Meister ja Margarita: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sisukokkuvõte on äärmiselt naiivne, tegelaste välimuse kirjeldused mittevajalikud. Ma ei viitsi jätkata
34. rida:
==Sisukokkuvõte==
===I osa===
Patriarhi tiikide juures arutavadõpetab Berlioz jaBezdomnõid Bezdomnõiteaduslikele argumentidele tuginedes, kaset Jeesus Kristus oli olemasmitte lihtsalt kurjategija, ningnagu leiavadpüüdlik etalgaja kindlastipoeet mitte.teda kujutanud on, Inimesivaid tänavatelteda eipolnud liiguolemaski. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. ''"Annuška ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata. Nii et koosolek jääb ära."'' Berlioz näeb viirastust – ülikummalist pikka, kõhna ja poolläbipaistvat kodanikku, kes kannab džokimütsi ja ruudulist pintsakut. ''"Evangeeliume ei saa võtta ajalooallikatena /…/ Saatan on olemas,"'' sellest kõigest räägib välismaalane, kelle aktsent vahel kummalisel kombel kaob. Lisaks kõigele väidab ta, et peatub Moskvas olles Berliozi korteris. Berlioz ja Bezdomnõi on veendunud, et professor W on hullumeelne ning Berlioz läheb abi järgi. Teel kohtab ta veel kord viirastust, kes juhatab talle teed pöördvärava juurde, kus Berlioz libiseb, kukub trammi alla ning jääb oma peast ilma.
 
Pöördvärava juures kuuleb Bezdomnõi pealt naiste juttu, et Annuška olevat päeval oma õlipudeli maha pillanud ning seetõttu Berlioz libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu – professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke. Bezdomnõid jälitab kuskilt kostnud "Jevgeni Onegin’i" muusika, ta jätkab otsimist mööda kõrvaltänavaid, kartuses rahvarohketes kohtades aluspesus liikudes liialt tähelepanu äratada, Gribojedovi poole, kus asub MASSOLIT.