Neerud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
2. rida:
'''Neerud''' ([[ladina keel]]es ains ''ren'', mitm ''renes''; sün ''nephros'') on enamikul [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el paarilised [[kuseelundid]].
Neerude funktsioonideks, koos [[hüpotalamus]]e, [[ajuripats]]i ja [[neerupealised|neerupealistega]], on ka [[uriin]]i hulga, soolsuse ja happelisuse reguleerimine ja neerud osalevad seega organismi vee-, elektrolüüdi- ja happe-aluse tasakaalu regulatsioonis.<ref name="cl7jr" />
Neerude areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
8. rida:
Neerusid peetakse elutähtsateks elunditeks, mille töö häirumine ja/või lakkamine võib mõjutada organismi seisundit nii, et organism ei saa nendeta igapäevast tööd jätkata.
==
Kehtivas loomaanatoomia standardis [[Nomina Anatomica Veterinaria]] liigitatakse neerud [[urogenitaalsüsteem]]i.<ref name="cV2Pt" />
Tänapäeval kehtivas inimese anatoomia standardis [[Terminologia Anatomica]] kuuluvad neerud [[kuseelundite süsteem]]i.
Varem liigitati neerud [[kuse-suguelundkond|kuse-suguelundkonna]] [[kuseelund]]ite hulka ([[Meeli Roosalu|Roosalu]], 2010:127).
19. rida:
[[Madu]]de neerud on pikenenud kujuga ja kumbki neer läheb üle [[kusejuha]]ks mis lõpevad [[kloaak|kloaagi]] keskmises osas [[kusesool]]es. Madude neerude töö tulemusel ei väljutata vedelat uriini, kuna neerude [[Henle ling]]ul puuduvad [[nefron]]id, jääkained väljutakse üsna tahkena (pastana).
Neerude toomasooned on neeruarterid ja viimasooned neeruveenid.
[[Neeru-sugusegmendid]], mis sigimisperioodil suurenevad [[seemnevedelik]]u tõttu, toimivad isastel lisasuguelunditena.<ref name="j50Wl" />
Isaste madude [[hemipeenis]]te kaudu ei väljutata [[uriin]]i.
27. rida:
==Imetaja neerud==
===Inimese neerud===
[[Inimene|Inimese]] neerud on punakaspruunid [[uba|oa]]kujulised paaris[[elund]]id, mis kaaluvad 150–200 g, ja paiknevad [[kõhukelme]]taguses ruumis kummalgi pool [[lülisammas]]t [[nimme]]piirkonnas. Mitmete inimeste kehas võib olla ka üksainus neer ja/või üks kunstneer.
====Parem neer====
Parem neer asub 12. [[rinnalüli]] ja 1.–3. [[nimmelüli]] kõrgusel.
Parema neeru ees paiknevad [[maks]], [[kaksteistsõrmiksool]] ja parem käärsoolekoold.
====Vasak neer====
Vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal kui parem neer.
Vasaku neeru ees paiknevad [[kõhunääre]], [[magu]], [[peensool]] ja vasak käärsoolekoold.
== Neerude ehitus ja talitlus ==
[[Pilt:KidneyStructures PioM.svg|pisi|
<center>
1. [[neerupüramiidid]] •
67. rida:
=== Neerupüramiid ===
{{Vaata|Neerupüramiid}}
[[Neerupüramiid]] (''pyramis renalis'') on neerusäsi moodustav koonusekujuline osa mille tipp avaneb oma neerukarikasse. Iga neerupüramiidi sees on tõenäoliselt ligi 10 000
[[Neerukoor]]est neerupüramiidide vahele kiiluvaid osi nimetatakse [[neerusammas]]teks.
77. rida:
=== Neeruvärat ===
{{Vaata|Neeruvärat}}
Neerul on nõgusal küljel [[lülisammas|lülisamba]] suunas süvend – [[neeruvärat]] (''hilum renale'') mis suundub neeru sees olevasse [[neeruurge|neeruurkesse]] (''sinus renalis''), kus paiknevad neeruvaagen koos väikeste ja suurte neerukarikatega. Neeruvärati kaudu suubub neeruarter ning väljuvad
=== Neerukarikad ===
[[Neerukarikad]] asetsevad neeruurkes ja liigitatakse [[suur neerukarikas|suurteks]] ja [[väike neerukarikas|väikesteks neerukarikateks]].
=== Neerusegmendid ===
89. rida:
=== Neerude rakuväline ruum ===
Neerude rakuväline ruum on suhteliselt väiksemahuline, moodustades neerukoores keskmiselt 5–7% ja suurem neerusäsis (eriti keskmes). Rakkudevahelises ruumis on [[fibroplast]]id ja [[immuunsüsteem]]i rakud. Rakuväline ruum koosneb rakuvälisest maatriksist (näiteks glükoproteiinidest) ja rakkude vahel asuvast vedelikust jt.<ref name="gAFZG" />
=== Kusejuha ===
95. rida:
==Neerude funktsioonid==
Neeru struktuurilis-funktsionaalseks ühikuks on
===Neerude keemiline koostis===
101. rida:
Neerudel (peamiselt koorel) on oluline roll [[aminohapped|aminohapete]] metabolismil, transpordil ja töökorras neer kontrollib nende plasmakonstsentratsiooni.
Neerud muundavad [[tsitrulliin]]i [[arginiin]]iks, mis on [[lämmastikoksiid]]i (NO), [[kreatiin]]i ja [[agmatiin]]i eellasmolekul.<ref name="43fmL" />
Neerud võtavad [[glutamiin]]i verest ja metaboliseeritakse [[ensüüm]]i ''glutaminase'' ([[ensüümiklasside nomenklatuur|EC 3.5.1.2]]) toimel.
108. rida:
====Vitamiinid====
Lisaks mitmele nimetatud funktsioonile on neerud üsna aktiivsed [[ainevahetus]]es – [[katabolism]] ja [[anabolism]] on sarnased teistes elundites toimuvate ainevahetusprotsessidega.
Normaalses inimese neerus on tuvastatud mitmeid [[vitamiinid|vitamiine]]: [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-]] ja [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[foolhape]], [[nikotiinhape]], [[pantoteenhape]], [[biotiin]], [[C-vitamiin|C-]], [[A-vitamiin|A-]] ja [[E-vitamiin]].<ref name="Xk2Yx" />
====Eikosanoidid====
118. rida:
Arvatakse, et neerud komplekteerivad (toodavad) ja väljastavad kahte [[hormoon]]i: [[kaltsitriool]]i ja [[erütropoetiin]]i.<ref name="lfSah" /> Erütropoetiin on aine, mis reguleerib [[erütrotsüüt]]ide [[erütrotsütopoees]]i. Erütopoetiini hulk suureneb kõrgmäestikes. Soodustavaks teguriks on ka [[meessuguhormoon]] – meestel on seetõttu erütrotsüüte rohkem.
[[Reniin]] on [[proteolüüs|proteolüütiline]] [[ensüüm]], mida komplekteerivad paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade neerude [[jukstaglomerulaarrakk|jukstaglomerulaarrakud]] [[proreniin]]ist. Reniin aktiveerib [[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem]]i ja vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile, näiteks [[hüpotensioon]], [[hüpokaleemia]], [[vererõhk|vererõhu]] langus ning veremahu vähenemine ja β-adrenergiliste retseptorite stimulatsioon jt.<ref name="G4no7" /><ref name="K7S47" />
Neerude eritatud reniin muundab [[maks]]as sünteesitud [[angiotensinogeen]]i [[angiotensiin I]]-ks. [[Kopsud]]est pärit [[angiotensiini konverteeriv ensüüm]] (AKE) katalüüsib angiotensiin I [[angiotensiin II]]-ks. Angiotensiin II seondub neerupealistes spetsiifliste retseptoritega ja vabaneb [[aldosteroon]] ja tõuseb vererõhk. Angiotensiin II mõjutab ka [[hüpotalamus]]es asuvat janu reguleerivat ala.
===Östrogeenide toime===
Arvatakse, et neerude funktsioone mõjutavad ka erinevad [[suguhormoonid]] (nii looduslikud kui ka sünteetilised [[östrogeenid]] ja [[androgeenid]] ja ka hormoonimatkijad) kuna neerudes paiknevatel rakkudel on tuvastatud hulgaliselt östrogeeniretseptoreid.
=== Neerude vereringe ===
[[Neerude vereringe]]l on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on [[neeruarter]]il võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. [[Neerude verevoolu mahtkiirus]] (lüh ''TRBF'') on ligikaudu 1 l verd/minutis. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit [[veri|verd]].{{lisa viide}}
[[Neerurge|Neeruurkes]] ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk [[arteriool]]e nimetatakse [[toomasoon]]teks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. [[Päsmake]]sest väljub teine arteriool ehk [[viimasoon]]. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema [[vererõhk|vererõhu]]. Nii tooma- kui viimasoontes voolab [[arteriaalne veri]].
Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefro-kanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis seejärel ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, moodustades lõpuks [[neeruveen]]i. Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi. Päsmakeste omapärast kapillaaristikku nimetatakse imevõrgustikuks.
138. rida:
===Neerud kui filtrid===
Neerud toimivad normaalselt ka vere puhastusreservuaaridena, filtreeritud veri saadetakse veenide kaudu
=== Neerude lümfiringe ===
Inimeste neerude [[lümfisüsteem]]i osade toimimist normaalsetes ja nn haigetes neerudes pole seni piisavalt dokumenteeritud, tõenäoliselt paiknevad [[lümfiteed]], [[lümfisooned]] või [[lümfisõlmed]] neerukoores ja paralleelselt neeruarterite ja -veenidega.<ref name="0Lm9T" />
== Histoloogia ==
Neerude funktsionaalseteks üksusteks on [[neerukehake]]stest ja [[neerutoruke]]stest koosnevad
=== Närvid ===
Neerupõimiku [[närvikiud]] paiknevad keerdunult neerarteri ümber ja innerveerivad neeru.
==Nefroloogia ja uroloogia==
===Patoloogia===
Mitmetel inimestel (neeruhaigetel) seostatakse neerudega mitmeid kaasasündinud või hiljem ilmnevaid haiguslikke seisundeid.
====Kaasasündinud väärarendid ja haigused====
158. rida:
====Omandatud haigused====
[[Diabeetiline nefropaatia]], [[neeruamüloidoos]], [[väärtoitumussuhkurtõbi]] neerutüsistustega, [[päsmakestehaigused]], [[neeru tubulointerstitsiaalhaigused]], [[glomerulaarhaigused]], [[renovaskulaarne hüpertensioon]], [[neerupuudulikkus]], [[neeruinfarkt]], [[püonefroos]], [[neerukivitõbi]], [[hüdronefroos]], [[äge tubulointerstitsiaalnefriit]], [[neerutuberkuloos]], [[süsteemne erütematoosluupus]] ja [[sarkoidoos]]
<ref name="Wz3GK" /> ning [[ehhinokokkoos]] neerude haaratusega<ref name="N2cxg" /> jpt.
[[Glomerulonefriidid]] (sh [[äge glomerulonefriit]], [[krooniline glomerulonefriit]], [[membranoproliferatiivne glomerulonefriit]]) on valdavalt immuungeneesiga neeru glomerulaarsed haigused.<ref name="hQOAJ" />
171. rida:
Nefrotoksilise toimega [[ravim]]id ja ained mis võivad, olenevalt asjaoludest, neerupuudulikkust põhjustada: [[mittesteroidsed põletikuvastased ravimid]], [[tsüklosporiin]], takroliimus, COX-2 inhibiitorid, [[AKE inhibiitorid]], [[kokaiin]], [[etanool]], [[statiinid]]<ref name="ppGsC" />, mitmed [[antibiootikumid]] ja [[keemiaravi]]s kasutatavad ravimid.
====
Neerude healoomustest kasvajatest esineb harva [[lipoom]]i.
[[Neeruvähk|Neeruvähi]] all mõeldakse neerust lähtuvat neerurakk-kartsinoomi; neeruvaagna kartsinoomi ja neerust lähtuvaid sarkoome ning [[Wilmsi tuumor]]it vaadeldakse eraldi kasvajavormidena.<ref name="c9bqO" />
178. rida:
==Vaata ka==
*[[neeru-sugusegmendid]]
*[[reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem|reniin-angiotensiin-aldosteroonsüsteem]]
202. rida ⟶ 201. rida:
<ref name="LNm9j">Geraldo Bezerra da Silva Júnior; Elizabeth De Francesco Daher, [http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1413-86702006000200007 Renal involvement in leprosy: retrospective analysis of 461 cases in Brazil], Brazilian Journal of Infectious Diseases, Braz J Infect Dis vol.10 no.2 Salvador Apr. 2006, http://dx.doi.org/10.1590/S1413-86702006000200007, veebiversioon (vaadatud 25.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="drU6S">JOHN B. EASTWOOD, CATHERINE M. CORBISHLEY ja JOHN M. GRANGE, http://jasn.asnjournals.org/content/12/6/1307.full Tuberculosis and the Kidney, JASN, 1. Juuni, 2001, 12. köide, nr 6, lk 1307–1314, veebiversioon (30.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="ppGsC">[http://www.sam.ee/sites/default/files/documents_old/Bylletaan%20nr%2042.pdf RAVIMITEST PÕHJUSTATUD NEERUKAHJUSTUS], RAVIMIINFO BÜLLETÄÄN, Juuli 2007 nr
<ref name="c9bqO">Peeter Padrik, Hele Everaus, Onkoloogia õpik Arstiteaduskonna 4. kursusele, lk 77, 2013, Tartu Ülikooli Kirjastus OÜ, ISBN
}}
211. rida ⟶ 210. rida:
*CYNTHIA A. NAUGHTON, [http://www.aafp.org/afp/2008/0915/p743.html# Drug-Induced Nephrotoxicity], Am Fam Physician. 2008 Sep 15;78(6):743–750., veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Alan J. Davidson, [http://www.stembook.org/node/532 Mouse kidney development], veebiversioon (vaadatud 26.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Živile Riispere, [http://biomedicum.ut.ee/arpa/pa/arstiteadused/loengumaterjale/Neerupatoloogia%20loeng%20II,%20uus.pdf GLOMERULOPAATIAD], veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)
* Pathology and Genetics of Tumours of the Urinary System and Male Genital Organs, [http://www.iarc.fr/en/publications/pdfs-online/pat-gen/bb7/bb7-chap1.pdf Chapter 1. Tumours of the Kidney], World Health Organization Classification of Tumours, veebiversioon (vaadatud 24.06.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* [[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], Živile Riispere, [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 400 – 446, XI. NEEUHAIGUSTE PATOLOOGIA, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
| |||