Vabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:1530:1010:B333:F914:DDB4:5ED0:2F66 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Risto hot sir. Märgis: Tühistamine |
P pisitoimetamine |
||
5. rida:
{{toimeta}}
'''Vabadus''', ka ''priius'', kõige üldisemas mõttes on takistuste,
Selle sõnaga tähistatakse erinevaid mõisteid vastavalt sellele, keda vaadeldakse vabaduse subjektina (kelle või mille vabadusest on jutt) ning milliste takistuste puudumist silmas peetakse. Vabadust tõlgendatakse erinevalt ka erinevuste tõttu [[filosoofia|filosoofilises]] või [[ideoloogia|ideoloogilises]] positsioonis.
==
Ta käsitles vabadust kui igamehe õigust (''Teine traktaat valitsemisest''). Tema õpetus vabadusest mahub nelja lausesse:
* Igaühel on õigus teha seda, mida ta tahab.
15. rida:
* Kellelgi ei ole õigust võtta ära või ümber jagada teise inimese vara.
* Keegi ei pea abistama teisi kui see kahjustab tema enese toimetulekut.
==Negatiivne ja positiivne vabadus==
33. rida ⟶ 34. rida:
== Vabadus ja paratamatus ==
Vabadus ja [[paratamatus]] on [[tavakeel]]es teineteist välistavad mõisted. Vabadus on enesemääramine, võimalus toimida vastavalt [[tahe|tahtele]], mida ei determineeri välistingimused. Vabadus on teatud mõttes inimese [[eetika]] alus.
[[Baruch Spinoza|Baruch Benedictus Spinoza]], [[Johann Gottlieb Fichte]], [[Friedrich Engels]] jt on [[definitsioon|defineerinud]] vabadust kui "tunnetatud paratamatust".
[[Ajalugu|Ajaloo]] algul, kui ei olnud veel ühe [[inimene|inimese]] [[seadus]]likku [[võim]]u teise inimese üle, oli inimene vaba. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse alluma teistele inimestele ([[riik|riigile]]), kes nende üle valitsevad. [[Hierarhia]]ks jagunenud riiklikus [[ühiskond|ühiskonnas]] seisavad ühiskondlikud suhted inimese vastas vaenuliku jõuna ja [[valitsemine|valitsevad]] tema üle.
56. rida ⟶ 57. rida:
{{Vikitsitaadid}}
[[
[[
[[
[[
[[
[[
| |||