Hulgafraas: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hulgasõnafraas''' ehk '''hulgafraas''' ehk '''kvantorifraas''' on [[fraas]], mille [[Fraasi peasõna|peasõna]] on [[hulgasõna]]. Hulgasõnafraas koosneb [[Hulgasõna|hulgasõnast]] ja [[Nimisõna|nimisõnastnimisõna]]st või [[Nimisõnafraas|nimisõnafraasistnimisõnafraas]]ist. [[Hulgasõna|Hulgasõnad]] väljendavad lauses hulka või mõõtu ja kuuluvad eesti keeles erinevatesse sõnaliikidesse. Hulgasõna võib olla näiteks

Hulgafraas võib omakorda olla hulgasõna laiend. Nii tekivad üksteist hõlmavad hulgafraasid: ''['''mitu''' ['''tükki''' graniiti]].''

Hulgafraasi [[fraasi peasõna|peasõna]] ehk tuum võib olla

*[[nimisõna]], mis märgib mõõtu, hulka, kogu, rühma, osa: '''''meeter''' nööri'', '''''karp''''' ''küpsiseid, '''kamp''' poisse'', '''''rühm''' lapsi, '''hulk''' inimesi''

Olenemata hulgasõna sõnaliigist toimivad nad [[Lause|lauseslause]]s ühtmoodi, tingides selle, et hulgasõna [[laiend]] on [[Partitiiv|osastavas käändes]]. Hulgasõna ja selle laiend on tavaliselt [[Rektsioon|rektsiooniseosesrektsioon]]iseoses.

Kui hulgasõna tuum on käändsõna, siis on [[hulgasõna]] fraasi tuum selgelt ainult nimetava käände puhul: '''''rühm''' mehi''. Muude käänete puhul on tuuma ja laiendi vahel [[Ühildumine|ühildumisseos]] ja tuuma võib pidada ka nimisõnaks ja fraasi nimisõnafraasiks: '''''rühmale''' meestele''.

Hulgafraas võib olla [[lause]]slauses

Hulgafraasi [[laiend]] on [[Lause|lauses]]

* [[Täiend|'''täiend''']], kui põhisõna on 

** [[Arvsõna|põhiarvsõna]] või pronumeraal: ''['''Kaks''' kassi] mängisid puu otsas. Nägin seal ['''mitut''' autot].''

** [[nimisõna]], mis näitab kogust, hulka: ''['''Meeter''' nööri] maksab sama palju kui ['''pakk''' mahla].''

[[Arvsõna|Kui]] [[hulgasõna]] on [[Arvsõna|arvsõna]], võivad hulgasõna laiendada määra[[määrsõna]]dmääramäärsõnad ''peaaegu ''või ''peagu, vähemalt, umbes, ligikaudu, täpselt, napilt ''jm''. ''

Ligikaudsust väljendavate [[Määrsõna|määrsõnade]] ''umbes, ligikaudu'' jm asemel ei soovitata kasutada [[kohamäärsõna]] ''kuskil'': mitte ''['''Kott''' õunu] kaalub [kuskil'' või ''kusagil '''kaks''' kilo]'', vaid ['''''Kott''' õunu] kaalub [umbes/ligikaudu '''kaks''' kilo].''

[[Hulgasõna]] [[fraasi laiend|laiend]] võib olla osastava käände asemel ka seestütlevas: ''['''viis''' naistest].'' Kui osastavas käändes laiend ainult nimetab objekte, siis seestütlevas käändes laiend märgib kindlat tervikut ning kogu [[fraas]] on selle terviku osa.

Seestütleva käände kasutamisega ei maksa liialdada. Terviku-osa suhe ilmneb tihtipeale muudest asjaoludest, näiteks [[hulgasõna]]dehulgasõnade osatähendusest. Sellisel juhul sobib terviku märkimisel seestütleva käände asemel kasutada osastavat, näiteks

''Luba mulle ['''veerand''' seda kooki ~ sellest koogist].''

Tervikut märkivad isikulised asesõnad on seestütlevas käändes: ''['''Paljud''' meist] on lõpetanud Tallinna Ülikooli.''

Seestütlevas käändes [[laiend]] võib peale [[hulgasõna]] seostuda ka muude sõnadega, nt ''['''kõige noorem''' neist]''. Tegelikult ei kuulu selline laiend ka hulgasõnafraasis mitte niivõrd hulgasõna kui kogu hulgasõnafraasi juurde, millest on ära jäetud osastavas käändes element: ''['''viis''' neist õuntest] = ['''viis''' õuna neist kaheksast õunast].''