|
'''Vabapangandus''' on [[rahandussüsteem]], kus [[pank]]adele kehtivad samad nõuded, mis enamikenamikule teistele [[ettevõte]]tele, ja mille korral pangad võivad vabalt pabervaluutat ([[paberraha]]) emiteerida. Vabapanganduse süsteemis kontrollivad turujõud pangatähtede kogupakkumist ja [[hoius]]eid, mida võivad toetada kõik sularahareservid, mis koosnevad kas defitsiitsetest kaupadest (nt [[kuld]]) või [[Keskpank|keskpanga]] emiteeritud ''fiat''-raha kunstlikult piiratud varudest. Ent vabapanganduse rangeimates variantides puudub kas keskpanga roll üldse või peaksid keskpanga emiteeritud raha varud olema jäädavalt külmutatud. Seetõttu ei ole asutust, mis suudaks toimida n-ö viimase võimaluse laenuandjana. Peale selle ei oleks valitsusel pangatähtede või pankade hoiukontode kindlustust.<ref>George Selgin, Lawrence H. White. "How Would the Invisible Hand Handle Money?", lk 1718–1749. Journal of Economic Literature, 32-4, 1994.</ref>
Idee toetajate hulka kuuluvad [[Fred Foldvary]]<ref>Fred Foldvary. [http://www.progress.org/2008/fold586.htm "Free Banking Explained"]. November 2008.</ref>, [[David D. Friedman]]<ref>David D. Friedman [http://www.cato.org/pubs/pas/pa017.html Gold, Paper, Or...Is There a Better Money?". Policy Analysis No. 17. 23.09.1982.</ref>, [[Friedrich Hayek]]<ref>Friedrich Hayek. [http://www.iea.org.uk/publications/research/denationalisation-of-money "The Denationalisation of Money"]. 1976.</ref>, [[George Selgin]]<ref>[http://www.richmondfed.org/publications/research/region_focus/2009/winter/full_interview.cfm Interview: George Selgin]. Talv 2009.</ref>, [[Lawrence H. White]]<ref>[http://www.fee.org/articles/dr-lawrence-h-white/ Dr. Lawrence H. White]. 23.12.2008.</ref>, [[Steven Horwitz]]<ref>Steven Horwitz. [https://books.google.com/books?id=z0kfAQAAIAAJ "Monetary Evolution, Free Banking, and Economic Order"]. 1992.</ref> ja [[Richard Timberlake]]<ref>Richard Timberlake, Kevin Dowd. [https://books.google.com/books?id=owmgZi8Gp5IC "Money and the Nation State"]. 1998.</ref>.
==Ajalugu==
Läbi ajaloo on eri aegadel ja paikades pangandust kas tavalisest rohkem reguleeritud või on kasutusel olnud süsteeme, mida iseloomustab panganduse peaaegu olematu reguleeritus, andesmis annab enam-vähem vaba panganduse kogemuse. Vabapanganduse süsteeme on eksisteerinud enam kui 60 riigis.
Esimene pangatähtede konkureeriva väljastamise süsteem tuli kasutusele enam kui 1000 aastat tagasi [[Hiina]]s (vt altpoolt). Vabapangandus oli levinud 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Raamatus "Vabapanganduse kogemus" ("The Experience of Free Banking") loetletakse üles suurem osa vabapanganduse rakendamise teadaolevatest episoodidest ja arutletakse neist mõne üle detailsemalt (näiteks [[Kanada]], [[Colombia]], [[Fuzhou]], [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa]] ja [[Iirimaa]]).<ref>"The Experience of Free Banking". Toimetaja Kevin Dowd. London, 1992.</ref> 20. sajandi keskpaigaks asendasid rahatähtede monopoolne emiteerimine (sealhulgas riigikassa poolt), valuutakomiteed ja keskpangandus kõik vabapanganduse juhtumid. Vabapanganduse vähenemisel oli mitmeidmitu põhjuseidpõhjust: ▼
▲Esimene pangatähtede konkureeriva väljastamise süsteem tuli kasutusele enam kui 1000 aastat tagasi [[Hiina]]s (vt altpoolt). Vabapangandus oli levinud 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Raamatus "Vabapanganduse kogemus" ("The Experience of Free Banking") loetletakse üles suurem osa vabapanganduse rakendamise teadaolevatest episoodidest ja arutletakse neist mõne üle detailsemalt (näiteks [[Kanada]], [[Colombia]], [[Fuzhou]], [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa]] ja [[Iirimaa]]).<ref>"The Experience of Free Banking". Toimetaja Kevin Dowd. London, 1992.</ref> 20. sajandi keskpaigaks asendasid rahatähtede monopoolne emiteerimine (sealhulgas riigikassa poolt), valuutakomiteed ja keskpangandus kõik vabapanganduse juhtumid. Vabapanganduse vähenemisel oli mitmeid põhjuseid:
# keskpanga ülemuslikkust väitvad majandusteooriad;
# soov matkida arenenumate majandusteriikide majanduse, eriti [[Suurbritannia]] institutsioone ([[Bank of England|Suurbritannia keskpank]] oli mitme hilisema keskpanga eeskuju ka väljaspool [[Briti impeerium]]it);
# riikide valitsuste soov koguda pangatähtede emiteerimiselt [[emissioonitulu]];
# mõnedemõne vabapangandussüsteemidevabapangandussüsteemi finantskriisid tõid kaasa nõudmise vabapanganduse asendamiseks muu süsteemiga (selle eestkõnelejad lootsid, et see tooks kaasa vähem probleeme).
Mitmed prominentsed 18. ja 19. sajandi majandusteadlased kaitsesid vabapanganduse ideed ning neist kõige silmapaistvam oli [[Adam Smith]].<ref>"An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations", 1776. 2. raamat, 2. peatükk, viimane lõik (lk 286).</ref> Ent pärast 19. sajandi keskpaika keskendusliikus rahandusega seotud küsimustest huvitatud majandusteadlaste tähelepanu mujale ja vabapangandus jäi tagaplaanile. Vabapangandus tõusis majandusteadlaste seas väitlusteemana uuesti esile 1976. aastal, mil ilmus majandusteadlase [[Friedrich Hayek]]i raamat "Raha denatsionaliseerimine" ("The Denationalization of Money"). Hayek toetas seda ideed, et valitsused lõpetaksid monopoli nõudmise käibevahendite emiteerimise üle monopoli nõudmise ja võimaldaksid eraõiguslikel [[emitent]]idel, näiteks pankadel selles endaga konkureerida.
1980. aastatel laienes seevabapanganduse järjest viimistletumaksidee vabaturuga seotud rahandust ja pangandust käsitlevaks teooriaks, mille toetajad [[Lawrence H. White]], [[George Selgin]] ja [[Charles Timberlake]] keskendusid oma kirjutistes ning uuringutes sellele ideele üha enam, (uurides kas kaasaegsetnüüdisaegset teooriat ja selle rakendamist või spontaanselt vaba panganduse ajalugu).
==Vabapanganduse näiteid==
===Austraalia===
19. sajandi lõpul oli pangandus [[Austraalia]]s vähe reguleeritud. Tegutses neli suurt panka, millest igal oli enam kui 100 filiaali, ja millele kokku kuulus ligikaudu pool pangandusega seotud äritegevusest. Filiaalidele ja hoiustele keskendunud pangandus oli palju arenenum kui teistes reguleeritumates riikides (näiteks Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide pangandus). Pangad võtsid üksteise pangatähti vastu nimiväärtuse järgi ja [[intressimarginaal]]id olid umbes 4%. Ent 1890. aastatel põhjustas kinnisvaramull mitmetemitme väiksemateväiksema pankadepanga ja elamuhoiupankadeelamuhoiupanga pankroti. Sel ajal kasutusele võetud [[pankrot]]ti käsitlev seadusandlusseadus andis pankade võlgnikele suuremeelsed tingimused võlgade ümber struktureerimiseks ja suurem osa pankadest kasutas seda vahendina, et oma võlgadevõlad enda kasuks ümber struktureerimiseksstruktureerida, kuigi nad seda tegelikult ei vajanud.
===Šveits===
19. sajandil vabastasidvabastas mitmedmitu [[Kanton (Šveits)|Šveitsi kantonidkantonit]] panganduse regulatsioonidest, võimaldades pangatähti vabalt registreerida ja emiteerida.<ref name="Briones">Ignacio Briones & Hugh Rockoff. [http://econjwatch.org/issues/volume-2-issue-2-august-2005 "Do Economists Reach a Conclusion on Free-Banking Episodes?"], lk 279–324. Econ Journal Watch, vol 2, number 2. August 2005.</ref> Pangandus jäi kantonite jurisdiktsiooni alla kuni föderaalse pangandusseaduse jõustumiseni 1881. aastal. Rahatähtede emiteerimise tsentraliseerimine vähendas probleemi, mida on kirjeldatud nii: "hämmastav hulk erineva kvaliteediga erinevaid pangatähti ... kõikuvate vahetuskursside juures".<ref>Charles Albert Eric Goodhart. [https://books.google.com/books?id=GGYTcGAG3VoC&pg=PA211 The Central Bank and the Financial System]. Lk 211. MIT Press, 1995.</ref>
===Šotimaa===
===Ameerika Ühendriigid===
Kuigi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ajaloo perioodile vahemikus 1837–1864 viidatakse sageli terminiga "vabapanganduse ajastu", on see mõnevõrra ebatäpne nimi. Seda seetõttu, etsest see ei viita mitte n-ö vaba pangandusevabapanganduse üldisele süsteemile selles mõttes, nagu on eespool kirjeldatud, vaid pigem riigi eri pangandussüsteemidele, mis põhinesid niinimetatudn-ö vaba pangandusevabapanganduse seadustel. Kuigi seadused muutsid mittevajalikuks mõned turule sisenejatelt nõutud registreerimistoimingud (millest iga üle oleks pidanud hääletama osariigi seadusandlik võim), piirasid samad seadused pankade ettevõtmisi siiski olulisel moeloluliselt.<ref>Kenneth Ng. "Free Banking Laws and Barriers to Entry in Banking, 1838-1860", lk 877–889. The Journal of Economic History, vol 48, nr 4. 1988.</ref><ref>Howard Bodenhorn. "Entry, Rivalry and Free Banking in Antebellum America", lk 682–686. Review of Economics & Statistics, vol 72, nr 4. 1990.</ref><ref>Andrew Economopoulous & Heather O'Neill. "Bank Entry during the Antebellum Period", lk 1071–1085. Journal of Money, Credit and Banking, vol 27, nr 4. 1995.</ref><ref>Hugh Rockoff. Peatükk "Lessons from the American Experience with Free Banking". "Unregulated banking : Chaos or Order?", toimetajad Forrest Capie, Geoffrey Edward Wood, Gordon Pepper. London, 1991.</ref> Kõige olulisema aspektina keelati Ameerika Ühendriikide vabadele pankadele filiaalide võrgustike rajamine ja nad pidid oma pangatähed kindlustama. KindlustamiseksSelleks pidid nadtuli ostmaosta osariigi pangandusega tegelevatelt ametivõimudelt väärtpabereid, mida viimased selle eesmärgi jaoks vastuvõetavaks pidasid. Paljudel juhtudel kuulusid nende väärtpaberite hulka ka samade volitavate osariikide valitsuste [[võlakiri|võlakirjad]]. Lisaks on tehtud kindlaks, et vabade pankade (ja ka üldiselt pankade) pankrottide peamine põhjus kõnealuse perioodikõnealusel jooksulperioodil oli nende samade väärtpaberite devalveerumine.
Filiaalidel põhineva panganduse puudumine tõi kaasa selle, et konkreetses osariigis välja antud rahatähtede hind vähenes niipea, kui need olid oma lähtekohast mistahes märkimisväärsesse kaugusse sattunud. Sel perioodil aset leidnudToonase pankade pankrotistumise selgitusena on nähtud perioodi jooksul toimunud varade amortisatsiooni.<ref>Arthur J. Rolnick & Warren E. Weber, "The causes of free bank failures: A detailed examination", lk 267–291. Journal of Monetary Economics, vol 14, nr 3. 1984.</ref> Tegelikult omistavad mitmed autorid niinimetatudnn vabapanganduse ajastu jooksul aset leidnud pankade pankrotistumiste kõrge määra just panganduse reguleerimisele.<ref>Kirjanduse ülevaate leiab järgmisest allikast. Charles W. Calomiris, toimetajad Allen N Berger, Philip Molyneux & John O. S. Wilson. "The Oxford Handbook of Banking". Oxford University Press, 2010. Peatükk "The Great Depression and Other 'Contagious' Events", lk 693–710.</ref>
Pärast seda ajajärku tegutsesid osariikide registreeritud pangad perioodil 1863–1913 (midaehk tuntakse nimetusega "riiklike pankade ajastu"ajastul) vabapanganduse süsteemi alusel. Mõned teadlased on leidnud, et selleSelle ajastu riiklike pankadega võrreldes oli süsteem enamasti stabiilne.<ref>Xavier Freixas & Jean-Charles Rochet. [https://books.google.com/books?id=0uhyai9jSGgC "Microeconomics of Banking"], lk 261. MIT Press, 1997.</ref>
===Rootsi===
[[Rootsi]] ajaloos on olnud kaks vabapanganduse perioodi: aastatel 1830–1860 ja 1860–1902. Pärast 1857. aasta panganduskriisi kasvas rahva seas toetus erapankadele ja raha eraviisilistele emiteerijatele (eriti aastal 1856 rajatud Stockholmi esimesele erapangale [[Stockholms Enskilda Bank]]). Aastal 1864 võttis riigi parlament vastu uue pangandusseaduse, millega loobuti [[intressimäär]]a reguleerimisest, ja järgmised kümnendid tähistasid Rootsi vabapanganduse ajastu tipphetke. Aastal 1901 aga eraraha väljaandmine keelati. Rootsi vabapanganduse ajastut käsitlevad uuringud vihjavad ajastu stabiilsusele ja märgivad ära vaid ühe panga pankroti 70 aasta jooksul (tegemist oli pettusega seotud juhtumigapettusjuhtum).<ref>Per Hortlund. "The Provision of Liquidity in the Swedish Note Banking System, 1878–1901", lk 20-40. Scandinavian Economic History Review, vol 5, nr 1. 2007.</ref><ref>Erik Lakomaa. [https://mises.org/journals/qjae/pdf/qjae10_2_3.pdf Free Banking in Sweden 1830–1903: Experience and Debate], lk 25–44. The Quarterly Journal of Austrian Economics, vol 10, nr 2. 2007.</ref>
===Hiina===
10. sajandi paiku ilmus [[Sichuan]]i provintsi pealinnas [[Chengdu Shi]]s käibele pangatäht [[jiaozi]]. Vahemikus 960–1004 olid pangatähed piirkonnas täielikult eraettevõtjatest kaupmeeste pärusmaa. Seda seni, kuni valitsus otsustas väidetavateVäidetavate asetleidnud pettuste ja vaidluste tõttu otsustas aga valitsus seda valdkonda reguleerida ning andis välja 16 litsentsi kõige suurematele kaupmeestele.<ref>[http://rothbardiangoldprice.com/2015/08/jiaozi-and-iron-standrad-examining-worlds-first-documented-paper-money-system-from-china-with-lenses-of-austrian-economics/ "JiaoZi and Iron Standard – Examining world’s first documented paper money system from China with lenses of Austrian economics"].</ref>
==Tähtsus tänapäeval==
|
