Saavutatud väärtuse analüüs: erinevus redaktsioonide vahel

Saavutatud väärtuse süsteemid on ühed kõige kasulikumad ja tähendusrikkamad tööriistad, projektidemille kulu,abil ajagraafikusaab kirjeldada ja edenemiseanalüüsida kirjeldamiseksprojektide ningkulu, analüüsimiseksajagraafikut ja edenemist.<ref name=":1" /> EVA võimaldab [[Projektijuht|projektijuhil]] mõõta projekti edenemist sisulisemalt, kui on kirjas kulude ja ajagraafiku raportites. Saavutatud väärtuse mõõdikuga saab arvutada indekseid, mis annavad teavet selle kohta, kuidas projekt edeneb võrreldes algsete plaanidega. Tulevikku vaatavalt saab neid indekseid kasutada projekti kogukulu ja lõpetamise kuupäeva hindamiseks.<ref name=":1" /><ref name=":2" />

Kasutusel on kaks terminit: saavutatud väärtuse analüüs (''earned value analysis'', '''EVA''') ja saavutatud väärtuse haldamine (''earned value management'', '''EVM'''). Täpsuse huvides peaks neid eristama, kuid praktikas kasutatakse neid tihti vaheldumisi. EVA on projekti edenemise hindamiseks ja lõpptulemuste ennustamiseks mõeldud kvantitatiivne projektijuhtimise tehnika, mis põhineb edenemise ja plaanitud eelarve võrdlemisel plaanitud tööde ja tegelike kuludega. EVM on projektijuhtimise [[metoodika]], projektimille edenemiseabil objektiivseksmõõdetakse mõõtmiseksprojekti edenemist objektiivselt, kasutades projekti WBS-is integreeritud ajakava ja eelarvet.<ref name=":0" />

EVM-i rakendamise kolm peamist väärtust on

[[USA kaitseministeerium]]is ja erasektoris on tunnustatudlevinud arusaaminepõhimõte, et lisakulutuste vältimiseks tuleb probleemi teadvustada enne, kui projektist on valmis 15%.<ref name="acd4C" />

EVM-i eesmärki saab kõige paremini selgitada näite varal. Oletagem, et tegu on kinnisvara projektigakinnisvaraprojektiga, mille eelarve on 300 000 €. Projekti kestvusekskestuseks on määratud viis kuud. Teise kuu lõpus kohtub projektijuht [[Investor|investoriga]], kes tahab ülevaadet sellest, kuidas projekt edeneb. Teise kuu lõpuks on kulunud 150 000 €.

EVM arenes 1950.–1960. aastatel USA kaitseministeeriumis, sest militaarsed projektid muutusid keeruliseks ja raskesti hallatavaks. EVM-stist sai tööriist, mis sobis hästi väga keeruliste projektide kulude ja edenemise jälgimiseks.<ref name=":3" />

1967. aastal avaldas USA kaitseministeerium C/SCSC (Cost/Schedule Control System Criteria) nõuded, milles oli toodud 35 kriteeriumit pakkuja juhtimissüsteemilejuhtimissüsteemi jaoks. Saavutatud väärtus oli üks mitmest nendes kriteeriumites kasutatud tehnikatesttehnikast. 1995. aastal hakkas NDIA (National Defense Industrial Association) nõudeid ümber kirjutama, et neid saaks eraettevõtluses paremini kasutada saaks. Tulemuseks oli [[ANSI/EIA-748]] (American National Standard Institute – Electronic Industries Association) [[standard]], mis anti välja 1998. aasta juunis. ANSI/EIA-748 standard koosneb 32 kriteeriumist, mis on jagatud viiteviide gruppirühma.<ref name=":0" /> 

* [[Tegelik kulu]] (AC) on raha, mis on siiani kulunud tööde tegemiseks siiani kulunud. Kasutatakse ka lühendit ACWP (''actual cost of work performed'').

* [[Saavutatud väärtus]] (EV) on protsent kogueelarvest, mis on kõnealusel ajahetkelajal täide viidud. Kasutatakse ka lühendit BCWP (''budgeted cost of work performed''). EV arvutamiseks korrutatakse kogueelarve selleks ajaks valmis oleva kogutöö protsendiga.

CPI on projekti kuluefektiivsusekulutõhususe mõõdik. See on saavutatud väärtuse ja tegelike kulude suhe. CPI alla ühe ja negatiivne CV viitavad, et projekti eelarveline edenemine ei vasta plaanitule.

SPI on projekti ajaefektiivsuseajatõhususe mõõdik. See on saavutatud väärtuse ja planeeritud väärtuse suhe. SPI üle ühe ja positiivne SV näitabnäitavad, et tehtud on rohkem tööd, kui plaanitud. SPI > 1 ei pruugi tähendada, et projekt on graafikust ees. Selleks, et teada saada, kas projekt on graafikus, tuleb võrrelda seda kriitilise teega (''critical path'').<ref name=":0" /><ref name=":2" /><ref name=":3" />

SeeSelle onarvutamiseks praegustetuleb tegelikeliita kuludepraegused tegelikud kulud ja objektiivselteeldatavad hinnatudkulud, mis on projekti lõpuleviimiseks vajalike eeldatavate kuludeobjektiivselt summavajalikud. EAC arvutamise eesmärk on anda täpne hinnang projekti lõpuleviimiseks vajalikele kuludele. EAC arvutamiseks on mitmeid viise.

See näitaja ennustab tulevasi kulusid, lähtudes seni tehtud tööst. Kui CPI < 1, on oodata kõrgematsuuremat ETC väärtust, sest projekti varasem edenemine ei vastanud planeeritule.

See näitaja annab nõuded edenemisele, mida tuleb täita, et projekt lõpetada algse eelarvega.

EVM-i rakendamisel on kõige olulisem süsteemi tulevastele kasutajatele selgeks teha, milleks seda vaja on. Projektijuhid, kes mingi nõude väärtusest aru ei saa, ei tee nõude rakendamisel täielikult koostööd.<ref name=":4" /> Teaduslikult on uuritud EVM-i rakendamise mõju projektide edukusele ja leitileitud, et mida põhimõttelisemalt EVM-i rakendati, seda suurema tõenäosusega olid projektid edukad.<ref name="D3cGt" />

Selleks et EVA oleks täpne, peab olema paigas korralik projektiplaan. Lisaks peaks kasutama tööde planeerimise abivahendit [[Tööde hierarhiline struktuur|WBS]] (Work Breakdown Structure)., WBSmille onabil töödesaab hierarhilinejagada tööd hierarhiliselt väiksemateks osadeks jagamine.<ref name=":2" />

ANSI/EIA-748 standard sisaldab 32 juhist, mismillega defineerivadmääratakse kindlaks nõuded pakkujale. Need nõuded on jagatud viite sektsiooni.<ref name=":0" />

Traditsiooniliselt on põhiline jälgitav väärtus olnud projekti kulu. Mitmete kommertsiaalsete projektideÄriprojektide puhul on aeg tihti kulust olulisem (nt uue toote turule toomise kiirus). Nii nagu kulukeskne süsteem, toetub ka ajakeskne süsteem WBS-is sisalduvale informatsioonile, projekti ülesannetele ja ajagraafikule. Iga ülesanne on seotud kindla tulemiga WBS-is ja selle täitmiseks peab ülesande alustama ja lõpetama. Jälgitakse, kas ülesannete täitmist alustatakse ja kas ülesanded lõpetatakse õigel ajal. Ajakeskses süsteemis on alles kulukeskse süsteemi kõige olulisemad omadused: fookus täideviimisel, plaani edenemise mõõtmine ja eeldused projekti lõpetamise kohta.<ref name="FHzjj" /><ref name=":1" /> Tulemuste ennustamise teemalennustamisel on ajakeskne süsteem võrreldes kulukesksega limiteeritumpiiratum, sest EV arvutamisel ei ole kulusid kasutatudarvestatud ja seega ei ole kasutatud kogu potentsiaalselt kättesaadavat informatsiooni.<ref name=":1" />

# Saavutatud väärtuse analüüs ei anna juhiseid, kuidas probleeme lahendada. Saavutatud väärtuse näitajad on indikatsiooniksosutavad, et midagi on valesti, ning võimaldavad leida probleemse koha, kuid ei ütle, mida tuleks selle parandamiseks teha.

# Saavutatud väärtuse andmeid saab manipuleerida, et mitte näidata projekti elluviimisel tekkinud probleeme. Sellise ohu ennetamiseks tuleb töökeskkonnas rõhutada, et probleemidest tulebon vaja võimalikult kiiresti rääkida, et oleks võimalik neid lahendama asuda. Töötajad peaksid tundma ennast kindlalt ka halbade uudiste edastamisel.

# [[Kvaliteet]] ei ole otseselt saavutatud väärtuse mõõdikute osa. Seega peab lisakspeale saavutatud väärtuse analüüsileanalüüsi olema olemas ka sobilik kvaliteediplaan kvaliteedi kontrollimiseks.<ref name=":3" />