Gregorius IX: erinevus redaktsioonide vahel

{{Paavst|Paavstinimi = Gregorius IX

|Ilmiklik nimi = Ugolino dei Conti di Segni

|Valitsemisaja algus = [[19. märts]] [[1227]]

|Sünnikuupäev = 1145 ja 1170 vahel

|Sünnikoht = [[Anagni]]

|Surmakoht = [[Rooma]]

}}

 

Ugolino dei Conti di Segni sündis Segni krahvi Tristano dei Conti di Segni peres. Samast suguvõsast pärines ka paavst [[Innocentius III]].

Kardinal dei Conti di Segni oli [[Dominicus]]e ja [[Franciscus Assisist|Assisi Franciscuse]] mõjuvõimas sõber. Temast sai [[frantsiskaanid]]e kardinal-protektor, ta osales 1219 ordu [[kapiitel|üldkapiitlil]] ja aitas koostada ordu reeglistikku. Ta viis 1221 läbi Dominicuse matuseteenistuse. Ta pühitses ka [[benediktlased|benediktlaste]] [[kamaldolesiaan]]i Murano kongregatsiooni kiriku.

 

 

==1227. aasta paavsti valimised==

 

==Suhted Saksamaaga ja Kuues ristisõda==

{{Vaata|Kuues ristisõda}}

 

Paavst pidas keisri haigestumist omakorda tembutamiseks, sest Friedrich II oli [[Honorius III]] ajal mitu korda loobunud ristisõtta minemisest, ja [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] ta [[29. september|29. septembril]] 1227. Gregorius IX saatis oma teo õigustamiseks kirjad [[Euroopa]] valitsejatele, kuid Friedrich II taunis oma kirjas omakorda paavsti otsust. Keiser tervenes [[1228]] ja siirdus paavstilt õnnistust saamata ristisõtta. Paavst oli lootnud, et keiser tuleb esmalt [[absolutsioon]]i saamiseks Rooma, ning kordas seetõttu oma ekskommunitseerimise otsust ja vabastas ristisõdijad kuulekusvandest keisrile.

[[1239]]. aasta märtsis püüdis keiser ajada kardinale paavstiga tülli. Gregorius IX avastas vandenõu ja ekskommunitseeris [[20. märts]]il 1239 keisri uuesti. [[21. mai]]l 1239 avaldatud bullas "[[Ascendit de mari bestia]]" nimetas paavst keisrit [[Johannese Ilmutuse raamat]]us Ilm. 13 mainitud [[metsaline|metsaliseks]] (''bestia''). Paavst nõudis Friedrichi ja Saksamaa vastu ristisõja korraldamist ning andis [[Passau]] [[diakon|ülemdiakon]]ile ja paavstlikule legaadile [[Albert Behaim]]ile käsu valida Saksamaal uus kuningas ja ekskommunitseerida kõik need, kes tunnustavad Friedrichit keisrina. Paavst pakkus [[1240]] Saksa-Rooma keisrikrooni Prantsusmaa printsile Robertile.

 

 

Paavsti üks mõjukamaid liitlasi tülis keisriga oli Genova. Kardinal [[Giovanni Colonna]] asus 1240 keisrit pooldama.

 

==Suhted kiriku institutsioonidega==

===Benediktlased===

 

 

===Mõõgavendade ordu <ref name=Bunge/>===

{{Vaata|Mõõgavendade ordu}}

Gregorius IX kinnitas [[23. jaanuar]]il 1228 legaadi Modena Wilhelmi otsuse [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] ja Mõõgavendade ordu vahelises vaidluses maa-alade jaotamise osas. Ta kinnitas 1229. aasta novembris ja [[4. jaanuar]]il 1230 Lihula piiskopkonna likvideerimise ja selle alade liitmise Mõõgavendade ordu aladega.

 

==Ketserite taunimine==

Gregorius IX andis [[1231]]. aasta veebruaris korralduse, et [[katoliku kirik]]u poolt [[ketser]]iks tunnistatud isikud tuleb karistuse saamiseks anda tsiviilvõimude kätte. Tavaliselt järgnes sellele isiku surmamõistmine [[tuleriit|tuleriidal]].

 

==Teoloogilised vaidlused==

 

 

1237 tunnustas [[Süüria]] [[monofüsiitlus|monofüsiidi]] patriarh katoliiklust.

==Misjon==

 

 

===Gregorius IX ja Eesti <ref name=Bunge/>===

 

Gregorius IX võttis [[15. veebruar]]il 1234 Lübecki [[sadam]]a ja Liivimaale suunduvad palverändurid paavstliku protektsiooni alla. Taani kuningas Valdemar II teatas 1235 paavstile, et Travemünde sadam on taas avatud ja et ta ei tee takistusi Liivimaale suunduvatele palveränduritele.

 

====Legaatide määramised====

 

Ta nimetas [[21. veebruar]]il 1234 Modena Wilhelmi legaadiks ''a laetere''.

Gregorius IX võttis [[5. mai]]l 1227 Liivimaa vastristitud ja ristitavad isikud paavstliku protektsiooni alla ning märkis, et vastristitud on kutsutud [[Jumal]]a laste vabadusele. Ta tõdes, et poleks kohane, kui vastristitud oleksid ristiusu vastuvõtnult viletsamas olukorras kui paganatena. Ta nõudis, et vastristitud alluksid katoliku kiriku sõnakuulmisele.

 

 

Paavst kinnitas [[11. veebruar]]il 1232 Alna Balduini ja ristitud [[kurelased|kurelaste]] vahel [[28. detsember|28. detsembril]] 1229 ja [[17. jaanuar]]il 1230 sõlmitud lepingud.

Gregorius IX käskis Riia piiskopil 23. jaanuaril 1229 takistada [[kaupmees]]tel kaubitsemist [[Soome]] katoliku kirikuga vaenutsevate õigeusklike venelastega. Ta nõudis Liivimaa kaupmeestelt, et nad peataksid venelastega kaubitsemise senikaua, kuni vaenutsemine vastristitutega on lõppenud.

 

 

==Kanoniseerimised==

==Gregorius IX kultuuriloos==

 

 

{{cquote|''Parens scientiarum Parisius velut altera Cariath Sepher, civitas litterarum... ''

==Surm==

 

 

==Viited==

*[[Maria Pia Alberzoni]]: "''"Servus vestrum et ancillarum Christi omnium": Gregorio IX et la vita religiosa femminile"''. "Franciscan Studies" 64, 2006: 145–178.

*[[Laura Baietto]]: "''Una politica per le città. Rapporti fra papato, vescovi e comuni nell'Italia centro-settentrionale da Innocenzo III a Gregorio IX"''. Torino, 2002.

*[[Prim Bertran Roigé]]: "''Gregori IX i la canònica de Santa María de Mur"''. "Analecta sacra tarraconensia" 46, 1973: 37–41.

*[[Laura Borelli]], [[Arianna Pecorini Cignoni]]: "''Gregorio IX e il francescanesimo femminile nel territorio pisano-lucchese"''. "Bollettino Storico Pisano" 72, 2003: 169–182.

*[[Andrea Piazza]]: "''"Affinché ... costituzioni di tal genere siano ovunque osservate". Gli statuti di Gregorio IX contro gli eretici d'Italia"''. A. Degrandi, "Scritti in onore di Girolamo Arnaldi". Roma, 2001: 425–458.

*Andrea Piazza: "''Paix et hérétiques dans l'Italie communale: les stratégies du langage dans les registres du pape Grégoire IX"''. R. M Dessi, "Prêcher la paix, et discipliner la société: Italie, France, Angleterre". Turnhout, 2005: 103–122.

*Hans Martin Schaller: "''Das letzte Rundschreiben Gregors IX. gegen Friedrich II"''. "Festschrift Percy Ernst Schramm zu seinem Siebzigsten Geburtstag von Schülern und Freunden zugeeignet" I, 1964: 309–321.

*[[Wolfgang Schenkluhn]]: "''San Francesco in Assisi: Ecclesia specialis: die Vision Papst Gregors IX. von einer Erneuerung der Kirche"''. Darmstadt, 1991.