Lennundus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
[[Pilt:Otto-Lilienthal-Denkmal Bäkepark3.jpg|pisi|Inimkond on aastatuhandeid unistanud [[lendamine|lendamisest]], jäljendades [[lind]]u. Mälestusmärk [[Otto Lilienthal]]ile]]
[[Pilt:Estonian Aviation Days 2017 -- 13.jpg|pisi|[[Eesti Lennupäevad|Eesti lennupäevad]] 2017]]
'''Lennundus''' (ka '''aviatsioon''', [[ladina keel]]es ''avis'' '[[lind]]') on [[õhusõiduk
Lennunduse ehk '''lennuasjanduse''' alla kuuluvad lennukiehitus, sõjalennundus, lastiveo- ja reisilennundus, eriotstarbevaldkonna lennundus ja harrastus- ehk hobilennundus, kaasa-arvatud sportlik lendamine jne.
11. rida:
== Mõju keskkonnale ==
Lennundus mõjutab keskkonda, sest õhusõidukite mootorid eraldavad soojust, müra, tahkeid osakesi ja gaase, mis põhjustavad [[kliimamuutus
Lennukid eraldavad selliseid osakesi ja gaase nagu näiteks [[süsinikdioksiid]] (CO<sub>2</sub>), veeaur, süsivesinikud, süsinikmonooksiid, lämmastikoksiidid, vääveloksiidid, plii ja must süsinik, mis on omavahel ja [[
Hoolimata autode heitkoguse vähenemisest ning kütusesäästlikumate ja vähem saastavate t[[Turboventilaatormootor|urboventilaatorite]] ja [[turbopropellermootor]]ite kasutuselevõtust soosib lennuliikluse kiire kasv viimastel aastatel lennundusega seotud üldist reostust. Euroopa Liidus kasvasid lennunduse [[kasvuhoonegaasid]]e heitkogused aastatel [[1990]]–[[2006]] 87 protsenti.<ref name="h1ryT" />
21. rida:
Peale selle on lennupõhise kütuse maksud väga madalad või peaaegu olematud, mis annab lennundusele teiste transpordiliikidega võrreldes märkimisväärse eelise.
Kui turupiiranguid ei kehtestata, põhjustab lennunduse heitkoguste suurenemine peaaegu ülemaailmse CO<sub>2</sub>-heite eelarve aastas sajandi keskpaigaks, kui kliimamuutusi tuleb hoida temperatuurini 2
=== Kliimasoojenemine ===
27. rida:
Need mured on esile tõstetud kaubandusliku lennunduse praeguse mahuga ja selle kasvumääraga.
[[Fail:Contrails near Manchester Airport.jpg|pisi|[[Cirrus tractus|Kondensjäljed]] [[Manchesteri lennujaam
Üle maailma sõidab päevas umbes 8,3 miljonit inimest (kolm miljardit istekohta aastas), mis on kaks korda rohkem kui [[1999]]. aastal. 2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta septembrini põletasid ainuüksi USA lennuettevõtjad umbes 16,2 miljardit gallonit kütust.<ref name="GCsAq" />
33. rida:
== Vaata ka ==
*[[Lennukite loend]]
*[[Lennukompaniide loend]]
42. rida ⟶ 40. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Bows A., Anderson K., Upham P.|URL=https://www.routledge.com/products|Pealkiri=Aviation and Climate Change: Lessons for European Policy|Väljaanne=Routledge|Aeg=2009|Kasutatud=2019}}</ref>▼
<ref name="MsL2f">[https://www.riigiteataja.ee/akt/103052016007?leiaKehtiv Eesti Vabariigi lennundusseadus]</ref>
<ref name="eDiVv">{{Netiviide|Autor=International Civil Aviation Organization, Air Transport Bureau (ATB)|URL=https://www.icao.int/environmental-protection/Pages/aircraft-engine-emissions.aspx|Pealkiri=Aircraft Engine Emissions|Väljaanne=|Aeg=19.03.2008|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="2lfQq">{{Netiviide|Autor=Brasseur, Guy P.; Gupta, Mohan; Anderson, Bruce E.; Balasubramanian, Sathya; Barrett, Steven; Duda, David; Fleming, Gregg; Forster, Piers M.; Fuglestvedt, Jan; Gettelman, Andrew; Halthore, Rangasayi N.; Jacob, S. Daniel; Jacobson, Mark Z.; Khodayari, Arezoo; Liou, Kuo-Nan; Lund, Marianne T.; Miake-Lye, Richard C.; Minnis, Patrick; Olsen, Seth; Penner, Joyce E.; Prinn, Ronald; Schumann, Ulrich; Selkirk, Henry B.; Sokolov, Andrei; Unger, Nadine; Wolfe, Philip; Wong, Hsi-Wu; Wuebbles, Donald W.; Yi, Bingqi; et al.|URL=https://journals.ametsoc.org/doi/10.1175/BAMS-D-13-00089.1|Pealkiri=Impact of aviation on climate. FAA's Aviation Climate Change Research Initiative (ACCRI) Phase II|Väljaanne=|Aeg=2016|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="h1ryT">{{Netiviide|Autor=EU press release|URL=http://europa.eu/rapid/press-release_IP-06-1862_en.htm|Pealkiri=Climate change: Commission proposes bringing air transport into EU Emissions Trading Scheme|Väljaanne=|Aeg=20.12.2006|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
▲<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Bows A., Anderson K., Upham P.|URL=https://www.routledge.com/products|Pealkiri=Aviation and Climate Change: Lessons for European Policy|Väljaanne=Routledge|Aeg=2009|Kasutatud=2019}}</ref>
<ref name="0j3lC">{{Netiviide|Autor=McNeil BI, Matear RJ|URL=https://www.pnas.org/content/105/48/18860.abstract|Pealkiri=Southern Ocean acidification: A tipping point at 450-ppm atmospheric CO2|Aeg=2008|Kasutatud=21.05.2019}}</ref>
<ref name="GCsAq">{{Netiviide|Autor=Scott Mayerowitz, AP. Houston Chronicle|URL=https://www.chron.com/news/texas/article/Why-airfare-keeps-rising-despite-lower-oil-prices-5898333.php|Pealkiri=Why airfare keeps rising despite lower oil prices|Väljaanne=|Aeg=2014|Kasutatud=2019}}</ref>
| |||