Neutraliteet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
1. rida:
'''Neutraliteet''' on riigi väljakuulutatud püsiv staatus ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega. Neutraliteet on ka iga mittesõdiva riigi staatus, mis eeldab kohustust jääda erapooletuks kõigi sõdivate poolte suhtes ja hoida oma kodakondseid tagasi otsestest vaenuaktidest.<ref
'''Relvastatud neutraliteet''' on diplomaatiline neutraliteedipoliitika, mida toetab suur sõjaline potentsiaal võimaliku agressori hirmutamiseks.<ref
Sõjajalal ja neutraalsete riikide vahelised õigused ja kohustused sõjalise konflikti olukorras on juhitud neutraliteedi põhimõtete järgi. Neutraliteedi põhimõte lähtub 18. oktoobril 1907 [[Haagi rahukonverents]]il vastu võetud 5. ja 13. konventsioonist.
==Neutraalse riigi kaitse==
See põhimõte tagab teatud kaitse neutraalsele riigile. Näiteks keelab see neutraalse riigi piiride rikkumist sõjas osalevate riikide poolt ning keelab ka igasuguse vägede ja relvade transiidi läbi neutraalse riigi.<ref name="avalon.law.yale.edu"
==Neutraalse riigi kohustused==
Samuti kehtivad neutraalsele riigile teatud kohustused. Ta ei tohi osaleda relvastatud konfliktis ega tohi anda ka militaarset tuge sõdivatele riikidele. Lisaks peab neutraalne riik tegema kõik võimaliku, et tagada rikkumiste mitte esinemist tema territooriumil ehk jälgima konventsioonide punktide täitmist. Rikkumiste vältimiseks võib neutraalne riik kasutada kaitseväge. Kui neutraalsesse riiki satuvad põgenenud sõjavangid, siis peab neutraalne riik andma neile vabaduse.<ref name="avalon.law.yale.edu" />
==Neutraliteedi väärtus tänapäeval==
Tänapäeval, mil on olemas massihävitusrelvad, kaugmaaraketid ja globaalne [[terrorism]], ei pruugi enam neutraalsuse põhimõtted omada suurt väärtust. Kuna kaugmaarakettide eest kaitsmine on ühele neutraalsele väikeriigile äärmiselt kulukas, oleks võib-olla mõistlikum selle kaitse nimel tegutseda mõne liidu koosseisus. Näiteks Šveitsile võiks osutada kasulikumaks olla osa Euroopa ühisest raketivastasest kaitsesüsteemist, kui jätkata neutraalse riigina. Samuti on tänapäeval lääneriikide peamiseks sõjaliseks ohuks terroristlikud grupeeringud, mitte enam naaberriigid (näiteks Kesk-Euroopa riigid kuuluvad niigi peaaegu kõik samadesse liitudesse – EL, ÜRO, NATO). Seega oleks otstarbekam ka neutraalsetel riikidel ühineda sõjaliste liitudega, et võidelda ühiselt terroriohu vastu.<ref
==Neutraliteet ja Eesti==
Mõtteid Eesti neutraalsusest arendati juba iseseisvuse sünniajal ja see jätkus ka 1920. ja 1930. aastatel. Eesti Maapäeva vanematekogu ja Maavalitsuse 24. jaanuaril 1918 välisriikidele adresseeritud memorandumis Eesti iseseisvuse otsuse kohta rõhutati, et Eesti peab saama kuulutatud erapooletuks maaks ja selleks tuleb nõuda välisriikide tagatist. 3. novembril 1938 kiitis Riigikogu heaks neutraliteedi seaduse ehk nn erapooletuse korraldamise seaduse, mis võttis aluseks [[Haagi konventsioon]]id. Selles seaduses sätestati Eesti sadamatesse ja territoriaalvetesse sisenemise kord, erandid, kitsendused ja tingimused.<ref
==Neutraalsed riigid<ref name="oTGNR" />==
==Neutraalsed riigid<ref>Ingliskeelne Vikipeedia. Neutrality (International relations): http://en.wikipedia.org/wiki/Neutrality_(international_relations) Vaadatud 11.01.12</ref>== ▼
* Neutraalsena tunnustatud: [[Austria]], [[Costa Rica]], [[Soome]], [[Iirimaa]], [[Jaapan]], [[Liechtenstein]], [[Malta]], [[Panama]], [[San Marino]], [[Rootsi]], [[Šveits]], [[Türkmenistan]], [[Ukraina]], [[Vatikan]]
* Väidavad olevat neutraalsed: [[Kambodža]], [[Mehhiko]], [[Moldova]], [[Serbia]]
23. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="avalon.law.yale.edu">Yale Law Schooli veebipõhise raamatukogu (The Avalon Project) koduleht. Haagi 5. konventsioon: http://avalon.law.yale.edu/20th_century/hague05.asp Vaadatud 10.01.12</ref>
<ref name="0nW3X">Nolan, Cathal J. (1999) Longmani maailmapoliitika leksikon, Tallinn, kirjastus Olion, lk 235</ref>
<ref name="0unpb">Haywood, Andrew (2007) Politics (3rd edition), New York, Palgrave Macmillan, lk 329</ref>
<ref name="6Ck0N">Pearson, Frederic S., Rochester, J. Martin (1988) International relations: the global condition in the late twentieth century Second edition, New York, McGraw-Hill, lk 104</ref>
<ref name="Cg2mV">Nolan, Cathal J. (1999) Longmani maailmapoliitika leksikon, Tallinn, kirjastus Olion, lk 293</ref>
<ref name="NfyyL">Yale Law Schooli veebipõhise raamatukogu (The Avalon Project) koduleht. Haagi 13. konventsioon: http://avalon.law.yale.edu/20th_century/hague05.asp Vaadatud 10.01.12</ref>
<ref name="EUzNQ">Yale Law School´i veebipõhise raamatukogu (The Avalon Project) koduleht. Haagi 5. konventsioon: http://avalon.law.yale.edu/20th_century/hague05.asp Vaadatud 10.01.12</ref>
<ref name="qnlPP">Nolan, Cathal J. (1999) Longmani maailmapoliitika leksikon, Tallinn, kirjastus Olion, lk 255</ref>
<ref name="w45Im">Kieser, Rolf; Spillmann, Kurt R. (1996) The new Switzerland: problems and policies, California, The Society for the Promotion of Science and Scholarship, lk 80</ref>
<ref name="tqFrw">Ilmjärv, Magnus (2004) Peatükk: "Eesti välispoliitika 1930. aastatel: Eesti neutraliteedi-poliitika" raamatust Sõja ja rahu vahel. Eesti julgeolekupoliitika 1940. aastani, Tallinn, S-Keskus, lk 73</ref>
<ref name="psN9n">Zettberg, Seppo (2009) Eesti ajalugu, Tallinn, kirjastus Tänapäev, lk 473</ref>
<ref name="tut2o">[[Hanno Ojalo|Ojalo, Hanno]] (2010) 1939: kui me valinuks sõja, Tallinn, [[Grenader (kirjastus)|Grenader]], lk 34</ref>
▲
}}
[[Kategooria:Välispoliitika]]
|