New York: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
44. rida:
Kohe pärast sõda, 1785. aastal, kinnitas [[Ameerika Riikide Konföderatsioon|Konföderatsiooni]] kongress New Yorgi riigi pealinnaks. New York oli USA viimane pealinn konföderatsioonilepingu kehtimise ajal ja esimene pealinn pärast [[Ameerika Ühendriikide konstitutsioon]]i jõustumist. 1789. aastal toimus Wall Streetil asuvas Federal Hallis mitu olulist sündmust: ametisse vannutati Ameerika Ühendriikide esimene president [[George Washington]], oma esimesele istungile kogunesid nii [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] kui ka [[Ameerika Ühendriikide Kongress|Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] ning kooskõlastati [[Bill of Rights (1791)|Ameerika Ühendriikide õiguste deklaratsiooni]] eelnõu.<ref name="aeeaX" /> 1790. aastaks möödus New York rahvaarvu poolest [[Philadelphia]]st ning sai USA suurimaks linnaks.
 
[[Pilt:Hippolyte Sebron - Rue De New-York En 1840.jpg|pisi|[[Broadway]] umbes 1840. aastal]]
19. sajandil kujundasid linna oluliselt [[sisseränne]] ja arendustegevus.<ref name="uqQmC" /> 1811. aastal esitati nn maakonna ülema kaardiga (''Commissioners' Plan'') kontseptsiooniline arenguettepanek laiendada kogu Manhattanil tänavavõrku ning 1819. aastal ühendati Erie kanaliga Atlandi ookeani äärne sadam Põhja-Ameerika sisemaa ääretute põllumajandusturgudega.<ref name="LFmca" /> Kohalikku poliitikat hakkas valitsema [[Tammany Hall]], Iiri immigrantide toel tegutsenud poliitiline ühendus.<ref name="n8MX4" />
 
1830. ja 1840. aastatel elas New Yorgis mitu väljapaistvat Ameerika kirjandustegelast, sealhulgas [[William Cullen Bryant]], [[Washington Irving]], [[Herman Melville]], [[Rufus Wilmot Griswold]], [[John Keese]], [[Nathaniel Parker Willis]] ja [[Edgar Allan Poe]]. Vana kaubandusaristokraatia avalikkusele orienteeritud liikmed tegid kuluaarides eeltööd [[Central Park]]i rajamiseks, millest sai 1857. aastal Ameerika esimene maastikukujundusega linnapark. Manhattanil ja Brooklynis elas märkimisväärselt palju vabasid mustanahalisi inimesi. New Yorgis peeti orje kuni 1827. aastani, kuid 1830. aastatel sai New Yorgist põhjaosariikide rassidevahelise [[abolitsionism]]iliikumise keskus. 1840. aastal oli New Yorgis üle 16 000 mustanahalise elaniku.<ref name="Yraby" /> Iirimaa suure näljahäda tagajärjel valgus linna palju Iiri sisserändajaid ning 1860. aastaks oli iga neljas newyorklane, kokku üle 200 000 inimese, sündinud Iirimaal.<ref name="xuQ9l" />
 
[[Pilt:George Schlegel - George Degen - New York 1873.jpg|pisi|vasakul|[[1873]]. aasta gravüür New Yorgist: esiplaanil linnulennu vaade üle [[Alam-Manhattan]]i]]
Viha sõjaväekohustuse vastu [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] (1861–1865) ajal vallandas 1863. aastal nekrutite mässu, mis on Ameerika ajaloo üks verisemaid kodanikurahutusi.<ref name="hv9IX" />