Kaksikverb: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
 
1. rida:
'''Kaksikverb''' ehk '''rindverb''' ehk '''sariverb''' ehk '''seriaalverb''' koosneb [[Tegusõna#Tegus.C3.B5na_pB5na p.C3.B6.C3.B6rdeline_vormB6rdeline vorm|pöördelises vormis]] liikumisverbist ja mõnest muust [[Finiitvorm|finiitverbist]].
 
== Eesti keel ==
* Kaksikverb moodustab [[lause|lauses]]s [[liitöeldis|liitöeldise]]e.
* Tüüpiliste eesti kaksikverbide komponendid on ühesuguse grammatilise vormistusega, kuid neil on erinev [[Lauseliige|süntaktiline]] ja [[Moodustajate semantilised funktsioonid|semantiline ülesanne]]. Seega sarnanevad nad [[Ahelverb|ahelverbidegaahelverb]]idega kui põimühenditega.
* Kui [[rinnastus|rindtarindisse]] ('''''lähen ja käin''' korra õues'') kuuluvad süntaktiliselt võrdsed liikmed, siis seriaalkonstruktsiooni kindel vormiline tunnus on ühine funktsionaalne tuum, mille määrab ühendi viimane verb. Vrd ''lähme teatrisse'' - '''''lähme vaatame''' maja.''
 
* Tavaliselt on kaksikverbi esikomponendiks liikumisverb, mis ei väljenda niivõrd tegevuse alustamist, vaid tegevusse kui tegevuskohta suundumist. Kaksikverbiga lauses ''Ma '''lähen käin''' keldris ära'' on agendi (''mina'') tegevuse algust rohkem rõhutatud kui lihtöeldisega lauses ''Ma '''käin''' keldris ära'',.
* [[Seriaalkonstruktsioonis]] kasutatud kahekordne [[Finiitvorm|finiitsus]] väljendab sihttegevuse toimumist kindlamalt kui muud konstruktsioonid. Näiteks lause '''''Lähen toon''' kohvi'' puhul on tegevuse toimumise tähendus kindlam kui [[Supiinitarindid|ma-tegevusnimega]] lauses '''''Lähen''' kohvi tooma.''
* Selline verbide ühendamine on omane põhiliselt suulisele keelekasutusele ja seotud konkreetsete igapäevaelus väga sagedaste olukordadega.
 
Kõige sagedamini kuulub kaksikverbi koosseisu liikumisverb ''minema'' või ''tulema'':
28. rida ⟶ 27. rida:
 
==Sariverbid teistes keeltes==
Verbide serialiseerimine on laialt levinud [[Kagu-Aasia|Kagu-Aasias]]s, [[Okeaania|Okeaanias]]s, [[Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]]s ja [[Uus-Guinea|Uus-Guineas]]s räägitavates keeltes, paljudes [[Kesk-Ameerika|Kesk-]] ja [[Lõuna-Ameerika]] indiaanikeeltes, samuti mitmes [[pidžin|pidžin-]] ja [[kreoolkeel|kreoolkeeles]]es.
==Kirjandus==
*Asu-Garcia, E., M. Erelt, K. Habicht, T. Hennoste, R. Kasik, H. Metslang, A. Rääbis, P. Teras, A. Viht, Eesti keele kirjeldava grammatika prospekt. Tartu: Tartu Ülikool, 2014 (lk 66-69). http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/45175