Bakuu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:A view to Baku and it's Boulevard.JPG|thumbpisi|Vaade Bakuule]]

Bakuu asub [[Kaspia meri|Kaspia mere]] läänerannikul [[Abşeroni poolsaar]]e lõunakaldal. Bakuu asub 28 meetrit allpool merepinda. See teeb temast madalaima pealinna maailmas ning ta on ka suurim allpool merepinda asuv linn.

[[642]]. aastal vallutasid [[araablased]] linna ja valitsesid seda kuni [[Türklased|türklastest]] [[Seldžukid|seldžukkide]] tulekuni umbes [[1058]]. aastal. [[1222]] algas [[Mongolid|mongolite]] sissetung. [[1501]]. aastal vallutas Bakuu ja [[Širvan|Širvani]]i [[Pärsia]] [[šahh]] [[Ismail I]]. [[1578]]. aastal said üürikeseks ajaks peremeheks [[Osmanite riik|osmanid]], kelle asendas [[1606]]. aastal Pärsia šahh [[‘Abbās I Suur]].<ref name=":0">[[Julius Genss]], Fragmente Azerbaidžani kultuurist. Akropolis Bakuus - Viisnurk, nr 4, 1941</ref>

Bakuu südames on säilinud hulk ajaloolisi hooneid seal hulgas suurepäraseid näiteid [[15. sajand|15. sajandi]]i islami arhitektuurist. Tänapäevani on säilinud müürid linna põhjaosas, mille tornid kuuluvad sassaniidide aega. Poole kilomeetri pikkusel lõigul on säilinud 20 laskeavadega torni. Tähelepanu väärib [[1649]]. aastal ehitatud šahh Abbase värav, mida ehib kahe heraldilise lõvi ja härjapeadega [[bareljeef]].<ref name=":0" />

Rannas seisab hiiglaslik Neitsitorn (<span lang="az">''Qız Qalası''</span>), mis on oma 116 astmega üle 28 meetri kõrge. Torni seina on müüritud tahvel kirjaga "Qubbeye Masud ibn Davud", mis kuulub [[12. sajand|12. sajandisse]]isse. [[Sınıqqala mošee]] seinal on säilinud dateering [[1077]]-[[1078]]. Mošee juures viib tee mööda kitsaid ja kõveraid põiktänavaid Muradi värava juurde, mis on kirjatud kividega kaunistatud valgest kivist portaal. [[1616]]. aastast pärinev kiri meenutab sultan [[Murad III|Murad]] III valitsusaega linnas.<ref name=":0" />

Khaani palee on ehitatud Khalilullah I poolt. See on väheldane kahekorruseline hoone helekollastest [[lubjakivi]]tahvlitest. Tähelepanuväärne on paleekompleksi kuuluv kohtukoda - kõrgel vundamendil kuuetahuline [[rotund]], mida piiravad kolmest küljest lahtised sammastikud. Iga sammas on kaunistatud raidkirjadega [[Sokkel|soklil]] ja [[kapiteel|kapiteelil]]il. Kohtukoja portaali täisnurkne orv läheb üle poolümaraks ja on täidetud stalaktiitide ridadega, Portaali ülemist osa katab kivisse raiutud taimornament.<ref name=":0" />

Bakuu aastane keskmine temperatuur on +15,1 &nbsp;°C, mis on üle 10 kraadi võrra kõrgem kui Eestis. Kuu keskmine temperatuur on kõige kõrgem [[juuli]]s (+26,4 &nbsp;°C) ja [[august]]is (+26,3 &nbsp;°C), kõige madalam [[veebruar]]is (+4,2 &nbsp;°C) ja [[jaanuar]]is (+4,4 &nbsp;°C). Siiski ei ole suved nii kuumad nagu lähistroopilises kliimas tavaliselt. Selle põhjuseks on suhteliselt kõrge laiuskraad ja asukoht Kaspia merre ulatuval poolsaarel, mis muudab kliima pisut merelisemaks.

Bakuu on Aserbaidžaani kõige kuivem paik: aastane keskmine sademete hulk on 210 &nbsp;mm. Kõige kuivemad kuud on juuli (2 &nbsp;mm) ja august (6 &nbsp;mm), kõige märjemad kuud on [[november]] (30 &nbsp;mm) ja [[detsember]] (26 &nbsp;mm). Aastas on keskmiselt 49 sajupäeva, nendest juulis 1 ja [[oktoober|oktoobrist]] veebruarini igas kuus 6.