Raba: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandasin trüki vea.
Resümee puudub
8. rida:
Maastik rabas on ühtlane ja vähese kõrguskõikuvusega. Mullastik on väheviljakas, niiske ja seal toimub aeglane lagunemine. See pakub elupaika mõningatele rabaloomadele ja taimeliikidele, kuigi on küllaltki väikse viljakuse ja suure niiskusega. Kuna üleliigne niiskus ei suuda ära auruda, siis maapind jääb vesiseks.
 
Rabad, mis saavad oma vee ainult sademetest, välistades põhja-, järve- ja liustikuvee, nimetatakse vihmavee tekkelisteks rabadeks. Selliste rabade pinnases on väga vähe toitaineid, mille tõttu on suurel osal taimedel seal raske elutseda, jätkusuutlik kasv toimub ainult mõnedel vähenõudlikel taimeliikidel ning see on ka üldjuhul kidur. Osad taimed toituvad ellujäämiseks putukatest, näiteks [[pikalehine huulhein|pikalehine hulllheinhullhein]] (''Drosera anglica''), [[Ümaralehine huulhein|ümarlehine hulllheinhullhein]] (''Drosera rotundifolia'') ja [[vahelmine huulhein]] (''Drosera intermedia'').
 
Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse ([[älves]]tesse ja [[laugas]]tesse), mis koos [[mätas]]te ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku [[maastik]]u.