Paremäärmuslus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Paremäärmusluse mõiste kasutamine on teadlaste seas valdavalt aktsepteeritud, kuigi konsensus selle täpse defineerimise osas puudub. 1995. aasta seisuga nimetati uurijate töödes paremäärmusluse tunnustena kõige sagedamini [[natsionalism]]i, [[rassism]]i, [[ksenofoobia]]t, [[demokraatia]]-vastasust ja tugeva riigivõimu pooldamist.<ref name=Mudde2000>[[Cas Mudde]] (2000). [https://books.google.ee/books?id=spT-NgRm3f8C&pg=PA10&lpg=PA10&dq=extreme+right+definition&source=bl&ots=ohd8YLcSBh&sig=LCMU3g0KCWuEKIed55Bipx7fjUc&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiypMGn3s3WAhVqM5oKHUbSBeI4ChDoAQgwMAI#v=onepage&q=extreme%20right%20definition&f=false The Ideology of the Extreme Right]. Lk 10–11</ref> Ühe hilisema hinnangu järgi on paremäärmusluse põhielementideks peetud ksenofoobiat, [[Etniline rühm|etnilist]] identiteeti ja välistamist rõhutavat natsionalismi, [[populism]]i, ambivalentset suhtumist demokraatlikesse väärtustesse ning karmi korda tagava riigivõimu toetamist.<ref>[[Ero Liivik]] (2015). Right-Wing Extremism and its Possible Impact to the Internal Security of the Republic of Estonia. ''[http://www.sisekaitse.ee/public/kirjastus/Proceedings_2015_veebi.pdf Proceedings of the Estonian Academy of Security Sciences, XIV, 83−116]''. lk 88</ref>
Politoloog [[Andres Kasekamp]] toob välja, et nimetus „paremäärmuslus” on mõnevõrra eksitav, sest taoliste parteide majanduspoliitika pole enam päriselt parempoolne, ilma kateteta lubatakse ka säilitada [[heaoluriik|heaoluriigi]] teenused ning suurendada toetusi, [[pension]]e jms.<ref name=Kasekamp2019>[[Andres Kasekamp]]. [https://epl.delfi.ee/arvamus/andres-kasekamp-kas-ekre-on-paremaarmuslik-pole-kahtlustki?id=85858013 Andres Kasekamp: kas EKRE on paremäärmuslik? Pole kahtlustki]. [[Eesti Päevaleht]], 10.04.2019</ref>
Mõiste ühest defineerimist on raskendanud selle kasutamine lisaks [[teadus]]ele ka poliitilistel eesmärkidel – oma vaadete vastandina ja/või oma poliitiliste oponentide vaadete kirjeldamiseks.<ref name=Mudde2000 /> Teadlaste poolt paremäärmuslikeks nimetatud erakonnad reeglina enda kohta seda määratlust ei kasuta.<ref>Cas Mudde 2000, lk 7</ref>▼
▲Mõiste ühest defineerimist on raskendanud selle kasutamine lisaks [[teadus]]ele ka poliitilistel eesmärkidel – oma vaadete vastandina ja/või oma poliitiliste oponentide vaadete kirjeldamiseks.<ref name=Mudde2000 /> Teadlaste poolt paremäärmuslikeks nimetatud erakonnad reeglina enda kohta seda määratlust ei kasuta.<ref name=Kasekamp2019 /><ref>Cas Mudde 2000, lk 7</ref>
==Populistlik paremäärmuslus==
[[File:Cas Mudde in 2018 05.jpg|thumb|Cas Mudde]]
[[Politoloog]] [[Cas Mudde]] tõi akadeemilisse kirjandusesse termini populistlik paremäärmuslus ([[inglise keel]]es ''populist radical right''),<ref name=Wierenga2017>[[Louis Wierenga]] (2017). [https://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/apgads/PDF/Humanities_and_social_sciences_2017_1__internetam.pdf Russians, Refugees and Europeans: What shapes the Discourse of the Conservative People's Party of Estonia?] ''Humanities and Social Sciences Latvia'' , 25 (1), lk 5</ref> millega tähistatakse [[erakond]]i, mille [[ideoloogia]]s on (muuhulgas) kesksel kohal [[nativism]]-[[marurahvuslus]], [[autoritarism]] ja [[populism]].<ref name=Mudde2014>[[Cas Mudde]] (2014). [https://www.researchgate.net/publication/274285514_Fighting_the_system_Populist_radical_right_parties_and_party_system_change Fighting the system? Populist radical right parties and party system change]. ''Party Politics'' 20(2), lk 217–226</ref><ref name=Kasekamp2019
Nativismi all peab Mudde silmas [[rahvuslus]]e [[ksenofoobia|ksenofoobset]] vormi, mille ideaal on ühekultuuriline [[rahvusriik]] ja mis käsitleb kõiki mittepõliselanikke [[rahvus]]ele ohtlikena.<ref name=Mudde2014 />
Autoritarism tähistab Mudde kohaselt uskumist korda ja selle rangesse rakendamisse ühiskonnas distsipliini, [[seadus]]te ja vastavate poliitikate kaudu.<ref name=Mudde2014 /> Kasekamp toob välja autoritaarsuse kaks mõõdet. Esimene on tugeva korra nõudmine, rangemad seadused ja karmimad karistused. Teine on „traditsiooniliste väärtuste” kaitsmine (võitlus naiste ja [[Homoseksuaalsus|samasooliste suhete]] võrdsete õiguste vastu). Ka paremäärmuslike erakondade korraldus on autoritaarsem kui peavoolu erakondadel, tuginedes tavaliselt ühele [[karisma]]atilisele juhile.<ref name=Kasekamp2019 />
16. rida ⟶ 18. rida:
Politoloog [[Louis Wierenga]] on Mudde terminit aluseks võttes defineerinud populistliku paremäärmusliku erakonna kui partei, millel on rõhutatult nativistlik hoiak, mis on vastu [[immigratsioon]]ile ja [[multikultuurilisus]]ele ning kasutab taktikana eliidi eristamist kõigist teistest inimestest eesmärgiga meeldida neile, keda loetakse „tavakodanikeks”.<ref name=Wierenga2017 />
[[File:Andres Kasekamp, arvamusfestival 2014.jpg|thumb|Andres Kasekamp, Eesti paremäärmuslust uurinud politoloog]]
==Paremäärmuslus Eestis==
Andres Kasekamp on [[Eesti]]s tegutsenud paremäärmuslike poliitiliste ühenduste näidetena välja toonud [[Jüri Toomepuu]] juhitud ja 1990. aastatel [[Riigikogu]]s olnud [[Valimisliit Eesti Kodanik|Eesti Kodaniku]], [[Vello Leito]] juhitud [[Eesti Iseseisvuspartei]] ning [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] (EKRE).<ref name=Kasekamp2019 />
==Vaata ka==
| |||