[[Fail:Famine in Vietnam, 1945 (6).jpg|pisi|Näljahäda 1945. aastal Vietnamis]]
Eestis peetaks suurimaks näljahädaks [[Suur nälg|Suurt nälga]], mis toimus [[Eestimaa|EestisEesti-]] ja [[Liivimaa]]l [[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajal]] aastatel [[1690. aastad|1695–1697]]. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Selle ajal suri viiendik Eesti elanikest, 70 000 inimest.<ref name="EE" /> [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il esinesid näljahädad Eestispraeguse Eesti aladel keskmiselt iga 7–8 aasta tagant. Suured näljahädad olid [[1787]]–[[1789]], [[1806]]–[[1808]] ja [[1840. aastad|1840. aastail]] (eriti [[1844]]–[[1845]]). Viimane suur näljahäda oli aastail [[1867]]–[[1869]].<ref name="EE" /> Maailma mastaabis peetakse üheks suurimaks 1960.–1970. aasta näljahäda. Toitluskriise on ette tulnud ka varem, ent 1960.–1970. aastatel kujunes olukord krooniliseks ning nälg omandas enneolematu ulatuse, olemata seejuures seotud mingite erakorraliste asjaoludega ([[ikaldus]]ed, [[üleujutus]]ed, [[sõda]]) nagu varasematel ajajärkudel. Ülemaailmse toitluskriisi on peamiselt tinginud järgmised põhjused: [[1950. aastad|1950. aastatel]] alanud ja [[1960. aastad|1960. aastate]]] lõpus haripunkti jõudnud [[demograafiline plahvatus]] ning endiste [[Koloonia|koloniaalmaade]] üha hoogsam kaasamine rahvusvahelistesse majanduslikesse, poliitilistesse ja kultuurilistesse sidemetesse muu maailmaga, mis osutus enneaegseks, kuna need ei olnud valmis osalema maailmaturu konkurentsis.<ref name="8KpNo" />
