Redaktsioon: 18. juuni 2019, kell 10:09 redigeeri 2001:7d0:84ed:5a80:4441:91dd:2b54:44c5 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuni 2019, kell 10:38 redigeeri eemalda 2001:7d0:84ed:5a80:4441:91dd:2b54:44c5 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: '''Vana-Karjaküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Alt-Hohenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Keila kihelkond\|Keila kihelkonnas]]. 1732. aastal ostis Karjaküla mõisa 1730.-1733. aastal Pärnus teenistuses olnud [[Peeter I]] ristipoeg [[Ibrahim Hannibal\|Abram Hannibal]]. Hannibal asus mõisa elama 37-aastaselt pärast erruminekut 1733. aastal. Mõis kuulus enne seda Hannibali sõbrale admiral [[Ivan Golovin]]<nowiki/>ile, kes oli selle saanud 1723. aastal kingiks tsaar Peeter I-lt aastatepikkuse laevaehitustöö eest. Mõisa juurde kuulus 50 aakrit maad ja kümmekond pärisorja; hoone olnud väike teivastaraga männipuust kahe toaga ehitis. Hannibali istutatud suur viljapuuaed on tänapäeval veehoidla all.<ref>{{Raamatuviide\|autor=Hugh Barnes\|pealkiri=Hannibal. Peterburi moorlane\|aasta=2008\|koht=Tallinn\|kirjastus=Varrak\|lehekülg=246-247\|isbn=978-9985-3-1777-8}}</ref> Mõis moodustati 1600. aasta paiku ja esimene omanik oli [[Jacob Philipson]].

Vana-Karjaküla mõis: erinevus redaktsioonide vahel