Erektsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
{{Anatoomia|Name=Erektsioon|Image=Figure 28 01 06.jpg|Caption=Kolm sammast erektsioonikude moodustavad enamuse peenise suurusest.|Width=270}}{{Anatoomia|Name=Erektsiooni veresooned|Image=2011 08 08 PVS Fig5 Clinic Brochure.jpg|Caption=Erektsiooni veresooned - arterid, sügav veen, cavernosal veenid, paraarteri veenid}} '''Erektsioon''' (kliiniliselt: '''peenise erektsioon''' või '''peenise paisumine''' ) on füsioloogiline nähtus, kus [[Suguti|peenis]] muutub tugevaks, laieneb ja suureneb. Peenise erektsioon on psühholoogiliste, neuraalsete, vaskulaarsete ja endokriinsete tegurite keerulise koostoime tulemus ning see on sageli seotud [[Seksuaalne erutus|seksuaalse erutusega]] või [[Seksapiil|seksuaalse atraktsiooniga]], kuigi erektsioon võib olla ka spontaanne. Erektsiooni kuju, nurk ja suund on inimestel oluliselt erinevad.
 
Füsioloogiliselt põhjustab erektsiooni [[Autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] [[Parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiline]] jagunemine, põhjustades lämmastikoksiidi ( [[Vasodilatatsioon|vasodilataatori]] ) taseme tõusu peenise trabekulaarsetes [[Arter|arteritesarter]]ites ja [[Silelihased|silelihases]] . Arterid [[Vasodilatatsioon|paisuvad]] põhjustades peenise (ja vähemal määral corpus Spongiosumise ) täitumise [[Veri|verega]] ; samaaegselt suruvad ischiocavernosus ja bulbospongiosus lihased korpuse cavernosa [[Veen|veenidveen]]id, mis piiravad selle vere väljavoolu ja ringlust. Erektsioon väheneb, kui parasümpaatiline aktiivsus väheneb algtasemeni.
{{Anatoomia|Name=Erektsioon|Image=Figure 28 01 06.jpg|Caption=Kolm sammast erektsioonikude moodustavad enamuse peenise suurusest.|Width=270}}{{Anatoomia|Name=Erektsiooni veresooned|Image=2011 08 08 PVS Fig5 Clinic Brochure.jpg|Caption=Erektsiooni veresooned - arterid, sügav veen, cavernosal veenid, paraarteri veenid}} '''Erektsioon''' (kliiniliselt: '''peenise erektsioon''' või '''peenise paisumine''' ) on füsioloogiline nähtus, kus [[Suguti|peenis]] muutub tugevaks, laieneb ja suureneb. Peenise erektsioon on psühholoogiliste, neuraalsete, vaskulaarsete ja endokriinsete tegurite keerulise koostoime tulemus ning see on sageli seotud [[Seksuaalne erutus|seksuaalse erutusega]] või [[Seksapiil|seksuaalse atraktsiooniga]], kuigi erektsioon võib olla ka spontaanne. Erektsiooni kuju, nurk ja suund on inimestel oluliselt erinevad.
 
Peenise seisund, mis on osaliselt, kuid mitte täielikult erekteerunud, on mõnikord pooleldi erektsioon (kliiniliselt: '''osaline paisumine''' ); peenist, mis ei ole erekteerunud, nimetatakse tavaliselt pehmeks või pooleldi kõvaks.
Füsioloogiliselt põhjustab erektsiooni [[Autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] [[Parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiline]] jagunemine, põhjustades lämmastikoksiidi ( [[Vasodilatatsioon|vasodilataatori]] ) taseme tõusu peenise trabekulaarsetes [[Arter|arterites]] ja [[Silelihased|silelihases]] . Arterid [[Vasodilatatsioon|paisuvad]] põhjustades peenise (ja vähemal määral corpus Spongiosumise ) täitumise [[Veri|verega]] ; samaaegselt suruvad ischiocavernosus ja bulbospongiosus lihased korpuse cavernosa [[Veen|veenid]], mis piiravad selle vere väljavoolu ja ringlust. Erektsioon väheneb, kui parasümpaatiline aktiivsus väheneb algtasemeni.
 
Peenise seisund, mis on osaliselt, kuid mitte täielikult erekteerunud, on mõnikord pooleldi erektsioon (kliiniliselt: '''osaline paisumine''' ); peenist, mis ei ole erekteerunud, nimetatakse tavaliselt pehmeks või pooleldi kõvaks.
 
== Füsioloogia ==
[[Fail:Erection_Development_V2.jpg|pisi| Komposiitpilt, mis näitab peenise erektsiooni arengut Peyronie tõvega ]]
Erektsioon tekib siis, kui kaks torukujulist struktuuri, mida nimetatakse corposa cavernosaks, mis kulgevad peenise pikkuses, täituvad venoosse verega . See võib tuleneda mis tahes erinevatest [[Füsioloogia|füsioloogilistest]] stiimulitest, mida tuntakse ka seksuaalse stimulatsiooni ja [[Seksuaalne erutus|seksuaalse erutusena]] . Corpus spongiosum on ühekordne torukujuline struktuur, mis asub otse corpus cavernosa all, mis sisaldab kusitit, mille kaudu [[Kusi|uriin]] ja [[sperma]] liiguvad vastavalt [[Kusemine|urineerimise]] ja ejakulatsiooni ajal. See võib samuti kergelt verega täituda, kuid vähem kui corpora cavernosa.
 
Munandikott võib, kuid mitte alati, erektsiooni ajal pingestuda. Üldiselt tõmbub eesnahk automaatselt ja järk-järgult tagasi, paljastades [[Sugutilukk|peenisepea]], kuigi mõned mehed peavad oma eesnaha käsitsi tagasi tõmbama.
 
=== Öine erektsioon ===
Peenis võib magades erekteeruda. <ref>[http://www.sizemed.com/morning-erections/ Morning Erections: Sizemed] retrieved 28 February 2012</ref> <ref>After Prostate Cancer: A What-Comes-Next Guide to a Safe and Informed recovery: p.48</ref> <ref>Listen To Your Hormones, Abraham Harvey Kryger - 2004. p.32</ref> <ref>{{Cite book|last=Janell L. Carroll|date=29 January 2009|title=Sexuality Now: Embracing Diversity: Embracing Diversity|publisher=Cengage Learning|isbn=978-0-495-60274-3|page=149|url=https://books.google.com/books?id=5f8mQx7ULs4C&pg=PA149}}</ref>
 
== Sotsiaal-seksuaalsed aspektid ==
 
=== Sotsiaalne ===
Erektsioon on [[Seksuaalne erutus|seksuaalse erutuse]] tavaline näitaja ja see on vajalik, et mees saaks penetreerida [[Suguühe|seksuaalvahekorras]].
 
Erektsioonid on tavalised lastel ja imikutel, ning esinevad isegi enne sündi. <ref>[http://www.livestrong.com/article/267344-erections-in-babies/ erections in babies] retrieved 11 February 2012</ref> Pärast [[Puberteet|puberteetipuberteet]]i jõudmist esineb erektsioonE palju sagedamini. <ref name="Madaras2007">{{Cite book|last=Lynda Madaras|date=8 June 2007|title=What's Happening to My Body? Book for Boys: Revised Edition|publisher=Newmarket Press|isbn=978-1-55704-769-4|page=119|access-date=22 July 2013|url=https://books.google.com/books?id=R0eixKqC0SgC&pg=PA119}}</ref> Mõned valitsused ja [[Kohus|kohtud on]] seksuaalse sättumuse mõõtmiseks kasutanud erektsiooni mõõtvaid peenise pletüsmograafe . Erakordset vastumeelsust erekteerunud peenise suhtes nimetatakse mõnikord kui Medortofoobia . <ref>{{Cite book|last=Goldblatt|first=Howard|date=1990|title=Worlds Apart: Recent Chinese Writing and Its Audiences|page=56}}</ref>
 
=== Spontaanne või juhuslik erektsioon ===
{{multiple image|perrow=2|total_width=230|image1=|image2=Visible erection through clothing.jpg|footer=Erection visible beneath clothing. The men are not wearing [[underwear]] in these photos.}}
Spontaanne erektsioon, tuntud ka kui tahtmatu, juhuslik või soovimatu erektsioon, on tavaline ja meeste füsioloogia normaalne osa. Sotsiaalselt võivad sellised erektsioonid olla [[Piinlikkus|piinlikud,]] kui need toimuvad avalikult või soovimatult. <ref name="Madaras2007">{{Cite book|last=Lynda Madaras|date=8 June 2007|title=What's Happening to My Body? Book for Boys: Revised Edition|publisher=Newmarket Press|isbn=978-1-55704-769-4|page=119|access-date=22 July 2013|url=https://books.google.com/books?id=R0eixKqC0SgC&pg=PA119}}</ref> Erektsioon võib toimuda spontaanselt mis tahes kellaajal, ja kui see on riietatud, võib see põhjustada mühu põkstes, mida (vajadusel) võib varjata või peita, kandes liibuvat aluspesu, pikka särki või lohvakaid riideid. <ref name="Attwood2008">{{Cite book|last=Sarah Attwood|date=15 May 2008|title=Making Sense of Sex: A Forthright Guide to Puberty, Sex and Relationships for People with Asperger's Syndrome|publisher=Jessica Kingsley Publishers|isbn=978-1-84642-797-8|page=62|access-date=22 July 2013|url=https://books.google.com/books?id=xLqwYAzogiwC&pg=PA62}}</ref>
 
=== Suurus ===
[[Fail:Erect_penis_shaved.JPG|paremal|pisi| Erekteerunud (ja ümberlõigatud) inimese peenis ]]
Pehme peenise pikkus ei vasta tingimata peenise pikkusele, kui see on erekteerunud; mõned väiksemad peenikesed peenised kasvavad palju rohkem, samal ajal kui mõned suuremad peenikesed peenised kasvavad suhteliselt vähem. <ref name="kinsey">{{Cite web|url=http://www.kinseyinstitute.org/resources/bib-penis.html|title=Penis Size FAQ & Bibliography|publisher=Kinsey Institute|access-date=2013-11-07|year=2009}}</ref> Üldiselt on erekteerunud peenise suurus fikseeritud kogu [[Puberteet|puberteedi]] kestel. Selle suurust võib kirurgiliselt suurendada <ref>{{Cite journal|title=Penile suspensory ligament division for penile augmentation: indications and results|journal=Eur. Urol.|volume=49|issue=4|pages=729–733|year=2006|doi=10.1016/j.eururo.2006.01.020|pmid=16473458}}</ref> kuigi peenise pikendamine on vastuoluline ja ühe uuringu kohaselt ei olnud enamik mehi tulemustega rahul. <ref>{{Cite web|url=http://www.foxnews.com/story/2006/02/16/most-men-unsatisfied-with-penis-enlargement-results/|title=Most Men Unsatisfied With Penis Enlargement Results|publisher=[[Fox News]]|date=2006-02-16|access-date=2008-08-17}}</ref>
 
Inimese erekteerunud peenise keskmise suurusega seoses tehti uuring milles osales 15 521 meest ja see on parim uurimistöö selle teema kohta, kuna peenised mõõdeti tervishoiutöötajate poolt, mitte ei mõõdetud ise, on jõudnud järeldusele, et keskmine erekteerunud inimese peenise pikkus on 13,12 &nbsp;cm (5,17 tolli), samas kui inimese peenise keskmine ümbermõõt on 11,66 &nbsp;cm (4,59 tolli). <ref>{{Cite web|url=https://www.realclearscience.com/journal_club/2015/03/03/is_your_penis_normal_theres_a_chart_for_that_109106.html|title=Is Your Penis Normal? There's a Chart for That - RealClearScience}}</ref>
 
== Viited ==
{{Viited|30em}}
 
}}
[[Kategooria:Androloogia]]
[[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]