Arutelu:Eesti venelased: erinevus redaktsioonide vahel

:::No siis on meid kaks, kes toimuvast hästi aru ei saa :D Sa kommenteerisid väljendit "venekeelne eestlane", mida kasutas Ilja Antonov, kes ütles et "Me ei ole venelased, me oleme venekeelsed eestlased". Sinu kommentaar oli: "See peab ikka väga tugev identiteedikriis olema, kui vene rahvusest inimesed ennast niimoodi defineerivad". Igati loogiline tundus, et see käis Antonovi jts kohta, eriti kuna keegi polnud eelnevalt väitnudki, et mõni venekeelne venelane end eestlaseks peaks. Ja siis järgmine järeldus, et ju siis Antonovi venekeelsus on põhjus, miks teda vene rahvusse arvata. Aga nüüd on siis teada, et sa mõtlesid tegelikult midagi muud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 25. mai 2019, kell 22:35 (EEST)

:: 1) Ühest küljest on see ehk numbrite mäng. Kui Aivar Voog ülalpool räägib venekeelse valija poolehoiust, siis ma eeldan, et ta nii mõtlebki - "venekeelne valija", mitte ainult venelased. Enamik neist on tõenäoliselt ka rahvuselt venelased - nii et mingil määral saab vastupidi vaadates ju ka järeldusi tuletada. Kui räägitakse "venekeelse valija poolehoiust", siis loogiliselt (ehk?) saab ka tuletada "venelaste poolehoiu" kohta infot, sest suur enamus venekeelsetest inimestest on rahvuselt venelased / peaaegu kõik venelased on venekeelsed. 2) Küsimus [[Eestikeelsed inimesed]] artikli kohta - "teooreetiliselt" kui eestikeelsete, kuid end teise rahvusgruppi määratlevate inimeste arv märkimisväärne (notable) oleks, siis ju võiks artiklil põhjust olla. Neid inimesi on selgelt olemas. Eelkõige nt. välismaal sündinud eestlaste lapsed, kelle emakeel on küll Eesti keel, kuid kes ise enda rahvusena tihti midagi muud defineerivad ning on üle võtnud ka kohaliku rahvuse kombed / tõekspidamised (või siis segarahvus). Lihtsalt neid näiteid ei ole ehk nii palju, et see märkimisväärne oleks. "Eestikeelsete inimeste" arvukus ega keele levik ei ole inglise/prantsuse/vene keeltega võrreldav. Üks on eelkõige kohalik keel, teised on rahvusteülesed keeled. Aafrikas on francophone riike mitmeid. [https://en.wikipedia.org/wiki/Geographical_distribution_of_Russian_speakers Geographical distribution of Russian speakers] on täiesti reaalne mõiste. 3) Ajalugu - Kui nt. Tartu Ülikooli allikas räägib "venelastest", kes 17. sajandil Eestisse tulid, siis mul ei ole küll mingit põhjust selle allika järeldustes kahelda. Või kas kusagil on ehk mingi terminoloogia-reeglistik, mis ütleb, et Eestis defineeritakse "venelane" keelepõhiselt? Rahvusliku kuuluvuse määramise reeglid vms? Kas Eesti keeles "venelane" tähendab midagi muud kui rahvus? [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 25. mai 2019, kell 22:19 (EEST)

----