Opel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P inglise viki: 2,2 miljardi euro eest |
P pisitoimetamine |
||
4. rida:
== Opeli ajalugu ==
===1899–1919===
'''1899''' – vennad Opelid näevad suuri võimalusi, mida pakub sajandi lõpul alles tärkav autoturg ja [[21. jaanuar
'''1901''' – sõlmitakse leping [[Alexandre Darracq]]'ga autode tootmiseks Darracqi litsentsi all. Et veelgi paremini "rahvast motoriseerida", hakatakse tootma ka mootorrattaid.
'''1902''' – esimesed 9 [[hj]] mootoriga autod valmistatakse Darracqi raamil ja Opeli kerega ning müüakse [[Opel-Darracq
'''1903''' – Opel konstrueerib esimene 4-silindrilise mootori, mis paigaldatakse mudelile 20/22 hj. Ehitatakse esimene võidusõiduauto [[Opel Special]].
'''1906''' – valmib tehas [[Berliin]]is, selleks ajaks on Opeli kaubamärgi all toodetud 1000 autot.
'''1907''' – Taunuse regioonis Keisri auhinnale korraldatud võidusõidul võidab [[Carl Jörns]] 7,8-liitrise töömahuga 60 hj Opelil auhinna kui parim Saksa auto. Pärast seda saab Opelist nn õukonna ametlik autotootja.
'''1909''' – algab mudeli [[Opel Doktorwagen]], mis on esimene laiemale tarbijaskonnale mõeldud auto, tootmine. Tähelepanuväärne on see, et Opel suutis valmistada auto, mis oli hinna (3950 [[Reichsmark]]a) poolest konkurentidest ligi kaks korda odavam. Opel Doktorwagen oli tuntud oma töökindluse ja vastupidavuse poolest ja eriti hinnatud just arstide seas, kes pidid tihtipeale liikuma ka teedeta maastikul, sest kõva kattega teed olid sel ajal veel haruldased. Tehnilised andmed: võimsus 8 hj 1600 p/min, tippkiirus 50
'''1910''' – tootmises hakatakse rakendama [[moodulsüsteem]]i, mis võimaldab valmis keresid kombineerida erinevate alusvankrite ja mootoritega.
22. rida:
'''1911''' – Opel lööb läbi erinevatel aladel. Esimene lennukimootor saab [[Euleri biplaan]]i jõuallikaks, suuremad mõisad künnavad oma põlde [[mootorader|mootorad]]raga.
'''1912''' – tehase suurpõlengus saadud kogemuste varal töötavad Opeli insenerid välja "Rüsselsheimi tuletõrje mootorpumba", mida algul kasutatakse oma tehase tarbeks, kuid mida hiljem edukalt müüakse paljudele linnadele. Toodetud on 10 000 autot. Tehase 50. aastapäeval esitletakse Opeli uut lipulaeva, mudel 40/100 hj. Neljasilindrilise, üle 10-liitrise töömahuga 100 hj mootoriga kahetonnine "maanteekuningas" oli võimeline arendama kiirust kuni 125
'''1913''' – [[Grand Prix võidusõit|Grand Prix võidusõi]]dul osalevad moodsaima tehnikaga varustatud autod: Opeli inseneridel on õnnestunud luua revolutsiooniline jõuallikas – neljasilindrilise 4-liitrise töömahuga mootori iga silindri kohta on kaks sisselaske- ja kaks väljalaskeklappi mida käitab nookurite kaudu üks ülanukkvõll. Aasta hiljem lubavad reeglid viia mootori töömahu kuni 4,5 liitrini ja võimsuseks saavutatakse 110 hj. Prantsuse Grand Prix õnnestumine tõotab edukat hooaega, kuid esimene maailmasõda peatab rahumeelsed lahingud võidusõiduradadel.
39. rida:
Esimene konveiermeetodil toodetud mudel 4/12 hj – rahva seas tuntud kui legendaarne [[Laubfrosch]] ('lehekonn'). See kaheistmeline lahtine sõiduk oli saadaval ainult rohelisena ja varustatud kohmakate täismetallvelgedega, sealt ka hüüdnimi.
Tehnilised andmed: 4-silindriline reasmootor, töömaht 951
'''1925''' – tänu revolutsioonilisetele tootmisvõtetele ja rangetele nõuetele suudab Opel alandada Laubfrosch'i hinda algul alandada 4500 margalt 2980 margale ja hiljem isegi 1990 margale. Tänu sellele suureneb Opeli autode populaarsus veelgi.
'''1928''' – turuosaga 37,5% on Opel Saksamaa suurim autotootja. Koostöös Ameerika korporatsiooniga
Esimene kaheksasilindriline mootor paigaldatakse luksautole [[Opel Regent]].
[[Fritz von Opel]] kiirendab rakettautol [[RAK 1]] kaheksa sekundiga nullist sajani ja saavutab rakettautol [[RAK 2]] kiiruseks 238
Esitletakse pressitud terasest raamil ülimoodsat [[Opel Motoclub
'''1929''' – Maailma suurim autotootja General Motors saab Opelis enamusosaluse. Opel loob esimesena Saksa autotootjatest kindlustusfirma. Autode järelmaksuga ostu finantseerib nüüdsest Opel Bank.
57. rida:
Algab veoauto [[Blitz]] tootmine.
Opel seab esimesena autotootjana sisse hoolduse ja teeninduse koolituse.
'''1935''' – Opel esitleb esimesena Saksa autofirmadest terasest kandevkerega sõiduautot [[Opel Olympia]]. Kere konstruktsioon põhineb Opeli 1934. aasta patendil ja omab mitmeid eeliseid: väiksem mass, suurem passiivne turvalisus, parem [[aerodünaamika]]. See uuendus kere ehituses avab uued võimalused autode tootmises, loetakse üheks tähtsaimaks uuenduseks autoehituse ajaloos ja on kasutusel tänapäevalgi.
Ehitatakse uus [[Brandenburg]]i [[Brandenburgi veoautotehas|veoautotehas]], mis on võimeline tootma 25 000 veokit aastas, Opel on sel ajal ainus Saksa autotootja, kes suudab aastas toota üle 100 000 sõiduki.
'''1936''' – uus rahvaauto – [[Opel Kadett]], turvalise ja aerodünaamilise kandevkerega. Autol on 4-silindriline 1,1-liitrise töömahuga 23-hobujõuline mootor, mis annab 757
Aastase toodanguga 120 293 sõidukit saab Opelist Euroopa suurim autotootja.
'''1937''' – Opel kontsentreerub autode tootmisele ja jalgrataste tootmine müüakse firmale [[NSU]], selleks ajaks on toodetud 2,6 miljonit kaherattalist.
'''1938''' – Opel on Euroopa suurim ja progressiivseim autotootja – 25 374 töölisega.
'''1939''' – [[Opel Kapitän]] on miljones Opel.
Natsirežiim keelustab sõiduautode tootmise.
===1940–1959===
'''1944''' – ameeriklaste pommirahes hävib pool Rüsselsheimi tehast, Inglased hävitavad Brandenburgi tehase täielikult.
'''1945''' – Saksamaa jagatakse võitjate vahel. Tootmisliinid, kus enne valmis Opel Kadett ja kõik seadmed, mis on veel vähegi töökõlblikud, demonteeritakse ja viiakse NSV Liitu, kus neid kasutatakse kuni 1959. aastani [[Moskvitš]]i 400-seeria tootmiseks. Kurioosum – toimub Moskvitšide eksport Saksamaale, kus nende varuosadega varustamise eest hoolitseb Opel.
'''1946''' – veel varemetes tehasest väljuvad esimesed autod. Esimene sõjajärgne Opel on 1,5-tonnine veoauto Opel Blitz.
'''1947''' – sõiduautode tootmine jätkub juba enne sõda tuntud, kuid uuenenud mudeliga Olympia.
86. rida:
'''1949''' – General Motorsi abiga on Opeli tootmisvõime taastunud ja aastaga suudetakse eksportida 40 000 sõidukit.
'''1950''' – lõpeb
'''1951''' – Opel on esimene Saksa autotootja, kellel on oma katsepolügoon. See rajatakse
'''1953''' –
Esimene universaalkerega sõiduauto [[Olympia Car-A-Van]].
'''1955''' – staatusesümboliks saab Opel Kapitän, kellel piisavalt markasid võib näidata, et tal on 6-silindrilise mootoriga kroomist kiiskav maanteeristleja, mille 75 hobujõudu annavad tippkiiruseks koguni 140
'''1956''' – toodetud on kaks miljonit Opelit. Juubelimudel on kullatud kereosadega (peeglid, liistud, iluvõre, jne) Opel Kapitän.
'''1957''' – aastatoodang on üle 200 000 sõiduauto. Eksportartikkel (enamus Ameerikasse) nr 1 on [[Opel Rekord P1]].
'''1958''' – eksporditud on 1 000 000 Opelit.<ref name="zh7yb" />
112. rida:
luksusautodeks.
Tõeline lipulaev on [[Opel Diplomat]], mille 4,6-liitrisele 190-hobujõulisele V8-le ei ole 200
'''1965''' – autonäituse "IAA" külastajad on võlutud Opeli väljapanekul Euroopas seninägematust kaheistmelisest kupeest Experimental GT, mis esialgselt on planeeritud ainult mootorite ja veermiku osade katsetamiseks suurtel kiirustel Dudenhofeni katsepolügoonil.
120. rida:
Opel Rekord B-le paigaldatakse esimene [[ülanukkvõll]]iga Opeli seeriamootor.
'''1968''' – algab [[Opel GT]] seeriatootmine, kõigest kolme aastaga õnnestub GT muuta eksperimentaalmudelist tootmisküpseks, mis on tolle aja kohta suur saavutus. Rahvas haaratakse kaasa tunnuslausega "''Nur das fliegen ist schöner''" (ligikaudne tõlge: 'Vaid lennata on lahedam'). Valida on 1,1-liitrise 60 hj ja 1,9-liitrise 90 hj mootori vahel. Tänu oma voolujoonelisusele ja kergusele (960
'''1969''' – Opel Kadetti reklaamitakse enesekindla tunnuslausega "Opel Kadett. Das Auto".
132. rida:
'''1973''' – [[Opel Kadett C]] – esimene maailmaauto, mis tähendas et Opel – see on [[Chevrolet]], [[Vauxhall]], Isuzu, Holden, Buick.
'''1974''' – [[Walter Röhrl]] ja [[Christian Geistdörfer]] võidavad Asconal Euroopa ralli meistritiitli.
'''1979''' – esitletakse esimest esiveolist Opelit – Kadett D, mis õhutakistusteguri väärtusega 0,39 on üks voolujoonelisemaid omas klassis<ref name="qq0qL" />
144. rida:
Walter Röhl koos kaardilugeja Christian Geistdörfer'iga võidab teistkordselt [[Monte Carlo ralli]] ja saab maailmameistriks, võistlusauto – Opel Ascona 400.
'''1983''' – Opel nr 20 000 000 on Senator.
'''1984''' – [[Opel Kadett E]] esmaesitlus, õhutakistustegur 0,30 on väikeautode klassi maailmarekord.
150. rida:
Opel Ascona 1,8i on esimene saksa auto, millel on seeriaviisiliselt katalüsaator.
'''1985''' – Opel Kadett saab aasta auto tiitli. Opel on esimene Saksamaa autotootja, kes pakub [[katalüsaator]]eid kõigile mudelitele.
'''1986''' – algab [[Opel Omega]] tootmine. Suurepärased sõiduomadused, moodne disain ja ülimoodsa bensiini [[sissepritsesüsteem]]iga saavutatud madal kütusekulu teevad Omegast aasta auto. õhutakistusteguri väärtusega 0,28 on Omega maailma voolujoonelisim seeriatootmises olev sedaan.
'''1988''' – algab [[Opel Vectra]] tootmine.
158. rida:
'''1989''' – esimese autotootjana Euroopas pakub Opel kõigile autodele katalüsaatoreid juba standardvarustuses.
'''1990''' – Opel jätkab firma kupeetraditsioone ja esitleb tänaseni maailma voolujoonelisemat (õhutakistustegur 0,26 – maailmarekord) kupeed [[Opel Calibra]], mis lühikese ajaga saavutab liidripositsiooni omas klassis.
'''1991''' – Opel Kadett, mida on toodetud üle 11 miljoni, saab endale väärika järglase – Astra.
170. rida:
'''1993''' – firma lipulaev Omega MV6 on Opel nr 30 000 000.
'''1995''' – esimesena Saksa autotootjatest varustab Opel kõiki sõiduautosid täismõõdus [[turvapadi|turvapa]]tjadega. Opel Vectra on esimene auto maailmas mille standardvarustuses on [[PRS- süsteem]] (avariis eralduvad pedaalid) ja hübriidturvapadjad.
'''1996''' – esimene Opeli mahtuniversaal – Ameerikas toodetav Sintra.
182. rida:
Esimese Euroopa autotootjana kuulub Opeli mootorivalikusse 3-silindriline mootor. 1-liitrine ja 12 klapiga mootor paigaldatakse Corsale.
Frankfurdi autonäitusel "IAA" esitletakse uut Astrat ja [[Opel Zafira]]t.
Koos Briti sõsarfirmaga
'''1998''' – algab Opel Astra teise põlvkonna tootmine, Astra on esimene 100% tsingitud kerega Opel, mille kerele kehtib garantii 12 aastat.
Esitletakse Frontera ja Monterey uusi mudeleid. Toodetud on miljon Vectrat.
Opel võidab Vectral tootjate arvestuses STC (Super Touring Car Cup).
'''1999''' – Opel tähistab autotootmise 100. aastapäeva. [[Frankfurti autonäitus|Frankfurdi autonäitus]]el esitletakse uut [[Opel Astra Coupe]]'d, Omega saab 310 hj [[V8 mootor]]i. Esimese seeriaautona väike-keskklassis saavutab Astra ECO 4 1,7 DTI reaaltingimustes keskmiseks kütusekuluks 4,11 l/100
===2000–2009===
196. rida:
'''2001''' – Genfi autonäitusel esitletakse Opel Zafira sportlikku mudelit Zafira OPC, keskkonnasõbraliku [[maagaas]]il töötavat Zafira CNG. Kütuseelemndiga Zafira HydroGen1 püstitab 11 rahvusvahelist rekordit. Rüsselsheimis avatakse maailma moodsaim autotehas. Omega saab uue 3,2-liitrise V6 mootori. DTM ringraja auto Astra Coupe V8 baasil ehitatakse 444 hj prototüüp Astra OPC X-treme. Zafira võidab maineka disainiauhinna Autonis. Esitletakse ideeautot Signum. Opel pöördub tagasi rallimaailma, valmib WRC Juniori klassi Opel Corsa Super 1600. Algab uue Opel Combo tootmine. Opeli kaubikute mudelirivvi lisandub uus Vivaro.
'''2002''' – Genfis esiletakse uut Opel Vectra sedaani. Leipzigis on sportlike Opel Vectra GTS 3,2 V6 (211 hj) ja Opel Astra OPC 2,0 Turbo (200 hj) esmaesitlused. Corsa ECO saab maailma ökonoomseimaks (4,9 l/100
'''2003''' – [[Opel Speedster]] saab "Best Performance Car '2003" auhinna. Genfi autonäitusel esitletakse Opeli uue disainisuuna esindajat – sportkupeed Opel GTC Geneve ning uudse salongilahendusega [[Opel Signum]]it. Opel Astra V8 Coupe võidab 24 tunni võidusõidu [[Nürburgring]]il. Uue 112 hj 1,3CDTI turbodiiselmootoriga Opel ECO Speedster püstitab 17 rahvusvahelist rekordit, sealhulgas vähim kütusekulu 2,54 l/100
'''2004''' – aasta alguses saabub Euroopas müügile Astra H põlvkond. DTM ringrajasarja Opeli uueks võistlusautoks saav Vectra GTS V8. Genfi autonäitusel esitletakse nutikate lahendustega ideeautot [[TRIXX]]. Samal näitusel esitleb Opel esimese saksa autotootjana kõva katusega kupee-[[kabriolett]]i [[Opel Tigra]]. Vectra ja Signum saavad uued 1,9 CDTI kübemefiltriga varustatud [[diiselmootor]]id. [[Zafira HydroGen3]] püstitab 9696
'''2005''' – Opel Astra OPC läheb seeriatootmisse. Genfi autonäitusel on teise põlvkonna Zafira maailma esmaesitlus. Opel korraldab enneolematu "Miljoni miili" proovisõidu kampaania, milles osaleb 35 000 autot üle Euroopa. Zafira HydroGen3 saavutab võidu kütuseelemendiga autode klassis Monte Carlo [[hübriidauto]]de võidusõidul. Üliökonoomne diiseljõuallikas 1.3CDTI võidab Aasta Mootori auhinna. 1,8-liitrine bensiinimootor saab muudetavate gaasijaotusfaasidega klapiajami VCT. General Motors avab Rüsselsheimis Euroopa disainikeskuse. Frankfurdi autonäitusel esitletakse rida uudiseid: kupee-kabriolett Astra Twin Top, Vectra tippmudel OPC, maagaasil töötavad Zafira CNG ja Combo CNG ning mõni kuu hiljem aasta ideeautoks valitud Antara GTC.
'''2006''' – Zafira võidab Kuldrooli ja mitu muud auhinda. Uuenenud Vivaro valitakse Inglismaal aasta kaubikuks. Ajakiri [[Auto Bild]] valib Opeli teist aastat järjest kvaliteetseimaks saksa automargiks. Genfis tähistab legendi taassündi uus Opel GT. Zafira OPC püstitab Nürnburgringil klassirekordi.
'''2007''' – Genfi autonäitusel toimub 192 hj Corsa OPC esmaesitlus. Näituse pilgupüüdja on Opeli uue keskklassi auto kontseptsiooni ja disainisuunda esindav ideeauto GTC Concept. Opel GT saab aasta kabrioleti tiitli. Mudelivalikusse lisandub järjekorne sportlik Corsa – GSi. Esitletakse uut mikromahtuniversaali [[Opel Agila]]. Kolmanda Opeli mudelina Astra OPC ja Astra OPC järel saavutab Nürnburgringil klassirekordi Corsa OPC. Frankfurdi autonäitusel esitletakse Opeli mahtuniversaali ja hübriidtehnoloogia tulevikukontseptsiooni Flextreme.
'''2008''' – Eisenachi tehases konveierilt väljub 10 000 000. Corsa. Genfi autonäitusel esitletakse tulevikuautot [[Opel Meriva Concept]], mis oma vastastikku avanevate uste lahendusega
==Vaata ka==
| |||