Vikipeedia

13. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P pisitoimetamine
1. rida:
'''13. sajand Eestis''' oli periood Eesti ajaloos, osa [[Eesti keskaeg|Eesti keskajast]].
[[FilePilt:Europe_in_1328.png|pisi|Euroopa poliitiline kaart 1328. aastal]]
 
==13. sajandi esimene veerand==
[[13. sajand]]i alguses jätkus Eesti jaoks 12. sajandi lõpus Rooma paavsti poolt väljakuulutatud [[Põhjala ristisõjad|Põhjala ristisõdade]] raames [[Rooma katoliku kirik]]u [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] [[Albert von Buxhövden]]i moodustatud [[Mõõgavendade ordu]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Valdemar II]] ja [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Johan I]] vallutusretkede ning Venemaa vürstiriikide sõjaretkedega.
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
[[Pilt:Tallinna pk Liivis.PNG|thumbpisi|250 px|Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Piiskopkonda mitte kuulunud ordualad on tähistatud valgega]]
==Valdused Eestis==
===Taani kuningriigi valdused ===
{{Vaata|Taani valdused Eestis}}, ''[[Eestimaa hertsogkond]]'', ''[[Taani kuninga asehaldur]]''
[[FilePilt:Danska väldet under valdemar sejr.jpg|pisi|Taani valdused [[Valdemar II]] valitsemisajal]]
{{Vaata|Toompea Suur linnus}}
1219. aasta suvel saabusid koos Taani kuninga [[Waldemar II]] ja taani laevastikuga [[Revala|Revala maakonnas]] ja asusid [[Lyndanise]]sse suur hulk kõrgeid ilmalikke ja vaimulikke ametimehi: Peapiiskop [[Anders Sunesen]] ([[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[peapiiskop]] ja paavst [[Innocentius III]] poolt määratud [[Rooma paavsti legaat Põhjamaades]]), kolm piiskoppi, [[Lihula piiskop|Eestimaa piiskop]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] ning Taani kuninga [[vasall]], [[lõunaslaavlased|slaavlaste]] [[vürst]] [[Vitslav I]] (''Wenezlaus'').
16. rida:
Pärast sõjalist võitu [[Lindanise lahing]]us [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|eestlaste muistses vabadusvõitluses]] vallutasid ja ristisid taanlased [[1219]]. ja [[1220]]. aastal [[Põhja-Eesti]] alad ning saavutasid kontrolli [[Harjumaa]], [[Virumaa]], osa [[Läänemaa]] ja [[Järvamaa]] üle, kuhu asutati [[Eestimaa hertsogkond]] Taani kuninga valdusena. Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastal 1220 oma poja [[Knud Valdemarsen|Knudi]]. Kuningas Valdemar II lahkus ise 1219. aasta suve lõpul ja määras vallutatud ja vallutatavate maade asehalduriks [[Anders Sunesen]]i.
 
Taani valdustes moodustati valduste arvestuseks [[Taani hindamisraamat]], milles on [[munk]]ade poolt aastatel [[1219]]–[[1220]] koostatud [[Suur Eestimaa nimistu]] ja [[1230]]. aastal koostatud [[Väike Eestimaa nimistu]], mis sisaldab andmeid [[Eesti maakonnad|Eesti maakondade]] kohta [[Adramaa|adramaadesadramaa]]des, välja arvatud [[Ugandi]] ja [[Sakala]] maakonnad, mis kuulusid [[Mõõgavendade ordu]] aladesse.
 
{{Vaata|Tallinna piiskopkond}}, ''[[Tallinna piiskop]]'', [[Tallinna piiskoppide loend]], ''[[Tallinna toomkirik]]''
25. rida:
[[1236]]. aastal kohustas paavst [[Gregorius IX]] legaati [[Wilhelm Modenast|Modena Wilhelmit]] täitma [[Lundi peapiiskop]]pi ja [[Mõõgavendade ordu]] vahelist otsust [[Tallinna piiskopkond|Tallinna]], [[Lihula piiskopkond|Lihula]] (Tartu) ja [[Virumaa piiskopkond|Virumaa piiskopkonna]] osas. Ta nõudis [[10. aprill]]il 1236 Wilhelmilt, et ta võtaks Mõõgavendade ordult üle [[Tallinn]]a [[Toompea Väike linnus|Toompea linnus]]e ja annaks selle üle Taani kuningale. Ta kohustas [[10. august]]il [[1237]] ja [[13. märts]]il 1238 Wilhelmi võtma linnus Mõõgavendade ordu kohustuste õigusjärglaselt [[Saksa ordu]]lt üle ja andma see Taani kuningale. 1237 kohustas paavst Modena Wilhelmit vahendama Taani kuninga lepitust [[Saksa ordu]]ga.
 
[[1246]] saadeti Taanist Ribest Ribe provintsiaalkapiitli korraldusel Taani ja Rootsi kloostreist üksteist munka prior Danieli (kes oli 1233 ellu jäänud) (Visbyst) juhtimisel Tallinna. Kuna Toompeal asuv kirik oli 1240. aastal muudetud [[Toomkirik]]uks, valiti kloostri uueks asukohaks suhteliselt kõrge ja korraliku aluspinnaga paik linna idapoolse külje alla, kus nad [[Toompea Suur linnus|Tallinna Suure linnuse]] "kaitsekraavi kõrvale väikesest linnusest põhja poole ehitasid kiriku ning teised kloostrihooned”kloostrihooned"<ref name="GNLMd" />. Tallinnasse kloostri rajamise initsiaator oli paavsti [[legaat]] [[Modena Wilhelm]], keda toetas [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]].
 
Esimene [[prior]] ehk kloostriülem [[1246]]. aastal asutatud [[Tallinna all-linn]]a dominiiklaste [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostris]] oli dominikaani munk Daniel, kes tuli Tallinna [[Visby]] linnast [[Gotland]]i saarelt. Keskajal olid dominiiklastel kloostrid Tallinnas, [[Tartu]]s ja [[Narva]]s.
[[FilePilt:Medieval Livonia 1260.svg|pisi|Riia peapiiskopkonna ja [[Liivi ordu]] valdused Liivimaal 1260. aastal]]
 
===Riia piiskopkond ===
34. rida:
Riia piiskopkonna ([[peapiiskopkond]] alates 1253) vaimulikule ülemvõimule [[Vana-Liivimaa]]l allusid Riia [[sufragaan]]piiskopkonnad: [[1224]] moodustatud [[Tartu piiskopkond]], [[1228]] moodustatud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[1234]] moodustatud [[Kuramaa piiskopkond]].
Riia peapiiskopil oli otsene vaimulik võim oma [[diötsees]]i üle, mis hõlmas tänapäevase [[Läti]] kesk- ja idaalad, sellest läänes olevad alad kuulusid [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] alla.
[[Pilt:Deutscher Orden 1260.png|thumbpisi|280px|Saksa ordu valdused [[Preisimaa]]l ja pärast [[Liivi ordu]] liitumist [[1237]]. aastal ordu valdused [[Kuramaa]]l ja [[Vana-Liivimaa]]l. Joonisel on märgitud viirutatult [[1260]]. aastal vastupanupiirkonnad [[Preisimaa]]l ja [[Žemaitija]]s]]
===Liivi ordu ===
{{Vaata|Liivi ordu}}, ''[[Mõõgavendade ordu]]''
41. rida:
 
===Linnad===
Keskaegsele linnale andis tema staatuse [[linnaõigus]]. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus ([[linnasaras]]), kaitserajatiste ehitamise õigus, [[patronaadiõigus]] kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere viimaseks apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, teised linnad osalesid seal vaid mõne korra ning alates [[15. sajand]]i lõpust esindasid linnu vaid kolm Liivimaa suuremat linna.
 
Keskajal Eesti alal asunud 9 linna said linnaõigused järgmiselt:
52. rida:
*[[Rakvere]] sai Lübecki õiguse [[1302]];
*[[Uus-Pärnu]] – tõenäoliselt [[1265]],<ref name="rBRmK" /> Riia õigust on mainitud [[1318]];
*[[Narva]] sai Lübecki õiguse [[1345]].
 
Linnaõiguse annetas enamasti [[maaisand]], ent mõnikord ka suurvasall. [[1296]]. aastal andis Põhja-Eesti suurvasall [[Helmold Lode]] linnaõigused kahele asulale: Loderodele ja Koilale, kuid pärast nende asutamisürikut pole neid enam mainitud, seetõttu võib arvata, et nende linnade rajamine nurjus. Seevastu Lätis rajas [[von der Ropp]]i aadlisuguvõsa [[Straupe]] (Raupa, Roop) linna, mis kuulus isegi Hansa Liitu.
 
Peale linnade oli eriseisund ka Toompeal, mis kuulus [[Tallinna komtuur]]i otsese võimu alla. Linnalaadne staatus oli [[13. sajand]]i esimesel poolel ka [[Lihula]]l, kuid kui Saare-Lääne piiskop oma residentsi mujale viis, vähenes selle tähtsus oluliselt.
62. rida:
 
[[1222]]–[[1224]] toimus eestlaste ülestõus vallutajate vastu, mille alustasid saarlased. Ülestõusu käigus vabastati kogu Eestimaa välja arvatud [[Tallinn]]. Taanlased kutsusid [[Mõõgavendade ordu]] appi ülestõusu maha suruma, kuid pärast ülestõusu mahasurumist läksid vallutajad omavahel maade pärast tülli.
[[FilePilt:Merkel, Liefland im Anfange des 13ten Jahrhunderts.jpg|pisi|[[Garlieb Merkel]]i kaart 13. sajandi [[Vana-Liivimaa]]st]]
====Ordu ja Taani võimuvõitlus====
[[1223]] võttis [[Schwerin]]i krahv Taani kuninga Valdemar II jahil olles vangi ja ta pidi vabanemiseks 1225 loovutama kõik võõrvaldused, välja arvatud [[Rügen]]i saar ja Põhja-Eesti.
 
[[1225]] alustas Mõõgavendade ordu [[Taani]] vastu sõjalist tegevust, mille käigus vallutas [[1227]]. aastaks Taanilt [[Virumaa]] ja [[Järvamaa]]. Taanlaste ja sakslaste vahelise järgneva konflikti ärahoidmiseks moodustas paavsti poolt Eestimaale saadetud [[legaat]] [[Modena Wilhelm]] Viru- ja Järvamaast talle alluva haldusüksuse. Modena Wilhelm siirdus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jättes enda asemikuks asevalitseja [[Magister Johannes]]e.
 
1227 sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing (1227)|Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti, vallutades ka [[Tallinna linnus]]e seal asunud Taani kuninga vasallidelt ja muutes linnuse oma tugipunktiks.
72. rida:
 
====Stensby leping====
[[7. juuni]]l [[1238]] sõlmiti Taanis [[Sjælland]]i saarel [[Taani]] kuninga [[Valdemar II]] ja [[Liivi ordu|Liivi ordumeistri]]meistri [[Hermann Balke]] vahel [[Stensby leping]], mille eesmärk oli lõpetada [[1225]]. aastal Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud taanlaste ja Liivi ordu eelkäija [[Mõõgavendade ordu]] vaheline konflikt. Konflikti käigus vallutas Mõõgavendade ordu suveks [[1227]] taanlastelt kogu Põhja-Eesti koos [[Tallinn]]aga.
[[ImagePilt:Teutonic_state_1250.png|thumbpisi|250px|Läänemere-äärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]–[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
Lepingu kohaselt tagastas Liivi ordu Taani kuningale Tallinna, [[Revala]], [[Harjumaa|Harju]] ja [[Virumaa|Viru]] koos [[Narva]]ga (umbes 12 000 &nbsp;km²). [[Järvamaa|Järva]] maakond jäi Liivi ordule, kuid Taani kuninga loata ei tohi ordu rajada sinna kindlustusi. Kiriklikult moodustati Taanile tagastatud aladest [[Tallinna piiskopkond]], mis allus [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] [[peapiiskop]]ile.
 
Liivi ordule kinnistati [[Sakala]], [[Mõhu]], [[Nurmekund]] ja osa [[Vaiga]]st, osa [[Läänemaa]]st, osa [[Saaremaa]]st, [[Muhu]] ja osa [[Hiiumaa]]st ([[Uus-Pärnu]], [[Viljandi]]) (umbes 16 000 &nbsp;km²).
 
[[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnale]] jäid [[Ugandi]], [[Jogentagana]] ja teine osa Vaigast (umbes 9600 &nbsp;km²).
 
[[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnale]] enamik [[Läänemaa]]st ja saartest ([[Haapsalu]], [[Vana-Pärnu]]).
 
Järgmist vallutajatevahelist tüli saadeti lahendama [[Rooma paavst]]i legaat [[Balduin Alnast]], kes tahtis Toompea paavstile allutada, mis saigi peamiseks põhjuseks verisele lahingule orduvendade ja Rooma paavsti legaati Balduin Alnast toetanud Taani vasallide vahel 1233. aastal, mille käigus Taani kuninga Toompea dominiiklaste kirikusse põgenenud vasallid tapeti otse [[altar]]i ees ning piiskopile ega vaimulikele ei halastatud. Pärast lahinguid põgenes Eestist ka Balduin Alnast.
 
[[ImagePilt:Medieval Livonia 1260.svg|right|300px|thumbpisi|[[Vana-Liivimaa]], [[1260]]. aastal]]
 
=== Vallutajate omavahelised suhted===
Ristisõdijad tegid koostööd ka Vene vürstiriikidega. [[Pihkva vürst]] [[Vladimir Mstislavitš]] andis oma tütre [[piiskop Albert]]i vennale naiseks ja ühiste jõududega tehti mitu sõjakäiku eestlaste vastu.
 
Ehkki Läänemere-äärsete riikide vallutamine toimus [[Rooma paavst]]i õnnistusel ja heakskiidul, puudusid paavstivõimul oma sõjalised jõud uude maade vallutamiseks ning ülesande täitmiseks kaasas ta katoliku kiriku mõjule alluvate ilmalike riikide ja ka vaimulike sõjaliste organisatsioonide teeneid.
97. rida:
[[1233]] tungisid paavsti legaadiga järjekordselt tülli läinud orduväed kallale legaadi valdustes olevatele Rooma paavsti [[vasall]]idele (arvatavalt taani valitsemisajast paikseks jäänud taani päritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja võtsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kuulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sõjasalga liikmed.
 
[[1233]] lõpul alustas Taani kuningas [[Valdemar II]] mereblokaadi [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] pealinna Lübecki sadamale. Liivi ordu, sai oma põhilise toetuse Põhja-Saksa linnadest ([[Lübeck]], [[Vestfaal]], [[Reinimaa]], [[Hansa Liit]]) nii ristisõdijate kui ka sõjavarustusena. Blokaad lõpetati alles pärast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, [[Gregorius IX]] suutis lõpetada blokaadi alles siis, kui ähvardas Taani kuninga [[Valdemar II]] kirikuvande alla panna.
 
Jätkates oma maavalduste suurendamist ja soovides ühendada Põhja-Eestis ja [[Preisimaa]]l asuva ordu maavaldused asusid sõjategevusse [[Semgalid|semgali]]te ja [[žemaidid|žemaitid]]e vastu, kuid purustati [[Saule lahing]]us (Päikeselahing) [[1236]]. Aastal [[1237]] kinnitas paavst liitumistingimused koos salatingimustega (Põhja-Eesti tagastamine Taanile), [[Mõõgavendade ordu]] liitus [[Saksa ordu]]ga ja edaspidi kasutati nime [[Liivimaa ordu]].
106. rida:
 
==Sõjad Vene vürstiriikidega==
Eesti ala oli [[1227]]. aastaks Mõõgavendade ordu ja Riia peapiiskopi poolt üldjoontes vallutatud ja järgneval kümnendil ka uute võimude vahel ära jagatud, jätkusid ristisõjad lõuna ja ida pool: [[1260. aastad|1260. aastateks]] alistasid [[Liivi ordu]] kuralased, [[1290. aastad|1290. aastateks]] [[semgalid]]. Konfliktid Vene vürstiriikidega põhjustasid sageli ka sõdu, mis ulatusid Eesti alale. [[1240]]–[[1241]] tegid Liivi ordu, Taani kuningas [[Valdemar II]] ja [[Tartu piiskopkond]] sõjaretki ida poole, vallutades ajutiselt [[Vadjamaa]] lääneosa ning [[Pihkva]]. Kuid pärast [[1242]]. aasta [[Jäälahing]]ut taastus 1240. aasta eelne olukord ja ehkki liivimaalaste ja venelaste sõjad jätkusid edaspidigi, ei saavutanud kumbki pool kuni [[15. sajand]]i teise pooleni märgatavat ülekaalu, enamasti oli tegemist küllaltki piiratud ulatusega piirisõdadega.
 
*[[1232]] – Pihkva vürsti [[Juri Mstislavitš]]i juhtimisel Pihkva vägede sõjaretk [[Vana-Liivimaa|Liivimaale]]
114. rida:
*[[1241]] – Liivimaa ordu, Taani kuninga vasallide sõjaretk [[Vadjamaa]]le. Vastusõjakäigus vallutas [[Aleksander Nevski]] sakslaste käes olenud [[Koporje linnus|linnuse]] [[Koporje]]s, [[Ingeri]]s ja hävitas selle.
*[[1242]] – [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja teiste [[Saksa ordu]]sse kuuluva [[Liivi ordu|Liivi ordu vägede]] vastusõjakäik pihkvalaste vastu ([[Jäälahing]])
[[FilePilt:Russian lands to 1250.jpg|pisi|300px|[[Vana-Liivimaa]], [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik#13. sajand|Leedu]], [[Poola kuningriik|Poola]], Vene, Ukraina, Valgevene ning [[Kuldhord]]i alad 1250]]
*[[1253]] – Liivimaa ordu vägede sõjaretk suvel Pihkvasse, piiramise käigus põletati [[linnus]]t ümbritsev asula; orduväed tõrjuti pihkvalaste poolt koos appi jõudnud novgorodlastega [[Narva jõgi|Narva jõe]] taha ning novgorodlased koos [[karjalased|karjalastega]] laastasid ka sealsed asulaid ja sundisid sõlmima rahu.
*[[1254]] – [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] vägede ja Taani kuninga Virumaa vasallide [[Otto von Lüneburg]]i ja Didrich von [[Kiwel]]i (Tidemandus de Kiveloe, Tidemannus ehk Theodoricus de Toyvele) juhtimisel sõjaretk Narva taha, [[vadjalased|vadjalaste]] ja [[karjalased|karjalaste]] maale. Paavst [[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]] käskis sel puhul 19. märtsil 1255 antud kirjas piiskop Alberti võtta mainitud paganad kiriku kaitse alla
126. rida:
*[[1294]] – tegi Otto von Kivel, Dietrichi poeg, uue katse [[Vadjamaa]] vallutada ja ehitas Narva vastu sinna, kus nüüd asub [[Jaanilinn]], teise linnuse, mis aga varsti pärast seda hävitati venelaste poolt<ref name="h5wDe" />.
*[[1299]] – kevadel Liivimaa orduvägede sõjaretk Pihkva vastu, lahingus [[Pihkva jõgi|Pihkva jõel]] võitsid pihkvalaste väed vürst [[Daumantas]]e juhtimisel.
[[Pilt:Baltic Tribes ca 1200 AD (et).svg|thumbpisi|300px|[[Preislased|Preisi hõimude]] ja Balti hõimude asualad ca. 1200 AD. ]]
*[[1302]] – novgorodlased sõlmisid rahu Taani kuninga [[Erik VI (Taani)|Erik VI]]-ga.
*[[1307]] – Liivimaa orduväed piirasid Pihkvat ning pihkvalased olid sunnitud sõlmima neile kahjuliku vaherahu.
137. rida:
 
==Sõjad Leedu vürstidega==
[[Pilt:Etnoregionai.png|thumb|rightpisi|300px|[[Leedu]] etnograafilised piirkonnad: [[Žemaitija]] ehk Samogitia, [[Aukštaitija]], [[Suvalkija]], [[Dzūkija]] ja [[Väike-Leedu]]]]
*[[1236]] – [[Saule lahing]], [[Mõõgavendade ordu]] ja nende liitlaste [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]], [[liivlased|liivlaste]], [[latgalid|latgalite]] sõjaretke järel praeguse [[Läti]] ja [[Leedu]] piirialadel lõid [[leedulased]] ja [[semgalid]] hävitavalt rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu väge; surma sai ka ordumeister [[Volquin]].
*[[1262]] – Aleksander Nevski sõlmis sõjalise koostöölepingu Leedu kuninga [[Mindaugas]]ega, eesmärgiga hävitada [[Liivi ordu]] tugipunktid [[Vana-Liivimaa]]l. Ühise sõjategevuse alguseks pidi olema mõlema osapoole vägede koondumine [[Vidzeme]]s [[Cēsis|Wenden]]i ordulinnuse alla selle piiramiseks, vallutamiseks ja hävitamiseks, kuid kuna Aleksander Nevski oma vägedega kokkulepitud ajaks kohale ei jõudnud, siis ei alustanud sõjategevust ka Leedu suurvürst [[Traidenis]], vaid lahkus oma vägedega Leedumaale. Kuu aega hiljem kohale jõudnud Aleksander Nevski koos oma venna [[Andrei II Jaroslavitš|Andrei]]ga piirdus [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] maade riisumisega ning nad siirdusid seejärel Venemaale.
146. rida:
*[[1298]] – leedulaste sõjakäik [[Karksi kihelkond]]a
*1269–1306 tegid leedulased 16 sõjaretke Vana-Liivimaale
 
*[[1329]] – leedulaste sõjakäik [[Karksi kihelkond|Karksi]], [[Helme kihelkond|Helme]], [[Paistu kihelkond|Paistu]] ja [[Tarvastu kihelkond]]a
 
==Muudatused elukorralduses==
[[Pilt:Rakvere linnuse varemed vallikraaviga2.jpg|pisi|350px|[[Rakvere ordulinnus]]e varemed]]
[[Pilt:Haapsalu Castle.jpg|thumbpisi|Vaade [[Haapsalu piiskopilinnus]]e varemetele idast]]
Uued valitsejad tõid endaga kaasa siin varem tundmatu lubjapõletamisoskuse, mistõttu järgmistel sajanditel muutus tunduvalt maa välisilme – kerkisid püsivad ja monumentaalsed kiviehitised. Esmalt hakati kivist ehitama uue võimu sümboleid [[Katoliku kirik Eestis|roomakatoliku kirikuid]], mille ümber asuvatest elanikest moodustati [[kirikukihelkond|kirikukihelkonnad]], [[13. sajand]]i lõpus oli [[Eesti]] aladel 59 kihelkonda. Vasallide ja halduskeskuste kaitseks ehitati ka esimesed kivist [[linnus]]ed. [[Taani valdused Eestis|Taani valdustes]] ehitati [[Tallinna linnamüür]] 1265, [[Rakvere ordulinnus]], [[Narva linnus]] 1254.
{{Vaata|Eesti linnuste loend}}, ''[[Eesti kirikute loend]]'', ''[[Ordulinnus]]'', ''[[Piiskopilinnus]]''
182. rida ⟶ 181. rida:
*1218 – saarlaste rüüsteretk Riia piiskopi valdustesse, [[Metsepole]]sse ja [[Lēdurga (ajalooline piirkond)|Lēdurga]]sse.
*1218, hilissuvel – Liivimaale tungisid pihkvalaste ja novgorodlaste väed, rüüsteretkeks Rävalasse kokkukogutud sakslaste, liivlaste ning latgalite vägi asusid [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ümbruses asuvate venelaste vastu ning [[Puide lahing]]us, suutsid sakslased ülekaaluka venelaste väe edasitungi korraks seisma panna, kuid venelased laastasid Sakala kaguosa ning liivlaste asualasid ning piirasid ka linnust [[Cēsis|Võnnu]] Pähklimäel
*[[1219]] – [[Lindanise lahing]], Rävala maakonnas [[Lindanise linnus]]e juures [[Toompea]]l maabus [[Taani kuningas]] [[Valdemar II]] Võitja, koos suure väega ning hakkasid Toompea nõlvale ehitamai uut linnust. Rävalased ja harjulased ründasid neid, kuid kaotasid lahingu. Lahingus tapeti [[Lihula piiskop|Eestimaa piiskop]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]]
*1219 – leedulaste kiire rüüsteretk [[Semgallia]] ja [[Kuramaa]] kaudu üle tugevasti jääs [[Irbeni väin]]a läbi [[Saaremaa]], [[Muhu]], [[Läänemaa]], [[Järvamaa]], [[Nurmekunde]] ja [[Sakala]].
*1220 – sakslaste sõjakäik Harjumaa vastu, Järvamaal [[Kareda]] küla all sattus sakslaste ja latgalite vägi kokku aga hoopis saarlastega, kus toimus [[Kareda lahing]], mille saarlased kaotasid.
*1220 – Taani [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]] ja [[Riia piiskopkond|Riia piiskopkonna]] vaimulike poolt algas Eestimaa põhjaosas niinimetatud võiduristimine, kus taani ja saksa preestrid püüdsid kiirkorras ristida võimalikult paljudes eri Eesti piirkondades võimalikult paljusid inimesi
*[[1220]] – [[Lihula lahing (1220)]], Läänemaal maabusid [[Rootsi kuningas]] [[Johan I]], kes tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti ning ristisid Läänemaal rahvast ja hakkasid ehitama kirikuid. Pärast põhiväe lahkumist piirasid saarlased [[linnus]]e, vallutasid selle ja tapsid kõik selle kaitsjad
*[[1221]] – [[Tallinna piiramine (1221)]], saarlased purjetasid Tallinna alla ning asusid seda piirama ühes rävalaste, harjulaste ning virulastega, linna piirati tulemuseta 14 päeva
*[[1222]] – [[Saaremaa lahing (1222)]], kus Valdemar II rajatud linnuse eestlaste piiramise tulemusel olid taanlased sunnitud alla andma ja lahkuma.
250. rida ⟶ 249. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Tarand">Kristi Tarand, ''I'd Like to Show You My Town...'', Remall, Tallinn, 1998, lk 54.</ref>▼
<ref name="isi0k">Rebane, P. Denmark, the papacy and the christianization of Estonia. Rmt: Gli inizi del cristianesimo in Livonia-Lettonia. Atti del Colloquio Internationale di Storia Ecclesiastica, in occasione dell´ VIII centenario della Chiesa in Livonia (1186–1986). Roma, 24–25 Giugno 1986. Libreia Editrice Vaticana. Città del Vaticano, 194–195</ref>
▲<ref name="Tarand">Kristi Tarand, ''I'd Like to Show You My Town...'', Remall, Tallinn, 1998, lk 54.</ref>
<ref name="GNLMd">[[Marek Tamm]], [http://www.vhk.ee/koostoeoepartnerid/meie-paerand/seminarisarja-katariina-kloostri-minevik-olevik-ja-tulevik-materjalid/i-seminar/marek-tamme-ettekanne-tallinna-dominiiklased-ja-nende-roll-pohja-eesti-vaimuelus-13.201316.-sajandil Marek Tamme ettekanne "Tallinna dominiiklased ja nende roll Põhja-Eesti vaimuelus 13.–16. sajandil"]</ref>
<ref name="y4TDh">Eesti ajalugu II, 2012, lk 125–126.</ref>
257. rida ⟶ 256. rida:
<ref name="rBRmK">Eesti ajalugu II, 2012, lk 126–127</ref>
<ref name="X9aFU">[http://a-nevskiy.narod.ru/library/19.html Папская курия –главный организатор крестоносной агрессии 1240–1242 гг. против Руси.Шаскольский И.П.]</ref>
<ref name="i2f9v">Bonnell, Russisch-livländische Chronographie, Peterburi 1862, lk. 71</ref>
<ref name="h5wDe">Bonnell, Russisch-livländische Chronographie, Peterburi 1862, lk. 89</ref>
<ref name="7BJ9A">Niels Skyum-Nielsen, lk. 118</ref>
}}
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/13._sajand_Eestis"