Ferdi Sannamees: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Flickr - tm-tm - Vabadussõja mälestussammas.jpg|pisi|Reaali Poiss. [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] teose koopia.]]

'''Ferdi Sannamees''' (sünninimega '''Ferdinand Sannamees'''; [[11. november]] ([[vkj]] 29. oktoober) [[1895]] [[Arula]], [[Otepää kihelkond]] – [[25. jaanuar]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[skulptor]].

Ferdinand Sannamees sündis [[11. november|11. novembril]] [[1895]] [[Arula|Arula vallas]] Madsa talus taluperemehe pojana. Ta õppis aastatel 1904–1906 [[Arula vallakool]]is, 1906–1907 [[Otepää]] [[õigeusk|õigeusu]] koolis ja 1907–1912 [[Otepää progümnaasium]]is ning 1912–1913 [[Tartu Õpetajate Selts]]i kaubanduskoolis.

Töötas aastatel [[1915]]–[[1916]] [[Rakvere]]s Arguse fotoäris [[retušeerija]]na. Teenis [[1917]]. aastal [[Petrograd]]is tsaariarmees ja aastatel [[1918]]–[[1920]] Eesti kaitseväkke mobiliseerituna [[Tartu]] sõjavangilaagris.

Sannamees õppis aastatel 1918–[[1919]] [[Konrad Mäe maaliateljee]]s ja 1919–[[1924]] [[Pallas (kunstikool)|Pallase kunstikoolis]] [[maal]]i, [[graafika]]t ja [[skulptuur]]i. Läks [[1920]]. aastal üle skulptuuriateljeesse, mida juhatas andekas skulptor ja võimekas õpetaja [[Anton Starkopf]]. [[1923]]. aasta suveks sõitis ta koos õpetajaga [[Dresden]]isse, et tutvuda teiste maade kunstiga.<ref name="Paas, 1961" /> Eriliselt paelusid teda [[antiikkunst]]i väljapanekud. Dresdenis avanes talle võimalus end täiendada Dresdeni Akadeemia professori, kujur K. Albikeri juures.<ref name="Paas, 1961" /> Albikeri ateljees töötades omandas noor skulptor [[kips]]ivalamise tehnika, tänu millele sai temast 1923. aasta sügisel Pallase kunstikooli kipsivalamise õpetaja, kuigi ta ise oli veel kuni 1924. aasta kevadeni skulptuuriateljee õpilane.<ref name="Paas, 1961" /> Sannamees lõpetas Pallase kunstikooli esimese lennu koos [[Eduard Wiiralt]]i, [[Natalie Mei]] ja [[Kuno Veeber]]iga.

[[1925]]. aastal kolis ta [[Tallinn]]aTallinna, kus sai [[Jaan Koort]]i järglasena skulptuuriklassi juhataja koha [[Riigi Kunsttööstuskool]]is. Ta tegi seda tööd [[1928]]. aasta kevadsemestri lõpuni, pärast mida läks aastaks [[Pariis]]i ennast täiendama. Ta külastas sealseid [[muuseum]]e ja [[kunstigalerii]]sid ning huvitus eriti maailmakuulsa skulptori [[Auguste Rodin]]i loomingust. [[1929]]. aastal naasis Sannamees kodumaale ja teenis elatist vabakutselise kunstnikuna, kuni [[1932]]. aastal avanes võimalus jälle Pariisi sõita, seekord peaaegu kaheks aastaks. Ta esines seal [[1933]]. aastal Pariisi [[Sügissalong]]i näitusel.

[[II maailmasõda|II maailmasõja]] veetis Ferdi Sannamees evakueerituna [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tagalasse [[Tšuvaššia]]sse, kus töötas Tšuvašši riikliku teatri juures.<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> [[1942]]. aastal koondati tagalas viibinud skulptorid ([[Garibaldi Pommer]], [[Enn Roos]], [[Aleksander Kaasik]]) [[Moskva]]sse, kus neist moodustati eesotsas Ferdi Sannamehega skulptorite brigaad.<ref name="Paas, 1961" /> Kunstnikele tehti ülesandeks [[Jüriöö ülestõus]]u 600. aastapäevale pühendatud kunstinäituse korraldamine [[1943]]. aastal Moskvas.<ref name="Paas, 1961" /> 1943. aastal sai Sannamehest [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] ja [[1946]]. aastal autasustati teda [[Tööpunalipu orden]]iga.<ref name="Paas, 1961" />

Eestisse naasnuna töötas Sannamees [[EKA|Tallinna Tarbekunsti Instituudi]] taastamis- ja rekonstrueerimisperioodil aastatel [[1944]]–[[1945]] selle direktorina<ref name="Adamson-Eric, 1945" /> ning juhtis ka vastasutatud [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aastatel 1945–[[1950]] töötas ta skulptuuri[[kateeder|kateedri]] [[dekaan|dekaani]]i ja [[professor]]ina.

Ferdi Sannamehe loomingu põhialaks kujunes [[portree]]skulptuur, milles tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Ta on kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Sannamehe loodud on ka Tartu kino [[Ateena (kino)|Ateena]] siseruumi kaunistavad skulptuurid. [[1930. aastad|1930.]] aastail Sannamehe loodud [[Eesti president|president]] [[Konstantin Päts]]i ja mitmete teiste kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi.

Sannamees on loonud ühe Eesti tähendusrikkamatest [[Vabadussõda|Vabadussõja]] monumentidest "[[Reaali Poiss|Reaali Poisi]]" (1927).

Ka pärast [[juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] [[1940]]. aastal suutis Sannamees säilitada oma positsiooni ühe suurima Eesti skulptorina.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[Eesti Kunstimuuseum]]i hoidlais on säilinud silmapaistvate Nõukogude tegelaste portreid ja sõja-aastail Moskvas loodud ideoloogilisi [[Kompositsioon (kunst)|kompositsioon]]e.<ref name="Kivimäe, 2011" /> [[1942]]. aastal loodud üleelusuurune neljafiguuriline [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] teemaline kompositsioon "Kodu kaitsmine" või samal aastal valminud "Eesti naispartisan" teenivad oma rõhutatud [[eetos]]ega sovetlikku ideoloogiat, ent on oma meisterliku teostuse ja hingestatud naisenägudega kunstiteostena samaväärsed [[1920. aastad|1920.]]–1930. aastail loodud parima loominguga.<ref name="Kivimäe, 2011" /> Sannamees oli koos Garibaldi Pommeri ja [[August Vomm]]iga Tartu [[Lenin]]i monumendi autor<ref>L. Välbe. "Vabariigi kunstnikke. Ferdi Sannamees", 1955.</ref>. Tema loodud on [[A. H. Tammsaare]] monument [[Järva-Madise]]<nowiki/>l, [[Jaan Oks]]<nowiki/>a hauamonument [[Rahumäe kalmistu]]<nowiki/>l, [[Peeter Süda]] hauamonument Tallinna [[Siselinna kalmistu]]<nowiki/>l.

* [[Lenini monument Tartus|V. I. Lenini monument Tartus]] (skulptuuri kaasautorid August Vomm ja Garibaldi Pommer), 1952

<ref name="Kivimäe, 2011">Juta Kivimäe, [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13129:mehe-pilk-teisele-soole-&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3364 Mehe pilk teisele soole ] – [[Sirp]], 7. oktoober 2011.</ref>}}

*[[Heini Paas]]. ''Ferdi Sannamees 1895–1963''. Tallinn: Kunst, 1974.