Hans Egede: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Hans Egede.jpg|pisi|Hans Egede.]]

'''Hans Poulsen Egede'''<ref name="NBL">[http://www.snl.no/.nbl_biografi/Hans_Egede/utdypning Sissekanne "Norra biograafilises leksikonis"]</ref> ([[31. jaanuar]] (21. jaanuar) [[1686]] Harstadi talu, [[Trondenes]] (praegu [[Harstadi vald]]), [[Troms]], [[Norra]]<ref name="NBL" /> – [[5. november]] [[1758]] [[Stubbekøbing]], [[Falster]], [[Taani]]<ref name="NBL" />) oli [[norralased|norra]] [[luterlus|luterlik]] vaimulik ja [[misjonär]] ning kolonisaator, esimene [[Gröönimaa]] uurija. Teda hüütakse '''Gröönimaa apostliks'''.

Juunis 1707 määras Trondheimi piiskop Peder Krog ta Vågani kihelkonna abipastoriks. Ta oli siis 21-aastane. Sellesse ametisse jäi ta [[1718]]. aastani. Kui ta ametisse saabus, oodati, et ta abielluks oma eelkäija jõuka lese Dorothea de Fine'ga. Tema aga abiellus oma lapsepõlvesõbra Gertrud Raschiga. Proua de Fine hakkas pastoripaari kiusama. Samuti tekkisid Egedel konfliktid oma ülemuse, Lødingeni kihelkonna pastori Jacob Svensson Pareliusega, kellel oli kalastusajal veebruarist juulini õigus pidada [[Armulaua sakrament|armulauaga jumalateenistusi]] Våganis, kuna aga sealne abipastor pidi sel ajal pidama teenistusi Skrovas, kus aga enam kaluriküla ega kirikut ei olnud. Vågani koguduse inimesed olid oma abipastoriga rahul ega lubanud Pareliust kirikusse; tekkis lööming. Selle eest karistati Egedet [[praostikohus|praostikohtus]] (''prosterett'').<ref name="NBL" />

Oktoobris [[1708]] tuli Egedele meelde, et ta oli Peder Claussøn Friisi raamatust "Norrigis Bescrifuelse" ([[1632]]) kunagi lugenud, et Gröönimaal on olnud [[Keskaeg|keskaegsetekeskaeg]]sete [[norra]] kolonistide [[Kirik (pühakoda)|kirikud]] ja [[Klooster|kloostrid]], kuid vaalapüüdjad pole neid leidnud, ning ta tahtis teada, mis neist on saanud. Samal ajal kuulis ta muu hulgas oma naisevennalt Niels Raschilt [[Bergen]]is, kes oli korduvalt vaalapüügi- ja kaubalaevade [[Tüürimees|tüürimehena]] Gröönimaal käinud, et saare läänerannikul on metslasi, kes kristlust ei tunne. Aastal [[1710]] saatis ta Trondheimi ning Bergeni piiskopile kirja, milles pani ette käivitada misjonitöö Gröönimaal ning pakkus ennast misjonäriks. Piiskoppide vastused olid põhimõtteliselt soosivad, kuid nad viitasid rahapuudusele ja sõjale, mis takistab neid Egedet toetamast. Aastal 1711 saatis ta kirja kuningas [[Frederik IV]]-le, kus ta põhjendas oma plaane üksikasjalikumalt. Ka kuningalt ei saanud ta toetust.<ref name="NBL" />

Egede kavade vastu oli tema abikaasa, kes kartis nendest perele õnnetust. Ta kohtas vastuseisu ka Bergeni ja [[Kopenhaagen|Kopenhaageni]]i mõjukatelt inimestelt. Aastal [[1715]] avaldas ta kaitsekirja misjonile "''En skrift- og fornuftgrundet Resolution og Erklæring om de Objectioner og Forhindringer angaaende det Forsæt til de hedenske Grønlænderes Omvendelse''". Et ta Kopenhaageni misjonikolleegiumilt toetust ei saanud, esitas ta 1717 ta ametist lahkumise palve ning 1718 sõitis ta Bergenisse, et misjoni jaoks raha koguda. Ta kogus Bergeni kaupmeestelt toetust Gröönimaa kaubanduskompanii rajamiseks, mille esindajaks ta tahtis saada. Aastal 1719 sõitis ta ka Kopenhaagenisse, kus tal õnnestus saada [[Taani kuningas|Taani kuningalt]] Frederik IV-lt toetust Gröönimaa kaubanduskompanii (Bergen Grønlandske Compagnie) asutamiseks Bergenis. Kompanii asutati [[1720]] stardikapitaliga 10 000 [[riigitaaler|riigitaalrit]], millest Egede enda panus on 300 riigitaalrit. Aastal [[1721]] nimetas kuningas Egede misjonäriks tiitliga "misjonär meie maal Gröönimaal" ja aastatasuga 300 riigitaalrit. Temast sai esimene uusaegne norra misjonär väljaspool Norrat. Osteti kolm laeva. [[3. mai]]l 1721 asusid laevad teele.<ref name="NBL" />

[[3. juuli]]l [[1721]] maabus Egede laevaga Haabet ja veel kahe laevaga ning 40 inimesega (sealhulgas oma perega) Gröönimaa läänerannikul. Maabumiskoht oli Imerigsoq (Haabets Havn) hilisemast koloniseerimiskeskusest Godthåbist ([[Nuuk]]) põhja pool.<ref name="NBL" /> Ta alustas 64. laiuskraadil misjonitööd. Ta oli esimene gröönlaste misjonär ning tegutses sellena 15 aastat. Algul oli tal gröönlastega raske suhelda, sest tal olid ainult mõned vanad sõnastikud, kus oli paar-kolmsada sõna. See-eest pojad õppisid keele ruttu selgeks ning õpetasid seda isale. Hans Egede ei õppinudki [[grööni keel]]t soravalt kõnelema.<ref name="NBL" /> Ta käis koos poegadega misjoniretkedel gröönlaste asulates. Seal ööbides kannatas ta rääsunud rasva ja haisu ning [[Täi|täidetäi]]de käes. Ta jutlustas poeg Pouli joonistuste abiga ning poegade tõlget kasutades.<ref name="NBL" />

Aastal [[1727]] pidi Bergeni kaubanduskompanii [[Holland|Hollandi]]i kaubalaevade konkurentsi tõttu tegevuse lõpetama. Kuningas Frederik IV võttis koloonia ülalpidamise enda peale.<ref name="NBL" /> Aastal [[1728]] rajas Egede Taani valitsuse abiga gröönlaste jaoks misjonijaama valitsuse algatatud kolooniasse Godthaabis (praegu Nuuk). Kolooniasse toodi sõdureid ning endisi vange ja orbudekodukasvandikke abielupaaridena.

[[David Stefansson]] kirjutas Egede kohta näidendi "[[Landid gleymda]]", mis esietendus [[1953]] [[Islandi rahvusteater|Islandi rahvusteatris]].

Aastal [[1995]] etendati festivalil [[Festspillene i Nord-Norge]] esimest korda Egedest kirjutatud ooperit (helilooja [[Kjell Habbestad]], libretist [[Paal-Helge Haugen]]).

[[Odense]] [[Sankt Knudi kirik]]us on [[1718]]. aastal [[Bergen]]is tundmatu kunstniku poolt maalitud Hans Egede portree.<ref name="NBL" />

[[Frederiksborg]]is muuseumis [[Det Nationalhistoriske Museum]] on [[Johan Hørner]]i poolt [[1740]] maalitud Hans Egede portree.<ref name="NBL" />

Taanis [[Jægersprisi loss]]is on [[Johannes Wiedewelt]]ilt pärinev Hans Egede monument (1779).<ref name="NBL" />

[[Qaqortoqi Lunastaja kirik]]us (Frelserens Kirke) on 1837. aastast pärinev Hans Egede portree R. Carlsenilt.<ref name="NBL" />

Kopenhaagenis [[Frederikskirken]]i juures on [[1913]]. aastal [[August Sannbye]] loodud Hans Egede pronksist monument, mis kujutab teda täies pikkuses. Nuuki kiriku juures Gröönimaal on selle koopia.<ref name="NBL" />

Kopenhaageni [[Nikolaikirken]]is on [[1921]]. aastal [[August Hassel]]i poolt loodud pronksreljeef, mis kujutab Hans Egedet koos abikaasa Gertrud Raschiga.<ref name="NBL" />

Aastal [[1965]] avati [[Oslo]]s [[Trefoldighetskirken]]i juures pargis Hans Egede mälestussammas, mille autor on [[Nic Schiøll]].

*[[Egede]] suguvõsa