Vikipeedia

Geneetiliselt muundatud toit: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Fixed grammar
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu iOS-i muudatus
P pisitoimetamine
1. rida:
{{Keeletoimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=detsember}}
[[Pilt:Genetically Engineered (GE) Food labeling laws map 2.png|pisi|400px|Rohelisega märgitud riikides nõutakse sellise toidu eraldi märgistamist, kus on sees geneetiliselt muudatud komponente. Punasega märgitud riikides on GMOde import ja kasvatamine keelatud.]]
'''Geneetiliselt muundatud toit''' ehk '''GM-toit''' on [[toit]] või [[toiduaine]], mille valmistamisel on kasutatud [[Geenmuundatud organism|geneetiliselt muundatud organisme]] (GMO).
 
7. rida:
==Ajalugu==
[[Fail:PDB 2ren EBI.jpg|pisi|Renniini tertsiaarne struktuur]]
Toiduga seotud geneetiline manipuleerimine algas taimede ja loomade [[kodustamine|kodustamisele]] järgnenud [[kunstlik valik|kunstliku valikuga]] ligikaudu 10 500 – 11 000 aastat eKr<ref name="Ugfqr" />. Praeguste teadmiste kohaselt hakati toiduga seotud geneetilist manipuleerimist tegema [[Türgi]] kaguosas ja [[Süüria|Põhja-Süürias]]. Kodustamine toimus tuhandete aastate jooksul eri kohtades.
 
Suurte [[teravili|teraviljade]] terade valimine oli aeglane. Vanadest teradest võetud mõõtmised näitavad, et [[nisu]] (''Triticum'') ja [[oder|odra]] (''Hordeum vulgare'') terade suurus jäi peaaegu samaks 9500 ja 6500 aastat eKr<ref name="Hwwth" />.
 
[[Aretus|Selektiivse aretamise]] käigus aga kasutatakse järgmise põlvkonna saamiseks üksnes soovitud omadustega organisme (ja seega ka soovitud [[geen|geenidega]]idega organisme) − see on nüüdisaegse geneetilise muundamise eelkäija. DNA avastamisega 1869. aastal ja geenitehnoloogia meetodite arenemisega 1970. aastatel<ref name="PIeIz" /> sai võimalikuks muuta DNA-d toidus.
 
Esimene geenmuundatud taim valmistati 1983. aastal, kasutades [[antibiootikum]]idele vastupidavat [[tubakas|tubakat]]<ref name="GMTsafety" />. Geenmuundatud mikroobsed [[ensüüm]]id<nowiki/>eide kasutamine oli GMO esmakordne rakendamine toidutootmisel ja need said [[USA Toidu- ja Ravimiamet]]ilt heakskiidu 1988. aastal<ref name="1OaGr" />. 1990. aastate alguses kiideti heaks rekombinantse [[renniin]]i kasutamine mitmes riigis. Tavaliselt valmistati [[juust]]u, kasutades [[piim|lehmapiima]]st eraldatud [[laap]]i. Teadlased modifitseerisid aga [[bakter]]eid nii, et need toodaksid renniini, mis oli võimeline piima koaguleerima<ref name="L4vDE" />.
[[Fail:Salmon4.jpg|pisi|püsti=2.5|vasakul|AquaAdvantage'i lõhe saamine]]
Esimene laiemasse tarbimisse jõudnud heakskiidu saanud geneetiliselt muundatud toit oli [[Flavr Savr]]i tomat 1994. aastal<ref name="SqWBm" />. Flavr Savri arendasid välja [[Calgene]]'i teadlased, kes lisasid tomatisse ''antisenss''-geeni, mis pikendas tomati [[küpsemine|küpsemisaega]] ja tagas sellega pikema kõlblikkusaja<ref name="viOkI" />.
 
[[Hiina]] oli esimene riik, kes kaubitses transgeensete [[põllukultuur]]idega. 1993. aastal toodi turule viirustele vastupidavaks muudetud tubakas.
 
1995. aastal kiideti heaks ''[[Bacillus thuringiensis]]'' (Bt) [[kartul]] kasvatamiseks, mistõttu see oli esimene [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] heaks kiidetud taim, mis tootis pestitsiidi<ref name="MYszQ" />. Teised geneetiliselt muundatud põllukultuurid, mis said turustamisloa 1995. aastal, olid järgmised:
 
• modifitseeritud [[õli]] koostisega [[rapsiõli]],
 
• [[Pioneer 1507|Bt-mais]],
 
• [[herbitsiid]]i [[boromoksüliin]]i [[resisnente]] [[puuvill]],
 
• Bt-puuvill,
 
• [[glüfosaat]]-tolerantsed [[sojauba|sojaoad]] ja
 
• viirus-resistentne [[kõrvits]].
 
Aastal 2000 aretati välja [[kuldne riis|'''[[kuldne riis]]''']] ja see oli esimene geneetiline modifikatsioon, mis suurendas toitainete sisaldust. Aastaks 2010 oli juba 29 riigil biotehnoloogilised põllukultuurid kasvatatud ja veel 31 riiki olid andnud seadusega loa transgeensete kultuuride [[import]]imiseks. 2011. aastal oli Ameerika Ühendriikides geneetiliselt muundatud toiduainete tootmise juhtriik<ref name="2EQhq" />. Aastal 2016 oli USA-s geneetiliselt muundatud tüvedest 92% maisist, 94% sojaubadest ja 94% toodetud puuviljast<ref name="Luttts" />.
 
Esimene geneetiliselt muundatud loom, mis toiduna 2015. aastal heaks kiideti, oli [[lõhe]] [[AquaAdvantage]]<ref name="LxnKG" />. See lõhe [[transformatsioon (geneetika)|transformeeriti]] [[kasvuhormoon]]ide-regulatsiooni geenidega [[tšavõõtša]]lt (''Oncorhynchus tshawytscha'') ja [[promootor]]iga, mida võeti [[ameerika emakala]]lt (''Zoarces americanus''). See võimaldas tal kasvada aasta ringi, mitte üksnes [[kevad]]e ja [[suvi]] jooksul<ref name="KfJg2" />.
 
Juba mõnda aega on geneetilised modifikatsioonid eri elualadel aidanud muuta meie elu paremaks ja aitavad leida uusi lahendusi tänapäeva probleemidele. [[kasvuhormoon|Inimese kasvuhormooni]] (hGH) kasutatakse sageli kliiniliselt laste ja ka kasvuhormooni puudulikkusega täiskasvanute kasvuhäirete korral (nt [[Turneri sündroom]])<ref name="oeLC2" />. Hormooni manustatakse tavaliselt sagedaste süstidega. Aga praegu on uuritud [[luuüdi]] [[strooma|stroomarakkude]]rakkude potentsiaal pakkuda hGH ''in vivo'', kui rakud sisestatakse koos hGH [[cDNA]]-ga puusale<ref name="8KfZN" />.
 
==Geenmuundatud toidu saamine==
Geenmuundatud organismid luuakse ja neid testitakse [[labor|laboritingimustes]]itingimustes, et saada soovitud omadused. Kõige tavalisem moodus on ühe või mitme geeni lisamine [[organism]]i [[genoom]]i. Harvemini eemaldatakse geenid, suurendatakse või vähendatakse nende [[ekspressioon]]i, veel harvem suurendatakse või vähendatakse geeni koopiate arvu.
 
Geenmuundatud organismid saadakse transformatsiooni teel, kasutades üht järgmistest meetoditest:
47. rida:
* [[ballistiline transformatsioon]],
* [[elektroporatsioon]] või
* transformatsioon viiruste kaudu.
 
Enamik kommertsiaalseid transgeenseid taimi saadakse agrobakteriaalse transpordi või ballistiliste transformatsioonide abil.
53. rida:
===bakter ''Agrobacterium''===
[[Fail:Clip image004 thumb7.jpg|pisi|püsti=1.8|''Agrobacterium tumefaciens''<nowiki/>'i kaudu GMO saamise mehhanism]]
''[[Agrobacterium|Agrobacterium’]]''i liigid on taimedega seotud ''[[Rhizobia]]'' [[sugulane|sugulased]]. Mitu Agrobactericumi liiki põhjustab [[taimehaigus|taimehaigusi]]i, nagu [[juurevähk]] ja [[karvakas juur]], kuigi on ka mittevirulentseid liike. ''[[A. tumefaciens]]'' on kõige enam uuritud liik ja see põhjustab juurevähki − mitmesugustes taimedes esinevat [[neoplastiline|neoplastilist]] haigust.
 
Virulentsust määravad suured [[plasmiid]]id ja ''A. tumefaciens''<nowiki/>'i puhul nimetatakse seda [[Ti-plasmiid]]iks ([[kasvaja]]t tekitav). [[Patogenees]]i ajal kopeerivad virulentsed agrobakterid Ti-plasmiidi segmendi ja viivad selle taime, kus see hiljem taime genoomi integreerub, ja ekspresseerib geene, mis põhjustavad haiguse sümptomeid. ''A. tumefaciens'' on laialdaselt kasutatud taime geneetikatehnoloogia vahendina<ref name="712Vy" />.
69. rida:
===CRISPR===
[[Fail:CRISPR-Cas9-biologist.jpg|pisi|püsti=1.5|CRISPR-Cas9 süsteemi põhimõte]]
Varem olid kasutusel suunatud lõikamise jaoks tsink-sõrm [[nukleaas]]id ja TALEN. Mõlemad olid kulukad ja aeganõudvad meetodid. Praegu kasutusel juba on revolutsiooniline [[CRISPR-Cas9 süsteem|klasterdatud regulaarsete vahedega lühikeste palindroomsete korduste süsteem]] (ingl ''The Clustered Regularly Interspaced Short Palindromic Repeats associated Cas9/sgRNA system'', CRISPR) on bakteriaalsest [[immuunsüsteem]]ist tuletatud uudne genoomide redigeerimise tehnika. See on odav, lihtne, kõige kasutajasõbralikum ja kiiremalt kasutatav genoomi redigeerimise tööriist, mis muutub revolutsiooniliseks paradigmaks. See meetod võimaldab täpseid genoomseid modifikatsioone teha paljudesse organismidesse ja [[kude]]desse.
 
Cas9 valk on [[RNA|RNA-ga]] juhitud [[endonukleaas]], mis on mõeldud eesmärgistatud [[DNA|kaheahelaliste]] vahede loomiseks, millel on vaid lühike RNA [[järjestus]], et anda loomadele ja taimedele sihtmärgi tunnustamine. Taimede genoomi redigeerimisega seotud uurimisvaldkonnad hõlmavad [[geenifunktsioon]]i päringut, regulatiivsete signaalivõrkude ja sgRNA-teegi ümberpööramist suure läbilaskevõimega funktsioonide kadumise kontrollimiseks.<ref name="R0v1l" />
 
Aprillis 2016 hakati müüma [[šampinjon|šampinjone]]e (''Agaricus bisporus''), mida oli muundatud CRISPR-meetodil. Need [[seen]]ed ei pea alluma GMO-regulatsioonile ja turule nad pääsevad ilma kontrollita. Nende sees ei ole võõr-DNA-d.<ref name="Lutsk" />
 
===Selektsiooni ja geenmuundatudtoidu kõrvalmõju===
80. rida:
Aga GM-taimedel on ka näited, kuidas ühe geeni modifikatsioon mõjutab ootamatult teiste funktsiooni. Näiteks Bt-maisi on välja töötatud selleks, et aidata põllumajandustootjatel kaitsta [[kahjurid|putuk-kahjurite]] eest. Selle toote ootamatu mõju oli [[mükotoksiin]]ide märkimisväärne vähenemine.<ref name="pOf" /> Mükotoksiin võib kahjustada inimeste tervist.<ref name="jQ1EO" /> Teadlased väitsid, et see on tingitud sellest, et mükotoksiini tootmist stimuleerivad seenorganismid, mis nakatavad [[mais]]i, kui ussid tungisid ja kahjustasid taime. Putukate kahjustuste puudumisel on patogeensete seenorganismide [[eos]]teid vähene võimalus taime nakatada ja seeläbi vähem võimalusi kaasnevate ja soovimatute mükotoksiinide genereerimiseks.<ref name="mqoml" />
 
Teine Bt-maisiga seotud asi on suurem [[ligniin]]i<nowiki/>sisaldusisisaldus. Kolm Bt-maisi sordi suurendasid oma varreliigini sisaldust nende vastavate mitte-Bt vanemate suhtes. Kuna kasv leiti rohkem kui ühel [[sort|sordil]], näitab see, et ligniini tõus on otseselt seotud sisestatud DNA-ga ja ei ole lihtsalt juhuslik sündmus. Siiski ei ole ligniinisisaldust suurendatud teistes Bt-maisiliinides, seega pole kindel, kas teatud tõus oli tinginud rDNA sisestamine, Bt-endotoksiini olemasolu või mõni muu mehhanism. Kuigi ligniin on taimedes tavaline ning inimeste toitumine ja suurenenud ligniinisisaldus maisivartes ei ole nii suur, et tekitada uut terviseriski.<ref name="dCEnM" />
 
 
 
Kuigi geneetilise muundamise tehnikad võivad tekitada ettearvamatut kahjulikku tervisemõju, pole see meetod iseenesest määrav paljude sagedasemate [[kõrvaltoime]]te puhul, nagu need, mis tulenevad toidutalumatusest või -[[tundlikkus]]est.<ref name="pOf" /><ref name="0bs4f" />
 
===Eesmärgid===
 
*'''[[insektitsiid]]i tootmine taimes''' – Bt-toksiini tootev taim on [[mürk|mürgine]] [[röövik]]ule. Bt-valgud on pärit looduslikult bakterist. Need muutuvad putuka [[kõht|kõhus]] aktiivseks ja tekitavad tema kõhtu auke.
93. rida ⟶ 91. rida:
*'''kõrgenenud [[soolataluvus]]''' – [[Naatriumpump|naatriumpumba]] geen [[tomat]]is, [[soolad]] pumbatakse vakuooli. Kõrgenenud soolataluvusega tomat on võimeline kasvama soolases [[muld|mullas]].<ref name="dQoAV" />
*[[Transkriptsioon (geneetika)|'''terminatsioongeenid''']] – transgeenne taim muutub sigimisvõimetuks. Ei levi loodusse ja farmerid peavad igal aastal uuesti seemneid ostma.<ref name="vULUl" />
*'''viirusresistentsus''' – [[papaia]]<nowiki/>viiruse [[PRSV]] tõttu [[saagikus]] vähenes märkimisväärselt, aga GM-meetodite kasutusel transgeense papaia tootlus kasvas umbes 25 korda.<ref name="XRi09" />
*'''[[antisense-RNA]] geenid''' – mingi geeni ekspressioon on häiritud, taime omadused muutuvad. Näiteks Flavr Savr tomatid säilivad kauem.<ref name="7elxD" />
*[[Ravim|'''ravimid''']] – taimes ekspresseeritakse imetajate hormoone, [[antikeha]]sid, [[tsütokiin]]e, [[vaktsiin]]e, [[insuliin]]i ja muid ained. Kasutatakse vähe kuna bakterites ekspresseerimine on juba väljatöötatud meetod.<ref name="NZNt6" />
*[[Biokütus|'''[[biokütus]]''']] – vähendatakse biokütuse tootmiskulusid.<ref name="XvKqt" />
 
===Geenmuundatud kultuurid===
107. rida ⟶ 105. rida:
 
===Puuviljad ja köögivaljad===
[[Papaia]] (''Carica papaya'') on geneetiliselt muundatud, et saada resistentset PRSV-st. "SunUp" on transgeense punase Sunset papaia sort, mis on [[homosügootsus|homosügootne]] [[kapsiid|kapsiidivalgu]]ivalgu geeni PRSV jaoks. "Rainbow" on kollane F1-hübriid, mis on välja töötatud "SunUp" ja mitte-transgeense kollakasvärvi "Kapoho" ristamisel.<ref name="a3Zh2" /> 1990-ndate alguses oli [[Hawaii saared|Havai]] papaiatööstus [[katastroof]]i äärel surmava PRSV tõttu. Ühe käega päästja oli sort, mis on loodud viiruse suhtes vastupidavaks. Ilma selleta oleks riigi papaia tööstus hävinud. Praegu on 80% Havai papaiadest geneetiliselt töödeldud ja rõngakujulise viiruse kontrollimiseks pole veel ühtegi tavapärast või [[orgaaniline aine|orgaanilist]] meetodit.<ref name="8MC7k" /> Geneetiline kultuur oli tunnustatud 1998. aastal.<ref name="ukz6J" /> Hiinas töötati Lõuna-Hiina põllumajandusülikoolis välja transgeensed PRSV-resistentsed papaiad ning need kinnitati esmakordselt 2006. aastal [[kaubandus]]likuks istutamiseks. 2012. aastaks on geneetiliselt muundatud 95% [[Guangdong]]i provintsist kasvatatud papaiast ja 40% [[Hainani provints]]ist kasvatatud papaiast.<ref name="POPOPO" />
 
2013. aastal kiitis Ameerika Ühendriikide Põllumajandusministeerium heaks roosat värvi geneetiliselt muundatud [[ananass]]i (''Ananas comosus''), mis üleekspresseerib [[tangeriin]]idest (''Citrus tangerina'') pärinevat geeni, pärsib teisi geene suurendades [[lükopeen]]i tootmist. Taime [[õits|õitsemise]]emise tsükkel muudeti selliseks, et tagada ühtlasem [[kasv]] ja [[kvaliteet]]. Loomade ja taimetervise kontrolliasutuse (''The Animal and Plant Health Inspection Service'', APHIS) sõnul ei ole [[puuvili|puuviljad]] võimelised keskkonda levida ja püsima pärast nende korjamist. Del Monte Foodsi sõnul on kaubanduslikult kasvatatud ananassid [[monokultuur]]iks, mis takistab seemne tootmist, sest taime [[lill]]ed ei puutu kokku õietolmuallikatega.<ref name="nxT9p" />
 
2014. aastal kiitis USA Põllumajandusministeerium heaks J. R. Simplot Company arendatud geneetiliselt muundatud kartuli, mis sisaldas kümmet geneetilist modifikatsiooni, mis hoiavad ära kortsusee teket ja vähendavad [[akrüülamiid]]i praadimisel. Muudatused kõrvaldavad kartulist spetsiifilised valgud RNA [[siRNA|interferents]]i kaudu, mitte uute valkude kaudu.<ref name="BxMdh" />
122. rida ⟶ 120. rida:
=='''Geenmuundatud toidu kasutusalad'''==
===Loomasööt===
[[Kariloom]]ad<nowiki/>eade ja [[kodulind|kodulindude]]ude toit koosneb töötlemiskultuuride jääkidest, sh ka geneetiliselt muundatud põllukultuuride jäägid. Näiteks, ligikaudu 43% [[raps]]iseemnetest on õli. Pärast õli [[ekstraheerimine|ekstraheerimist]] jääb järele toit, mis tehakse loomasööda koostisosaks ja sisaldab rapsi valku.<ref name="ChLxM" /> Suure valgusisaldusega rasvata ja röstitud [[jahu|sojajahu]] läheb kariloomade söötmiseks ja koeratoiduks. 98% USA sojaoast läheb kariloomadele.<ref name="Ibh64" /> 2011. aastal kasutati kariloomade söödana 49% USA maisi saagist.<ref name="ZzIYC" /> Hoolimata meetoditest, mis praegu on palju tundlikum, ei ole katsed veel suutnud tuvastada loomade [[liha]], [[piim]]a ega [[muna]]de erinevust olenevalt söödast. Ainus võimalus geneetiliselt muundatud organismide olemasolu kontrollimiseks loomasöödas on toitainete päritolu analüüsimine.
 
2012. aasta ühes uuringuülevaate kohaselt, milles hinnati geenmuundatud sööda mõju loomade tervisele, ei leitud tõendeid loomade kahjustamise kohta, kuigi mõnikord leiti väikseid bioloogilisi erinevusi. Uuringusse kaasatud uuringud ulatuvad 90 päevast kuni kahe aastani, kusjuures paljude pikemate uuringute käigus vaadeldakse [[reproduktsioon|reproduktiivset]] ja põlvkondadevahelist mõju<ref name="SK4CG" />.
130. rida ⟶ 128. rida:
 
===Valgud===
[[Laap]] on [[piim]]arasva [[juust]]ule koondamiseks kasutatud [[ensüüm|ensüümi]]<nowiki/>seguisegu. Algselt oli see saadaval ainult [[vasikas|vasikate]] neljandast [[magu|maost]] ning see oli vähe ja kallis või oli saadaval mikroobsetest allikatest, mis sageli põhjustasid ebameeldivaid [[maitse]]id. Geenitehnoloogiad võimaldasid loomsetest kõhupiirkondadest pärinevaid laabi tootavaid geene ekstraheerida ja sisestada need bakteritesse, seentesse või [[pärm]]idesse, et need toodaks peamist ensüümi laapensüümi<ref name="3IVR7" /><ref name="6jxMn" />. Modifitseeritud mikroorganism tapetakse pärast [[fermentatsioon]]i. Laapensüümi isoleeritakse fermentatsioonipuljongist, nii et juustutootjate kasutataval [[kääritamine|kääritamise]] teel toodetud laapensüümil (''Fermentation-Prodysed-Chymosin'', FPC) on [[aminohapped|aminohappejärjestus]], mis on identne [[veis]]te laabiga. Enamik kasutatud laapensüümi jääb vadakusse. Laapensüümi jäägid võivad jääda juustu sisse<ref name="4K9Yz" />.
 
FPC oli esimene kunstlikult toodetud ensüüm, mille USA Toidu- ja Ravimiamet heaks kiitis<ref name="X5VYh" /><ref name="GFjjjjk" />. FPC-tooted on turul alates 1990. aastast<ref name="hDoGD" />.
 
1999. aastal valmistati FPC kaudu umbes 60% [[juust|kõvast juustust]] USA-s. Selle ülemaailmne turuosa oli 80%<ref name="7uzxT" />. 2008. aastaks umbes 80–90% kaubanduslikult valmistatud juustust USAs ja Suurbritannias oli tehtud FPC abil<ref name="GFjjjjk" />.
164. rida ⟶ 162. rida:
 
===Avalik arvamus===
Aastal 2014 [[Venemaa]]l läbi viidud uuringu käigus (N = 1670, 16+) ainult 33% inimest tunnustas geenide esinemist mitte ainult geneetiliselt muundatud taimedes.<ref name="m1brS" /> 2015. aastal USA-s läbi viidud uuringu tulemusel, suurem osa inimest (82%) toetab geneetiliselt muundatud organismide kohustuslikku märgistamist, kuid umbes sama kogus (80%) toetab ka kohustuslikku märgistamist toidule, mis sisaldab DNA-d.<ref name="iou9Y" /> Veel, näiteks, võime leida poes ka mitte-GMO vett.<ref name="mwoou" /> See kahjuks näitab inimeste koletut teadmiste puudust ja seda, kuidas toitu valmistavad organisatsioonid kasutavad hirmus „GMO“"GMO"-sõna, et tõsta hinda.
 
Mõned arvavad, et GM-toit on halb, sest see ei ole naturaalne, aga orgaaniline põllumajandus toodab naturaalset toitu. Mis on loogiliselt vale looduse poole pöördumisega? Üks probleem on see, et looduse mõiste on ebamäärane. Kas näiteks tule kasutamine on "looduslik"? Kas inimestele on "loomulik" riideid kanda? Jah ja ei. Teine probleem on selles, et sõna "loomulik" on koormatud positiivse hinnanguga, mis sarnaneb sõnaga "normaalne". Niisiis, kutsuda midagi "looduslikuks" ei tähenda lihtsalt selle kirjeldamist, vaid selle kiitust. Näiteks on kingade kandmine ebaloomulik, kuid vähesed süüdistavad seda. Sel põhjusel võib kutsuda midagi "looduslikku" ja seejärel järeldada, et seepärast see on hea – ei ole õige.<ref name="DnrxC" />
187. rida ⟶ 185. rida:
2016. aasta aprillis sai CRISPR-tehnoloogias modifitseeritud '''valgepuksiir seen''' (''Agaricus bisporus'') Ameerika Ühendriikidelt ''de facto'' heakskiidu pärast seda, kui USDA sõnul ei pidanud ta agentuuri reguleerivat protsessi läbima. Amet leiab, et seened on vabastatud, kuna protsess ei hõlmanud võõrustunud DNA sissetoomist.<ref name="Lutsk" />
 
[[Eesti]]s on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad geenmuundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi: geenitehnoloogiakomisjon ([[Keskkonnaministeerium]]i juures) ja uuendtoidukomisjon ([[Põllumajandusministeerium]]i juures), mis teeb ka geneetiliselt muundatud organismidest saadud, kuid neid mittesisaldavate toodete riskianalüüsi<ref name="cj2Qr" />. Eestis on kõik reguleeritud nagu Euroopa Liidus. On ka liikumine „GMO"GMO-vaba Eesti“Eesti", mis on väga populaarne<ref name="adO0A" />.
 
==Vaata ka==
201. rida ⟶ 199. rida:
==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="GMTsafety">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3791249/ | Pealkiri =Genetically modified foods: safety, risks and public concerns—aconcerns–a review | Autor =A. S. Bawa & K. R. Anilakumar | Aeg =2012 | Väljaandja =Journal of Food Science and Technology}}</ref>
<ref name="pOf">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK215778/ | Pealkiri =Safety of Genetically Engineered Foods: Approaches to Assessing Unintended Health Effects | Autor =National Research Council (US) Committee on Identifying and Assessing Unintended Effects of Genetically Engineered Foods on Human Health | Aeg =2004 | Väljaandja =National Academies Press (US)}}</ref>
<ref name="Luttts">{{netiviide | URL =https://www.ers.usda.gov/data-products/adoption-of-genetically-engineered-crops-in-the-us/recent-trends-in-ge-adoption.aspx | Pealkiri =Recent Trends in GE Adoption | Autor = | Aeg =2017 | Väljaandja =United States Department of Agriculture}}</ref>▼
<ref name="Lutsk">{{netiviide | URL =http://www.nature.com/news/gene-edited-crispr-mushroom-escapes-us-regulation-1.19754 | Pealkiri =Gene-edited CRISPR mushroom escapes US regulation | Autor =Emily Waltz | Aeg =2016 | Väljaandja =Nature}}</ref>▼
<ref name="GMORg">{{netiviide | URL =https://boingboing.net/2013/03/25/the-case-of-the-poison-potato.html | Pealkiri =The case of the poison potato | Autor =Maggie Koerth-Baker | Aeg =2013 | Väljaandja =}}</ref>▼
<ref name="POPOPO">{{netiviide | URL =http://www.ncfap.org/documents/2007biotech_report/Quantification_of_the_Impacts_on_US_Agriculture_of_Biotechnology_Executive_Summary.pdf | Pealkiri =Quantification of the Impacts on US Agriculture of Biotechnology-Derived Crops Planted in 2006 | Autor =Stanley R. Johnson; Sue Strom; Karen Grillo | Aeg =2008 | Väljaandja =National Center for Food and Agricultural Policy}}</ref>▼
<ref name="GFjjjjk">{{netiviide | URL =https://web.archive.org/web/20160522102627/http://www.ncbe.reading.ac.uk/ncbe/gmfood/chymosin.html | Pealkiri =Chymosin | Autor = | Aeg =2006 | Väljaandja =National Center For Biotechnology Education}}</ref>▼
<ref name="Lutsggggkaeifwo">{{netiviide | URL =https://www.leagle.com/decision/infco20100930180.xml | Pealkiri =International Dairy Foods Ass’N v. Boggs | Autor =Ronald Lee Gilman | Aeg =2010 | Väljaandja =United States Court of Appeals}}</ref>▼
<ref name="polik">{{netiviide | URL =http://www.loc.gov/law/help/restrictions-on-gmos/ | Pealkiri =Restrictions on Genetically Modified Organisms | Autor = | Aeg =Last Updated: 06/09/2015 | Väljaandja =The Law Library of Congress}}</ref>▼
<ref name="Kyky">{{netiviide | URL =https://www.cfr.org/report/regulation-gmos-europe-and-united-states | Pealkiri =The Regulation of GMOs in Europe and the United States. A Case-Study of Contemporary European Regulatory Politics | Autor =Diahanna Lynch | Aeg =2001 | Väljaandja =Council of Foreign Relations}}</ref>▼
<ref name="ghtoi">{{netiviide | URL =https://cape.ca/wp-content/uploads/2013/10/gmo_statement.pdf | Pealkiri =Statement on Genetically Modified Organisms in the Environment and the Marketplace | Autor = | Aeg =2013 | Väljaandja =Canadian Association of Physicians for the Environment}}</ref>▼
<ref name="tpof">{{netiviide | URL =https://monsanto.com/company/media/statements/insect-resistance-bt/ | Pealkiri =Insect Resistance to GMO Corn and Cotton Bt Crops with Insect Protection | Autor = | Aeg =2017 | Väljaandja =Monsanto}}</ref>▼
<ref name="Lutgt">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3698323/ | Pealkiri =Novel Organisms: Comparing Invasive Species, GMOs, and Emerging Pathogens | Autor =Jonathan M. Jeschke; Felicia Keesing, & Richard S. Ostfeld | Aeg =2013 | Väljaandja =Ambio}}</ref>
<ref name="kjolkjol">{{netiviide | URL =http://scinquisitor.livejournal.com/81073.html | Pealkiri =Сумма биотехнологии. Глава 7: Так говорил Сералини (Часть 2) | Autor =Александр Панчин | Aeg =2015 | Väljaandja =}}</ref>▼
<ref name="Ugfqr">{{netiviide | URL =https://books.google.ee/books?id=tc6vr0qzk_4C&redir_esc=y | Pealkiri =Domestication of Plants in the Old World: The Origin and Spread of Domesticated Plants in Southwest Asia, Europe, and the Mediterranean Basin | Autor =Daniel Zohary, Maria Hopf, Ehud Weiss | Aeg =2012 | Väljaandja =OUP Oxford}}</ref>
<ref name="Hwwth">{{netiviide | URL =http://science.sciencemag.org/content/311/5769/1886.long | Pealkiri =How Fast Was Wild Wheat Domesticated? | Autor =Ken-ichi Tanno & George Willcox | Aeg =2006 | Väljaandja =Science}}</ref>
221. rida ⟶ 207. rida:
<ref name="L4vDE">{{netiviide | URL =https://web.archive.org/web/20160522102627/http://www.ncbe.reading.ac.uk/ncbe/gmfood/chymosin.html | Pealkiri =Chymosin | Autor = | Aeg =2006 | Väljaandja =National Centre for Biotechnology Education}}</ref>
<ref name="SqWBm">{{netiviide | URL =http://www.isaaa.org/kc/Publications/pdfs/isaaabriefs/Briefs%201.pdf | Pealkiri =Global Review of the Field Testing and Commercialization of Transgenic Plants: 1986 to 1995 | Autor =Clive James & Anatole F. Krattiger | Aeg =1996 | Väljaandja =The International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications (ISAAA)}}</ref>
▲<ref name="Luttts">{{netiviide | URL =https://www.ers.usda.gov/data-products/adoption-of-genetically-engineered-crops-in-the-us/recent-trends-in-ge-adoption.aspx | Pealkiri =Recent Trends in GE Adoption | Autor = | Aeg =2017 | Väljaandja =United States Department of Agriculture}}</ref>
<ref name="viOkI">{{netiviide | URL =http://calag.ucanr.edu/Archive/?article=ca.v054n04p6 | Pealkiri =The case of the FLAVR SAVR tomato | Autor =G. Bruening & J.M. Lyons | Aeg =2000 | Väljaandja =California Agriculture}}</ref>
▲<ref name="Lutsk">{{netiviide | URL =http://www.nature.com/news/gene-edited-crispr-mushroom-escapes-us-regulation-1.19754 | Pealkiri =Gene-edited CRISPR mushroom escapes US regulation | Autor =Emily Waltz | Aeg =2016 | Väljaandja =Nature}}</ref>
<ref name="MYszQ">{{netiviide | URL =https://news.google.com/newspapers?id=A0YyAAAAIBAJ&sjid=jOYFAAAAIBAJ&pg=4631,1776980&dq=bacillus+thuringiensis+potato+1996+approved&hl= | Pealkiri =Genetically Altered Potato Ok'd For Crops | Autor = | Aeg =1995 | Väljaandja =Lawrence Journal-World}}</ref>
▲<ref name="GMORg">{{netiviide | URL =https://boingboing.net/2013/03/25/the-case-of-the-poison-potato.html | Pealkiri =The case of the poison potato | Autor =Maggie Koerth-Baker | Aeg =2013 | Väljaandja =}}</ref>
<ref name="2EQhq">{{netiviide | URL =http://www.isaaa.org/resources/publications/briefs/43/executivesummary/default.asp | Pealkiri =Global Status of Commercialized Biotech/GM Crops | Autor = | Aeg =2011 | Väljaandja =ISAAA Brief 43-2011}}</ref>
▲<ref name="POPOPO">{{netiviide | URL =http://www.ncfap.org/documents/2007biotech_report/Quantification_of_the_Impacts_on_US_Agriculture_of_Biotechnology_Executive_Summary.pdf | Pealkiri =Quantification of the Impacts on US Agriculture of Biotechnology-Derived Crops Planted in 2006 | Autor =Stanley R. Johnson; Sue Strom; Karen Grillo | Aeg =2008 | Väljaandja =National Center for Food and Agricultural Policy}}</ref>
<ref name="LxnKG">{{netiviide | URL =https://www.fda.gov/AnimalVeterinary/DevelopmentApprovalProcess/GeneticEngineering/GeneticallyEngineeredAnimals/ucm280853.htm | Pealkiri =AquAdvantage Salmon | Autor = | Aeg =2015 | Väljaandja =Food and Drug Administration}}</ref>
▲<ref name="GFjjjjk">{{netiviide | URL =https://web.archive.org/web/20160522102627/http://www.ncbe.reading.ac.uk/ncbe/gmfood/chymosin.html | Pealkiri =Chymosin | Autor = | Aeg =2006 | Väljaandja =National Center For Biotechnology Education}}</ref>
<ref name="KfJg2">{{netiviide | URL =https://www.aquabounty.com/wp-content/uploads/2014/02/Risk_Assessment_Mitigation_of_AAS-Oct2010.pdf | Pealkiri =Risk Assessment and Mitigation of AquAdvantage Salmon | Autor =Anastasia Bodnar | Aeg =2010 | Väljaandja =United States Department of Agriculture}}</ref>
▲<ref name="Lutsggggkaeifwo">{{netiviide | URL =https://www.leagle.com/decision/infco20100930180.xml | Pealkiri =International Dairy Foods Ass’N v. Boggs | Autor =Ronald Lee Gilman | Aeg =2010 | Väljaandja =United States Court of Appeals}}</ref>
<ref name="oeLC2">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10972331 | Pealkiri =In vivo expression of human growth hormone by genetically modified murine bone marrow stromal cells and its effect on the cells in vitro. | Autor =Suzuki K; Oyama M; Faulcon L; Robbins PD & Niyibizi C. | Aeg =2000 | Väljaandja =Cognizant Communication Corporation}}</ref>
▲<ref name="polik">{{netiviide | URL =http://www.loc.gov/law/help/restrictions-on-gmos/ | Pealkiri =Restrictions on Genetically Modified Organisms | Autor = | Aeg =Last Updated: 06/09/2015 | Väljaandja =The Law Library of Congress}}</ref>
<ref name="8KfZN">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17253498 | Pealkiri =Recombinant growth hormone for children and adolescents with Turner syndrome | Autor =Baxter L; Bryant J; Cave CB & Milne R. | Aeg =2007 | Väljaandja =Wiley}}</ref>
▲<ref name="Kyky">{{netiviide | URL =https://www.cfr.org/report/regulation-gmos-europe-and-united-states | Pealkiri =The Regulation of GMOs in Europe and the United States. A Case-Study of Contemporary European Regulatory Politics | Autor =Diahanna Lynch | Aeg =2001 | Väljaandja =Council of Foreign Relations}}</ref>
<ref name="712Vy">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22549163 | Pealkiri =Genetic manipulation of Agrobacterium | Autor =Morton ER & Fuqua C. | Aeg =2012 | Väljaandja =Wiley}}</ref>
▲<ref name="ghtoi">{{netiviide | URL =https://cape.ca/wp-content/uploads/2013/10/gmo_statement.pdf | Pealkiri =Statement on Genetically Modified Organisms in the Environment and the Marketplace | Autor = | Aeg =2013 | Väljaandja =Canadian Association of Physicians for the Environment}}</ref>
<ref name="qKIAR">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21207280 | Pealkiri =Agrobacterium tumefaciens-mediated genetic transformation of cereals using immature embryos | Autor =Shrawat AK & Good AG. | Aeg =2011 | Väljaandja =Methods in Molecular Biology}}</ref>
▲<ref name="tpof">{{netiviide | URL =https://monsanto.com/company/media/statements/insect-resistance-bt/ | Pealkiri =Insect Resistance to GMO Corn and Cotton Bt Crops with Insect Protection | Autor = | Aeg =2017 | Väljaandja =Monsanto}}</ref>
<ref name="77dRS">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC555426/ | Pealkiri =Ti plasmid vector for the introduction of DNA into plant cells without alteration of their normal regeneration capacity | Autor =P. Zambryski; H. Joos; C. Genetello; J. Leemans; M. Van Montagu; & J. Schell13 | Aeg =1986 | Väljaandja =The Embo Journal}}</ref>
<ref name="0HYwMLutgt">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC150518PMC3698323/ | Pealkiri =Agrobacterium-MediatedNovel Plant TransformationOrganisms: theComparing BiologyInvasive behindSpecies, theGMOs, “Gene-Jockeying”and ToolEmerging Pathogens | Autor =StantonJonathan BM. GelvinJeschke; Felicia Keesing, & Richard S. Ostfeld | Aeg =20032013 | Väljaandja =American Society for MicrobiologyAmbio}}</ref>
<ref name="0HYwM">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC150518/ | Pealkiri =Agrobacterium-Mediated Plant Transformation: the Biology behind the "Gene-Jockeying" Tool | Autor =Stanton B. Gelvin | Aeg =2003 | Väljaandja =American Society for Microbiology}}</ref>
▲<ref name="kjolkjol">{{netiviide | URL =http://scinquisitor.livejournal.com/81073.html | Pealkiri =Сумма биотехнологии. Глава 7: Так говорил Сералини (Часть 2) | Autor =Александр Панчин | Aeg =2015 | Väljaandja =}}</ref>
<ref name="u59sE">{{netiviide | URL =http://www.actahort.org/books/1114/1114_27.htm | Pealkiri =Advances in banana transformation through Agrobacterium tumefaciens in Ecuador: progress, challenges and perspectives | Autor =E. Santos; E. Sánchez; L. Hidalgo; T. Chávez; L. Villao; R. Pacheco; J. Flores; S. Korneva & O. Navarrete | Aeg =2014 | Väljaandja =ISHS Acta Horticulturae 1114}}</ref>
<ref name="a5N2R">{{netiviide | URL =https://www.npr.org/sections/goatsandsoda/2015/05/05/404198552/natural-gmo-sweet-potato-genetically-modified-8-000-years-ago | Pealkiri =Natural GMO? Sweet Potato Genetically Modified 8,000 Years Ago | Autor =Michaeleen DoucleffI | Aeg =2015 | Väljaandja =National Public Radio, Inc}}</ref>
277. rida ⟶ 275. rida:
<ref name="jDwMO">{{netiviide | URL =https://www.nytimes.com/2015/02/14/business/gmo-apples-are-approved-for-growing-in-us.html | Pealkiri =Gene-Altered Apples Get U.S. Approval | Autor =Andrew Pollack | Aeg =2015 | Väljaandja =The New York Times}}</ref>
<ref name="Ro2Zg">{{netiviide | URL =https://www.wsj.com/articles/first-genetically-modified-apple-approved-for-sale-in-u-s-1423863994 | Pealkiri =First Genetically Modified Apple Approved for Sale in US | Autor =Tennille Tracy | Aeg =2015 | Väljaandja =The Wall Street Journal}}</ref>
<ref name="xZBjB">{{netiviide | URL =https://www.arcticapples.com/how-did-we-make-nonbrowning-apple/ | Pealkiri =How’d we “make”"make" a nonbrowning apple? | Autor = | Aeg =2013 | Väljaandja =Arctic apples}}</ref>
<ref name="mxJYv">{{netiviide | URL =https://dl.sciencesocieties.org/publications/cs/abstracts/35/5/CS0350051451?access=0&view=pdf | Pealkiri =Development, Identification, and Characterization of a Glyphosate-Tolerant Soybean Line | Autor =S. R. Padgette; K. H. Kolacz; X. Delannay; D. B. Re; B. J. LaVallee; C. N. Tinius; W. K. Rhodes; Y. I. Otero; G. F. Barry; D. A. Eichholtz; V. M. Peschke; D. L. Nida; N. B. Taylor & G. M. Kishore | Aeg =1995 | Väljaandja =The Crop Science Society of America, Inc}}</ref>
<ref name="98Kyx">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2773065/ | Pealkiri =Soybean Oil: Genetic Approaches for Modification of Functionality and Total Content | Autor =Tom E. Clemente & Edgar B. Cahoon | Aeg =2001 | Väljaandja =Plant Physiology}}</ref>
335. rida ⟶ 333. rida:
<ref name="sdqtv">{{netiviide | URL =http://somloquesembrem.org/wp-content/uploads/2013/01/articlePusztai.pdf | Pealkiri =Effect of diets containing genetically modified potatoes expressing Galanthus nivalis lectin on rat small intestine | Autor =Ewen SW & Pusztai A | Aeg =1999 | Väljaandja =The Lancet}}</ref>
<ref name="zB48w">{{netiviide | URL =https://www.theguardian.com/education/2008/jan/15/academicexperts.highereducationprofile | Pealkiri =Arpad Pusztai: Biological divide | Autor =James Randerson | Aeg =2008 | Väljaandja =The Guardian}}</ref>
<ref name="FlGG2">{{netiviide | URL =https://www.nature.com/articles/nbt0907-981 | Pealkiri =Access GM soybeans and health safety—asafety–a controversy reexamined | Autor =Andrew Marshall | Aeg =2007 | Väljaandja =Nature Biotechnology}}</ref>
<ref name="6RECC">{{netiviide | URL =https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23165156 | Pealkiri =The SFPT feels compelled to point out weaknesses in the paper by Séralini et al. (2012) | Autor =Barale-Thomas E | Aeg =2013 | Väljaandja =Food and Chemical Toxicology}}</ref>
<ref name="1Fm4g">{{netiviide | URL =http://www.nature.com/news/rat-study-sparks-gm-furore-1.11471 | Pealkiri =Rat study sparks GM furore | Autor =Declan Butler | Aeg =2012 | Väljaandja =Nature}}</ref>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Geneetiliselt_muundatud_toit"