Launkalne vald: erinevus redaktsioonide vahel

'''Launkalne vald''' ([[läti keel]]es ''Launkalnes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Smiltene]] linnaga ja [[Smiltene vald|Smiltene]], [[Branti vald|Branti]], [[Palsmane vald|Palsmane]], [[Variņi vald|Variņi]] ning [[Bilska vald|Bilska vallaga]], samuti ka [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]] [[Dzērbene vald|Dzērbene vallaga]] ja [[Rauna piirkond|Rauna piirkonna]] [[Rauna vald|Rauna]] ning [[Drusti vald|Drusti vallaga]]

 

 

Aastani 1925 kandis vald Branti valla nime, seejärel sai see tänapäevase nime. Aastal [[1935]] oli valla pindala 70,78 km², elanikke oli seal 1186.<ref name="ORMOq" /> 1945. aastal moodustati valda Branti ja Launkalne külanõukogud, aga aastal [[1949]] likvideeriti vald ametlikult. Selsamal aastal moodustati Smiltene vallas Cērtene külanõukogu, mille pindala kattub suuremas osas tänapäevase Launkalne vallaga. Aastal 1954 liideti sellega Niedrājse külanõukogu Vorošilovi nimelise [[kolhoos]]i alad. Aastal 1969 nimetati Cērtene külanõukogu ümber Launkalne külanõukoguks. Aastal 1979 liideti osa külanõukogu maadest Palsmane külanõukoguga.<ref name="m0tLl" /> Aastal [[1990]] muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Smiltene piirkonda.

 

Vald asub suuremalt jaolt [[Vidzeme kõrgustik]]ul. Suurim kõrgus on 240,8 meetrit (Slapjuma kalns, mis on ühtlasi ka Smiltene piirkonna kõrgeim koht). Vallas on 16 suuremat järve, neist kolm suurimat (53,9ha suurune Lizdole järv, 17,7ha suurune Niedrājs ja 16 ha suurune Spicieris) on ka Smiltene piirkonna suurimad järved. Suurim soo on 154 hektari suurune Krievi soo.<ref name="faqw6" /> Olulisemad jõed on [[Abuls]], [[Vija jõgi]], [[Rauza]] ja [[Palsa]].

 

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all kolm linnamäge - Kapusila linnamägi, Pīkaņi Kantsimägi ja Cērtene linnamägi koos selle juurde käiva tammide süsteemiga.<ref name="5uiJi" /> Kohaliku kaitse all on Kaktiņi ja Kalnaslapjumi muinaskalmed, samuti ka Mūsiņi ja Pāvulkalnsi keskaegsed kalmistud.<ref name="X0KR4" /> Looduskaitse all on Silenieki õunapuu, Silva mänd, Pumpuri mänd, Ķauzeri elupuu, Silva dendraarium, Mežole mänd, 46 hektari suurune [[Natura 2000]] ala ''Šepkas riests'', Medņi tammed, Rauznieki mänd, Līdakase tamm, Kaģi künnapuu, Vidus Eķītese lehis, Lejas Eķītese pärn, Vīksnase pärn, Vecragi üheksatüveline pärn, Jaunragi pärn, Kleperi saar, Klaviņi pärn, Kalna Prāmnieki õunapuu, Ruņģi kahe ladvaga kuusk, Jaunpīkaņase tamm, Jaunpīkaņase õunapuud, Lejas Pīkaņase õunapuud, Lizdole mänd, Launkalne künnapuu, Ozoli tamm, Veckažoki paju, Veckažoki mänd, Gundegase mänd, Mūsiņase mänd, Lejas Mūsiņase nõialuuaga kuusk, Vecragi künnapuu ja Baloži tamm. Valla idaossa jäävad osaliselt Rauza hoiuala ja Šepka hoiuala, vallas asuvad veel 172 ha suurune Launkalne hoiuala ja 2832 ha suurune Mežole hoiuala.<ref name="4ZFaE" />

 

 

==Viited==

<ref name="X0KR4">http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=Launkalnes+pagasts&region=0&group=2&type=0</ref>

<ref name="4ZFaE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref>

}}