Enesekehtestamine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
9. rida:
Kehtestavat käitumist kui n-ö kolmandat teed lisaks agressiivsele ja alistuvale ehk võitlus- ja põgenemiskäitumisele hakati lähemalt uurima 20. sajandi teisel poolel.
 
Peale 1930. aastaid olid [[USA]]-s raha ja kompetents uuringuid teha. Teise maailmasõjaga seoses oli teravnenud vajadus eri uuringute järele. Just USA-s hakati tegelema inimkäitumise laialdaste uuringutega.
 
Avastati, et kõik inimesed on aktiivsed ja potentsiaalselt loovad, kusjuures inimene lähtub paljus seesmisest [[Eneseteostus|eneseteostuseeneseteostus]]e vajadusest. Kõik inimesed on loovad, aga õpivad varases lapsepõlves seda varjama. Väärtuslikuks eluks on vaja ennast kehtestada.
 
1960. aastatel tuli kasutusele termin ''kehtestav käitumine'' (ingl ''assertivness'') kui oskus öelda ''ei''.
 
Leiti, et ''ei'' on sama normaalne vastus kui ''jah''. Inimesena on õigus osast rollidest keelduda, kui ei jaksa neid täita. Samas võib äraütlemine teisele haiget teha, ta võib solvuda. Oluline oskus on seega ära öelda nii, et partner ei solvuks ja endal ei tekiks ebameeldivaid tundeid.
 
1970. aastatel hakati rohkem rääkima sellest, et peale ''ei'' ütlemise on vaja veel midagi, et saavutada suhtlemises rahulolu. Kuidas ikkagi saada seda, mida tahad? Kuidas muuta teiste käitumist, kui see häirib? Seda enesekehtestamisega tegelemise etappi nimetatakse ka jah-etapiks.
 
Rahulolu saavutamiseks on vajalik määratleda alad, mis on ''ei'', ja teised alad, mis on ''jah''. Teiste sõnadega öeldes, on vaja selgusele jõuda oma tegelikes vajadustes.
25. rida:
Uuringute tulemustest selgus, et kehtestamisoskus on enamasti õpitud [[käitumine]], mitte sünnipärane [[anne (psühholoogia)|anne]]. Järeleaitamist ning praktilist treeningut vajavad eelkõige äärmiselt arad ja endassetõmbunud isikud. Samuti alalise [[hirm]]u all olijad ning need, kes kardavad oma tegelikke tundeid (nii positiivseid kui negatiivseid) spontaanselt välja  näidata. Teisalt aga need, kes oma liigse tormakusega teisi endast eemale peletavad.<ref name=":2" />
 
1980. aastatel töötati välja enesekehtestamise mudelid ja põhimõtted. Olulised autorid on [[Thomas Gordon|Thomas Gordon]] ja [[Richard Bolton|Richard Bolton]]. Jõuti järelduseni, et enesekehtestamise osad on:
 
*[[Selge eneseväljendus|enese selge väljendamine]] (mina-sõnum)
35. rida:
== Kehtestamise tehnika ==
Kehtestav käitumine ei ole üksnes tehnikatest moodustunud mudel, vaid ka kindel mõtteviis. [[Fail:3 käitumisviisi.jpg|pisi|Kolm käitumisviisi: Kuidas jõuda alistuvast või agressiivsest käitumisest kehtestava käitumiseni|alt=|400x400px]]
Selleks, et jõuda kehtestava käitumiseni, on oluline, et inimesel on nii agressiivse kui alistuva käitumise kogemused.
 
Kehtestavast käitumisest võib tagasi hoida mh oma täpsete õiguste – ja teiste õiguste – mitteteadmine.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://humanrights.ee/teemad/inimoigused-eestis/inimoiguste-e-giid/|Pealkiri=Inimõiguste giid.|Väljaanne=Inimõiguste Keskus|Aeg=|Kasutatud=1.10.2018}}</ref>
 
Kehtestava käitumise mõju tagavad kolm [[Suhtlemisoskused|suhtlemise baasoskust]]<ref name=":1" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=McKay M., Davis, M., Fanning, P.|pealkiri=Suhtlemisoskused|aasta=2004|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>:
91. rida:
* Algatav positiivne ettepanek: ''Mõtlen õhtul minna kinno Wes Andersoni "Koerte saart" vaatama. On sul aega ja tahtmist koos minuga seda filmi vaadata?''
**Vastus positiivsele ettepanekule: ''Jah, hea meelega!'' või ''Tänan kutsumast, ma ei tule, sest olen seda filmi juba näinud.''
 
* Abi või soodustuse palumine: ''Sa rääkisid, et tegite möödunud aastal õpilasfirma. Ma mõtlen koos paari sõbraga teha midagi samasugust. Oleks lahe kuulda, kuidas teil see asi käis. Kui oled nõus meid selles asjas veidi valgustama, siis lepime mingi päeva ja kellaaja.''
**Sobivale palvele vastamine: ''Ohhoo, miks mitte! Aga kõige varem alles esmaspäeval kella kolmest. Ja siis poole viiest hakkab trenn.'' või ''Tegemist on huvitava pakkumisega, kuid mul ei ole sellel kuul võimalik tulla.''
 
* Tunnustamine või kompliment: ''Kuule, te võitsite jalkas nii kõva vastase! Palju õnne!''
**Reageerimine tunnustusele või komplimendile<sup>1</sup>: ''Tänks, ise oleme ka väga rahul!''
 
* Oma negatiivsest arvamusest teatamine: ''Lugesin su viimast artiklit Postimehes. Aktuaalne teema muidugi ja intrigeerivalt kirjutatud. Samas ei ole ma kaugeltki nõus mitme sinu seisukohaga…''
**Nõudmise või kriitikaga mittenõustumine<sup>2</sup>: ''Oled juba jõudnud lugeda, väga hea. Minu seisukohtade taga on põhjalik eeltöö, nii et olen väitluseks valmis!''
 
* Oma negatiivse tunde väljendamine: ''Kuulsin, et sa kritiseerisid eile koosolekul mu aruannet. Mulle ei meeldi, et sa sellest minuga juba enne koosolekut ei rääkinud!''
**Teise negatiivsele tundele reageerimine: ''Ma saan aru, et sa oled mu peale pahane. Võin sulle rääkida, mida ma märkasin ja kuidas sa oleksid võinud seda analüüsida – kui lepime aja kokku.'' või ''Ma olen üllatunud, et sa praegu niimoodi reageerid, sest ma palusin sul nädal tagasi see läbi lugeda ja mulle muudatusettepanekud teha.''
 
* Nõudmine, et teine muudaks oma käitumist: ''Meie üürilepingus on kirjas, et trepikojas ei suitsetata. Naaber nurises, et minu üürnik suitsetab tema ukse taga.''
**Nõudmise tagasilükkamine<sup>2</sup>: ''Ei pea paika. See töömees, kes eile kolmandasse korterisse mingit toru parandama tuli, tegi enne väljas suitsu, eks temaga see lõhn trepikotta tuli.''
114. rida ⟶ 109. rida:
 
== Kehtestava sõnumi moodustamine ==
Kehtestava sõnumisse kuulub nii mina-sõnum kui vähemalt üks aktiivse kuulamise tehnika. Võimalikud on järjestused:
 
*mina-sõnum + [[ümbersõnastamine]] (vm aktiivse kuulamise tehnika)
*[[ümbersõnastamine]] (vm aktiivse kuulamise tehnika) + mina-sõnum
 
Kui üks komponentidest puudub, ei ole enam tegemist kehtestamisega.
147. rida ⟶ 142. rida:
 
== Kehtestava käitumise mõju ==
Kehtestavalt käituv inimene on heas suhtes iseenda ja teistega. [[Mittesõnalised suhtlemisvahendid|Kehakeel]] näitab soojust ja kindlust ning positiivseid tundeid. Eneseregulatiivset käitumist on palju ning hirmu ja ängistust vähe.
 
=== Kehtestava käitumise eelised ===
169. rida ⟶ 164. rida:
 
==Vaata ka==
 
* [[Võidan-võidad mõtteviis]]
* [[Selge eneseväljendamine]]
* [[Kolmeosaline mina-sõnum]]
*[[Äraütlemine]]
*[[Käiguvahetus suhtlemisel]]
* [[Aktiivne kuulamine]]
 
==Viited==