Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 5275 baiti ,  6 kuu eest
P
Tühistati kasutaja 91.129.105.207 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar.
{{See artikkel|räägib asulast; praeguse omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Pärnu linn (haldusüksus)]]}}
{{EestiAsula
| nimi = Pärnu
| omakeelne_nimi_1 = | |
| pilt = {{Fotomontaaž
| foto1a = Öine pärnu copy (cropped).jpg
| foto2a = Pärnu Muuseum.jpg
| foto2b = Ammende villa 2012.jpg
| foto3a = Pärnu - Punane torn (Red tower).JPG
| foto3b = Pärnu Eliisabeti kirik.jpg
| foto4a = Pärnu, Pärnu County, Estonia - panoramio (6).jpg
| foto4b = Pärnu spa.jpg
| foto5a = Sunset in Pärnu beach (1).jpg
 
<!-- -->
| suurus = 300
| asend = center
| vahed = 2
| värv =
| ääris = 0
| tekst = Ülevalt päripäeva: Vaade kesklinnale, [[Ammende Villa]], [[Pärnu Eliisabeti kirik]], [[Pärnu mudaravila|mudaravila]], vaade [[Pärnu rand|rannale]] ja [[Pärnu rannahotell|rannahotellile]], [[Tallinna värav]], [[Punane torn]], [[Pärnu muuseum]].<hr>
}}
| pildiallkiri =
| lipu_pilt =
| lipu_link =
| vapi_pilt =
| vapi_link =
| pindala = 33,15
| elanikke =
| maakond = Pärnu
}}
'''Pärnu''' on sadama[[linn]] [[Eesti]] edelarannikul [[Pärnu laht|Pärnu lahe]] ääres, [[Pärnu jõgi|Pärnu]], [[Sauga jõgi|Sauga]] ja [[Reiu jõgi|Reiu]] jõgede alamjooksul. See on osa [[Pärnu linn (haldusüksus)|samanimelisest haldusüksusest]] ja [[Pärnu maakond|samanimelise maakonna]] halduskeskus. 1. novembril 2017 jõustus Audru valla, Paikuse valla, Pärnu linna ja Tõstamaa valla ühinemine ning moodustus uus omavalitsusüksus Pärnu linn, mille pindala on 858,07 km²
 
Ligi 40 000 elanikuga on Pärnu Eesti suuruselt neljas linn. Linn hõlmab 33,15 km² suuruse maa-ala, sealhulgas 20% on [[park]]ide ja [[haljasala]]de all. Pärnu linna piiridesse jääb kolm [[kaitseala]].
 
Pärnu on riigi edelaosa põhiline tööstuslinn ja Lääne-Eesti tähtsaim logistiline sõlmpunkt. [[Majandus]]es on valdavad teenindus- ja puhkemajandussektor ning mitmekesine [[tööstus]]. [[Pärnu lennujaam]]al on rahvusvahelise lennutegevuse sertifikaat. [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Sauga jõgi|Sauga]] jõgi on linna piires laevatatavad, nende [[Jõesuue|suudmeis]] paiknev [[Pärnu sadam]] teenindab [[Kaubalaev|kauba-]], [[Kalalaev|kala-]] ja [[Ristluslaev|turismilaevu]].<ref name="ents" />
 
1930. aastatel muutus Pärnu tähtsaks [[Läänemeri|Läänemere]]-äärseks kuurortlinnaks ja on tänaseni Eesti tähtsaim kuurortlinn. Aastast 1996 kannab Pärnu Eesti [[suvepealinn]]a tiitlit. 2004. aastal avati Pärnus tollal [[Baltimaad|Baltimaade]] [[Tervise Paradiis|suurim veekeskus]].<ref name="arvudes" /> 2006. aastal uuendati Pärnus tsaariajal rajatud rannaala ning ehitati kogu kuurordi ilmet kujundav [[Pärnu rannapromenaad|rannapromenaad]].<ref name="arvudes" />
 
[[Alamjooks]]ul kuni 200 m laiune Pärnu jõgi jaotab linna kahte ligikaudu võrdsesse ossa. Pärnu ala [[Pinnamood|pinnamoe]] ja [[Pinnakate|pinnakatte]] määravad asukoht ([[Pärnu madalik]]ul), [[meresetted]] ning vanad [[rannavallid]] ja [[luited]].<ref name="ents" />
 
Pärnu linna asutamise aastaks loetakse [[1251]]. aastat.<ref name="helem8" /> [[Keskaeg Eestis|Keskajal]] oli Pärnu [[Liivimaa ordu]] [[Pärnu komtuurkond|komtuurkonna]] keskus ja [[hansalinn]]. [[17. sajand]]i lõpul oli Pärnu majanduselus tõusuperiood. Väga tihedad olid sidemed [[Madalmaad]]ega. [[18. sajand]]il rekonstrueeriti [[sadam]], sajandi lõpul ületas [[Pärnu sadam]] [[Tallinna sadam]]a [[Eksport|ekspord]]i. [[19. sajand]]i lõpul rajati raudteeühendus [[Valga]] kaudu [[Riia]]ga ja [[Viljandi]] kaudu [[Tallinn]]aga. Aastatel 1899–1915 tegutses Pärnus [[Euroopa]] suurim tselluloosivabrik [[Waldhof]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] kuulutati [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult<ref name="sHeOK" /> välja Eesti Vabariigi [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|iseseisvusmanifest]].
 
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Okupatsiooni ajal]] nn [[Eesti NSV|Nõukogude Eestis]] oli Pärnu [[Pärnu rajoon|samanimelise]] [[Rajoon|rajoon]]i keskus, lühikest aega (1952–1953) ka [[Pärnu oblast]]i keskus. 1953. aastal rajati Pärnusse [[Baltikum]]i suurim [[Pärnu kalakombinaat|kalakonservikombinaat]].<ref name="arvudes" /> 1981. aastal sai linn taas raudteeühenduse Riiaga (toimis aastani 1992).
 
Pärnusse on ehitatud [[Eesti arhitektuur]]i silmapaistvaid [[ehitis]]i: [[juugendstiil]]is ([[Endla teater ja seltsimaja]], 1911<ref name="oleg129" />), [[Funktsionalism|funktsionalistlikk]]e ehitisi ([[Pärnu Rannahotell]], 1937<ref name="idvand126" />), aga ka üleeuroopalist unikaalset arhitektuuri (750 m pikkuse terrassmaja [[Kuldne Kodu|Kuldse Kodu]] [[Pärnu KEK-i kompleks]]is, 1970. aastad<ref name="postimees" />). 2003. aastal avati suuremad ühiskondlikud hooned – [[Pärnu Keskraamatukogu|keskraamatukogu]] ja [[Pärnu Kontserdimaja|kontserdimaja]].<ref name="arvudes" />
 
Aastatel 1699–1710 tegutses Pärnus [[Tartu Ülikool|ülikool]]. Tänapäeval on Pärnus [[Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž|Tartu ülikooli kolledž]] ja 12 üldhariduskooli. Pärnus on tegutsenud ka [[merekool]] (1945–1990). Pärnu on kuulus [[festival]]ide poolest. 1994. aastal toimusid Pärnus [[Finn]]i klassi [[Jaht (purjekas)|jaht]]ide [[maailmameistrivõistlused]].
 
== Ajalugu ==
{{Vaata|Pärnu ajalugu}}