Redaktsioon: 12. aprill 2019, kell 22:46 redigeeri PikseBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 66 715 muudatust P Robot: välislink parandatud ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 14. juuni 2019, kell 08:42 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
4. rida: ==Ajalugu== Pruuna mõisast on esmateateid 1478. aastast, mõis kuulus tollal [[Tois]]'idele, järgmiselt omanikult Brun von [[Drolszhagen]]/[[Drolzhagen]]ilt on pärit mõisa uus eestikeelne nimi ''Pruuna''. 17.-[[18. sajand]]il vahetas mõis tihti omanikke: see oli [[Scheidingid\|Scheidingite]], [[Staalid]]e, [[Fersenid\|Fersenite]], [[Taubed]]e, von [[Tollid]]e, [[Hastferid\|Hastferite]], [[Scharenbergid]]e omanduses. 10. rida: [[17. sajand]]i lõpus eraldus Pruunast [[Põriki mõis]], [[16. sajand]]il rajati [[Rägavere mõis]]. [[1793]]. aastal müüs [[Ewald von Scharenberg]] mõisa [[Dellingshausenid\|Dellingshausenitele]], [[10. veebruar]] [[1860]] müüs vabahärra [[Friedrich Alexis von Dellingshausen]] Pruuna ja [[Põriki ~~mõis]]ad~~mõisad oma venna [[Karl Thomas von Dellingshausen]]i pojale jalaväekindral [[Karl Eduard Ludwig von Dellingshausen\|Eduard von Dellingshausen]]ile. Hind 56 000 hõberubla. [[19. mai]]l [[1860]] ostis osa Pruuna-Sicka metsast ([[Sickametsa]]) Eduard von Dellingshausenilt tema vend [[Friedrich Ewald Thomas von Dellingshausen]], ostetud metsad ühendati [[Undla mõis]]aga. [[10. märts]]il [[1889]], pärast poja, jalaväekindral Karl Eduard von Dellingshauseni surma [[14. november]] [[1888]] pärisid mõisa tema lesk Helene Christine von [[Dellingshausen]] (sünd vabapreili von [[Wrangell]]) ja lapsed. Lesk loobus oma osast Põriki ja Pruuna mõisates poja [[Karl Paul Friedrich von Dellingshausen\|Karli]] kasuks. Hind oli 127 280 rubla. [[4. jaanuar]]ist [[1916]], pärast [[Karl Paul Friedrich von ~~Dellingshausen]]i~~Dellingshauseni surma [[24. juuli~~\|24. juulil~~]]l [[1915]], olid tema seaduslikud pärijad tema lesk Helene Luise Josephine (sündinud von [[Behr]] (1872–)), pooles mõttelises osas ja Karl Paul Friedrichi õed Helene (Hella), Alma von [[Löwis of Menar]] (sündinud von Dellingshausen) ja Julie Dellingshausen jagamatult pooles mõttelises osas Pruuna mõisast. [[25. oktoober\|25. oktoobril]] [[1919]] riigistas mõisa [[Eesti Vabariik]]. <ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17262 Ajalooarhiiv]. Kinnistute register</ref> 03. okroobril 2017 müüs Tapa vald mõisa Pruuna Mõis OÜ-le. Mõisas olid [[viinavabrik]], [[lubjaahi]], [[saeveski]] ning kasvatati [[friisi veised\|friisi veiseid]]. [[Pilt:Pruuna mois.jpg\|~~thumb~~pisi\|Mõisahoone sügisel 2009]] ==Mõisahooned== Mõisa peahoone on ühekorruseline ja [[Historitsism\|historitsistlikus stiilis]]. Ehitatud 19. sajandi teisel poolel [[Kuru lubjakivi]]st. Hoonet piirab 4,2  ha suurune segastiilis mõisapark. Hoone fassaadi keskosas paikneb üheksa kaaravaga [[altaan]] (sissepääsuesine varikatus). Veidi eenduvaid kahe akna laiuseid külg[[risaliit]]e kroonivad kolmnurkviilud. Maja tagakülg sarnaneb paljus esiküljega, kuid altaani asemel on seal eenduval keskrisaliidil kolm kaarakent. Pärast [[1919]]. aasta riigistamist kolis mõisa peahoonesse [[Lehtse Kool]] ja oli seal 2017.aasta juunikuuni. Hoone vasakpoolsesse otsa on 1960ndail aastail tehtud juurdeehitis. Mõisast on säilinud ka mitu kõrvalhoonet, mis asetsevad peahoonest lõuna ja lääne pool. Tagasihoidlik [[poolkelpkatus]]ega valitsejamaja avaneb fassaadiga peahoone esise auringi küljele. Mõisa peahoone on alates 2017. aastast Pruuna Mõis OÜ omanduses, mille omanikud Indrek Saluvee ja Priit Keskla planeerivad sinna rajada hooldekodu. 33. rida: ==Välislingid== *[http://www.jt.ee/060607/esileht/20005972.php Lehtse kool jätkab Pruuna mõisas]. Järva Teataja. 6. juuni 2007 {{Ambla kihelkond}}

Pruuna mõis: erinevus redaktsioonide vahel