Tsöliaakia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Tsöliaakia''' ehk '''gluteenenteropaatia''' (ka ''gluteenitalumatus, mittetroopiline spruu''<ref>{{Netiviide|Autor=Karin Kull|URL=http://www.kliinikum.ee/sisekliinik/attachments/050_Gluteenenteropaatia%20t.pdf|Pealkiri=Mis haigus on tsöliaakia ja kuidas seda ära tunda?|Väljaanne=|Aeg=2011|Kasutatud=3.05.2017}}</ref>) on päriliku eelsoodumusega krooniline haigus, mis avaldub [[nisu]], [[Rukis|rukistrukis]]t, [[Oder|otra]] ja [[Kaer|kaerakaer]]a sisaldavate toitude söömisel.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Oivi Uibo|URL=http://www.tsoliaakia.ee/?id=10595#L_hidalt_ts_liaakiast|Pealkiri=Lühidalt tsöliaakiast|Väljaanne=Eesti Tsöliaakia Selts|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> Haiguse tekitavad teraviljades leiduvad valgud: nisus [[gluteen]], odras hordeiin, rukkis sekaliin ja kaeras aveniin, mis tsöliaakiahaigetel põhjustavad peensoole limaskesta hattude taandarengut kuni nende kaoni. Kahjustunud peensoole limaskestas ei imendu enam vajalikud toitained, mille tulemusena tekib toitainete vaegus.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK392_TSOLIAAKIA.pdf|Pealkiri=Tsöliaakia|Väljaanne=Ida-Tallinna Keskhaigla|Aeg=18. juuli 2017|Kasutatud=}}</ref> Tsöliaakia ainus ravi on nisu-, rukki-, odra- ja kaeravaba dieet.

Tsöliaakiat diagnoositakse patsiendi kaebuste ja [[Anamnees|anamneesianamnees]]i põhjal, kust võib selguda pärilik eelsoodumus. Seejärel võetakse vereproov, kus määratakse tsöliaakiale iseloomulikud antikehad. Täielikuks diagnoosiks tuleb teha peensoole [[biopsia]], mille käigus võetakse peensoole limaskestalt proovitükk ning kui selle uurimisel ilmneb limaskesta kahjustus, võib tsöliaakia diagnoosi kinnitada.<ref name=":0" /><ref name=":1" />