Merevägi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
2. rida:
{{See artikkel| räägib üldmõistest, Eesti väeliigi kohta vaata artiklit [[Eesti merevägi]].}}
'''Merevägi''' on riigi [[Sõjavägi|sõjaväe]] osa ([[väeliik]]), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal [[Meri|merealade]]l. Mereväe [[rahu]]aegne põhiülesanne on tavaliselt riigi territoriaalvetes [[suveräänsus]]e tagamine, kohaloleku demonstreerimine ja sageli ka [[seadus]]liku korra tagamise toetamine.
== Üldist ==
25. rida:
== Laevastiku ülesehitus ==
Laevastik on mereväe põhiosa, mille põhijõuks ja iseloomulikuks alusvahendiks on [[
Mereväe laevastiku koosseisuliste üksuste tavapärased nimetused ja järjestus:
32. rida:
***[[Laevadivisjon]]
****[[Laevasalk]]
*[[Flotill]] - kindla piirkonna põhisena tegutsev iseseisev üksus.
*[[Laevadiviis]] - suurriikide laevastke suurte avameresõjalaevade koondis, praktiliselt enam ei kasutata.
52. rida ⟶ 50. rida:
== Ajalugu ==
[[Pilt:Invincible Armada.jpg|pisi|[[Võitmatu Armaada]] lahing Inglismaa laevastikuga 1588. aasta augustis
Merevägi on juba [[Antiikaeg|antiikajast]] alates aidanud ellu viia riiklikku poliitikat – nii oli see näiteks [[Vana-Egiptus|Egiptuses]], [[Pärsia]]s, [[Vana-Kreeka|Kreekas]], [[Rooma riik|Roomas]] ja teistes arenenud merenduse ja laevaehitusega riikides. Samal ajal on valitsevad grupid kasutanud sõjalise võimsusega laevu mereäärsete alade anastamisel, näiteks külvasid [[Taani]] ja [[Norra]] [[viikingid]] [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand]]il hirmu ja häda [[Lääne-Euroopa]] ja [[Vahemeri|Vahemere]] piirkonnas.
Alates [[15. sajand]]i alguses alanud suurte maadeavastuse ajastust kuni [[19. sajand]]i lõpuni võitlesid juhtivate mereriikide [[Hispaania]], [[Holland]]i, [[Prantsusmaa]] ja [[Inglismaa]] mereväed uute mereteede valdamise pärast omavahel alatasa. 19. sajandi lõpus jäid kõrvale Hispaania ja Holland ning võitlusse sekkusid [[USA]], [[Jaapan]]i ja [[Saksamaa keisririik|Saksamaa]] merevägi.
Kaks maailmasõda [[20. sajand]]il muutsid oluliselt jõudude vahekorda maailmamerel, võimu eest jäid võitlema USA ja [[Nõukogude Liit]]. Võrreldes Nõukogude Liiduga on tema õigusjärglase [[Venemaa]] sõjaline võimekus merel väiksem, kuid ka [[21. sajand]]il tuleb Venemaaga maailmamerel siiski arvestada.
66. rida ⟶ 64. rida:
{{commonskat|Navy}}
[[Kategooria:Merevägi| ]]
[[Kategooria:Meresõjandus]]
| |||