Redaktsioon: 8. juuni 2019, kell 08:18 redigeeri Vaido Otsar (arutelu \| kaastöö) 209 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. juuni 2019, kell 08:28 redigeeri eemalda Vaido Otsar (arutelu \| kaastöö) 209 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: ==Ajalugu== [[Pilt:VKHK 1929.jpg\|pisi\|Väimela mõisa härrastemaja (1929)]] [[Pilt:Väimela mõisa peahoone 2019 05.jpg\|pisi\|Väimela mõisa härrastemaja 2019. aasta kevadel]] Varaseimad teated mõisa kohta pärinevad 1590. aastast. 14. rida ⟶ 15. rida: Alates 18. sajandi lõpust oli mõis Richterite valduses. Richterite ajal ehitatud (esialgselt ühekorruselise) härrastemaja ning sellega kaaristu abil ühendatud tiibhooned moodustavad auhooviga mõisasüdamiku. Üks tiibhoonetest oli valitseja-, teine teenijatemaja. [[1870]]. aastal sai mõis Löwenite omandusse. Viimaselt mõisnikult, Bernhard von Löwenilt, riigistati mõis 1919. aastal pärast seda, kui see oli jaanuaris taganevate enamlaste poolt põlema süüdatud. Mõisa ääremaad plaanistati ning jagati, 1920. aastal jäi mõisa südamik põllutöökoolile, mis 1922. aastast saadik asus uuesti üles ehitatud kolmekorruselises härrastemajas (peahoones). Tulekahju rüüstas mõisat ka 1950. aastail. Viimati sai mõisa härrastemaja tulekahjus kannatada 2018. aasta oktoobris.<ref>https://lounapostimees.postimees.ee/6439665/galerii-vaimela-moisahoones-puhkes-poleng</ref> Tänapäeval on peahoone [[Riigi Kinnisvara AS]] kasutuses. ==Mõisakompleks== [[Pilt:Väimela mõisa vankrikuur 2011-06.jpg\|pisi\|Väimela mõisa vankrikuur]] Mõisakompleksi keskuseks oli ühekorruseline lameda katusega peahoone tagaküljega [[Väimela ~~järv~~Alajärv]]e poole. Nüüdisaegne kolmekorruseline peahoone on algses asukohas. Peahoone tagakülje terrass-treppi piiravad külgedelt [[risaliit]]e jäljendavad väljaehitised. Hoone [[fassaad]]i ilmestasid [[keskrisaliit\|keskrisaliidi]] neli [[pilaster\|pilastrit]] ning mõlema külgrisaliidi kaks paarispilastrit, samuti [[medaljon]]id, [[girland\|girlandid]] ja [[tilguti]]d. Kaarjate müüridega liitus peahoone külge kaks tiibhoonet (teenijate- ning [[mõisavalitseja\|valitseja]]maja). [[Rustika\|Rusteeritud]] seinapinnaga tiibhoonete keskrisaliitidel on kolmnurk[[frontoon]]id, fassaadidel on [[kannelüür]]idega pilastreid, hammaslõiget ja laineornamenti. Nagu tiibhoonedki, asuvad vastastikku (tiibhoonete telgedel, [[auring]]i pikendusena) ka sarnased [[ait]]-[[kuivati]] ja [[tall-tõllakuur]]. Need on omavahel sarnased: massiivsed krohvitud kiviseinad, pool[[kelpkatus]], [[kaaristu]] esiküljel. 34. rida ⟶ 36. rida: ==Kirjandus== *{{cite book \|title=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2 \|last=Hagemeister \|first=Heinrich von \|authorlink=Heinrich von Hagemeister\|coauthors= F. von Buxhoevden\|year=1836/1837 \|publisher=E. Frantzen\|location=Riga \|isbn= \|pages= lk. 49-50 \|url=http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA5-PA49,M1}} == Viited == {{viited}} ==Välislingid==

Väimela mõis: erinevus redaktsioonide vahel