Kopsuvähk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
25. rida:
Enamik kopsuvähi vorme on [[kartsinoomid]], harvemini [[sarkoom]]id.
Kopsudes võib leiduda ka teistest [[kude]]dest ja [[elund]]itest pärinevaid pahaloomulisi kasvajaid, nagu [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]], [[kolorektaalvähk|kolorektaal]]-, [[neeruvähk|neeru-]] ja [[eesnäärmevähk]] jms, kuid need on harilikult mõne teise kasvaja [[metastaas|siirded]] ehk kopsumetastaasid (M1PUL) ja neid ei loeta primaarseks kopsuvähiks.<ref
Kopsuvähi [[tumorigenees|teke]] on põhjustatud mitmetest molekulaarsetest sündmustest, nagu rakkude paljunemine, diferentseerumine, [[apoptoos]], migratsioon, invasioon ja [[geenimutatsioon]](id)<ref name="
Kopsuvähk on üsna suur [[tervishoiuprobleem]] mitmel pool [[maailm]]as.
38. rida:
====Riskitegurid====
Põhiliseks kopsuvähi välditavaks riskiteguriks peetakse [[suitsetamine|suitsetamist]] (nii olnud, aktiivset kui ka passiivset). Arvatakse, et krooniline suitsetamine põhjustab kuni 80% kopsuvähi juhtudest (eelistatavalt [[mees]]tel). Kopsuvähki haigestub siiski üksnes väike osa kroonilistest suitsetajatest. Näiteks on kokku loetud, et 2012. aastal elas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ligi 42,1 miljonit täiskasvanud suitsetajat (suitsetajateks loetakse neid, kes on tõmmanud rohkem kui 100 sigaretti elus).<ref
Lisaks suitsetamisele on toodud välja uuteks riskiteguriteks ka tööalast kokkupuudet [[asbest]]iga, vähest puu- ja juurvilju sisaldavat dieeti, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, [[ioniseeriv kiirgus|ioniseerivat kiirgust]], [[radoon]]i ja eelnevast suitsetamisest tingitud pahaloomulisi kasvajad. Kuid kõige uuemad riskitegurid, mis nimekirja lisandunud, on [[hormoonasendusravi]] [[menopaus]]i sümptomite leevendamiseks ning [[inimese papilloomiviirus]] (HPV).<ref name="
===== Pärilikud tegurid =====
Kopsuvähi tekkel võib mängida rolli ka perekondlik eelsoodumus (suitsetamisest sõltumatu). Viimase aja uuringud näitavad, et [[inimese genoom]]is on [[geenipiirkond]], millest võib sõltuda kopsuvähi teke.<ref name="8WOOY" />
===== Sissehingatavad ained ja keskkond =====
* [[õhk|õhu]][[saastumus|saaste]] ([[sõiduk]]ite [[heitgaas]]id, [[tehas]]te heitmed jms)
* [[kanep (mõnuaine)|kanepi]] ja [[tubakas|tubaka]] [[suitsetamine]] (aktiivne ja passiivne)
** riskiteguriks võib olla ka [[toidulisand]]ite ja suitsetamise koostoime, nagu näiteks [[A-vitamiin]]i [[eelvitamiinid]]e [[karotenoidid|beetakaroteeni]] sisaldavate preparaatide omal käel manustamine<ref
* kokkupuude [[asbest]]iga
* kokkupuude [[kartsinogeen|kantserogeensete ainetega]]
* [[ioniseeriv kiirgus]] (valdavalt [[kiiritusravi]] tulemusel)
* [[radoon]]<ref name="Jaal" />
===== Sissesöödavad ja -joodavad ained =====
65. rida:
* [[AIDS]]
* [[krooniline obstruktiivne kopsuhaigus]]
* [[reumatoidartriit]]<ref name="S33Ft" />
* [[suhkurdiabeet]]<ref name="2K0PQ" />
* [[süsteemne erütematoosne luupus]]<ref name="gbEV8" />
* [[tuberkuloos]] (kopsutuberkuloos).
73. rida:
Mitmed [[viirused]] võivad kas otseselt või kaudselt mõjutada kopsuvähi tekke riski:
* [[Epsteini-Barri viirus]]<ref name="TqR1w" />
* [[HI viirus]] (tõenäoliselt raviga seoses)<ref name="wfZJJ" />
* [[inimese papilloomiviirus]], HPV
* [[leetriviirus]]<ref name="fYmTJ" />
===== Bakterid =====
83. rida:
===== Ravi, raviprotseduurid ja ravimid =====
Kopsuvähi risk suureneb, teadmata põhjustel (tõenäoliselt [[immunosupressioon]]i tõttu), [[doonorelund]]ite [[elundi siirdamine|siirdamise]] järgselt märkimisväärselt.<ref
Kopsuvähki haigestumise risk suureneb ka teiste vähiliikide, nagu [[Hodgkini lümfoom]]i ja rinnavähi<ref
====== Hormoonravi ======
* [[asendusravi|hormoonasendusravi]] ([[östrogeen]] + [[progestiin]])<ref name="91GjC" />
Hiljuti avaldatud suuremahulised uuringud on kinnitanud, et [[östrogeen]]id soodustavad mitteväikerakuliste kopsuvähi rakkude vohamist (proliferatsiooni) ''[[in vivo]]'' ja ''[[in vitro]]''. See on ka põhjuseks, miks adenokartsinoomi esinemissagedus tõuseb eeskätt mittesuitsetajatest naiste seas.<ref name="
==Kopsuvähihaigestumuse sagedus==
97. rida:
Kopsuvähki põevad sagedamini [[arenenud riik]]ide elanikud. Kopsuvähk on üheks sagedamini esinevaks vähktõve vormiks nii [[Põhja-Ameerika]]s, [[Euroopa]]s kui ka [[Eesti]]s.
Kopsuvähk on kasvajalistest haigustest [[surm]]a põhjusena esikohal, põhjustades rohkem surmasid kui jämesoole-, rinna- ja [[eesnäärmevähk]] kokku (1,1 miljonit surma aastal 2000; 1,4 miljonit surma aastal 2008), olles samas üks paremini välditavaid kasvajalisi haigusi.<ref name="
Kopsuvähki haigestumine on viimastel aastakümnetel meeste seas vähenenud, naistel suurenenud. [[Adenokartsinoom]]i esinemise sagedus on viimaste aastakümnete jooksul suurenenud. Kuigi suitsetamine on üks suuremaid [[riskitegur]]eid kopsuvähi arenguks, on toimunud märgatav suurenemine kopsuvähki haigestujatel mittesuitsetajate seas.<ref name="
Põhja-, Ida- ja Lõuna-Euroopa riikides sagenes kopsuvähki haigestumine meeste seas kuni 1990. aastateni. Seejärel haigestumine stabiliseerus. Sarnast trendi märgati ka USA-s meeste puhul.<ref name="
{| class="wikitable"
122. rida:
| 690 || 51,7
|}
<ref name="pxweb" />
==Sümptomid==
158. rida:
| [[Nõrkus]] || 0–10
|-
|colspan = "3" | <small>Viited:</small><ref name="HydeCI" /><ref name="Ferrigno" /><ref name="Corner" /><ref name="ATS" /><ref name="Parker" /><ref name="GrippiMA" /><ref name="Karsell" />
|}
Kopsuvähi sümptomeid võib jagada kopsu- ehk respiratoorseteks sümptomiteks ning üldsümptomiteks. Võttes arvesse kõiki kopsuvähijuhte, on kõige sagedasemaks sümptomiks köha. Muudest respiratoorsetest sümptomitest esineb veel sagedasti hingeldust, veriköha, hingamisraskust ja rindkerevalu. Kopsuvähi avastamist soodustab mitme erineva respiratoorse ja üldsümptomi koosesinemine.<ref name="
Vaatamata esmase kopsuvähi avastamise [[asümptomaatilisus]]ele, on selliseid patsiente vaid 6–13%. Patsientidel, kellel puuduvad sümptomid täielikult, on 5 aasta elumus parem võrreldes nende haigetega, kellel on sümptomid haiguse avastamise ajal.<ref
=== Paraneoplastilised sündroomid ===
Kopsuvähki põdevatel vähihaigetel kaasnevad [[paraneoplastilised sündroomid]]<ref
==== Endokrinoloogilised paraneoplastilised sündroomid ====
231. rida:
===== Kopsuvähi metastaseerumine =====
Kopsuvähk levib ümbritsevatesse kudedesse ([[keskseinand]]isse, [[perikard]]ile, samuti lümfogeenselt trahheaalsetesse, bronhiaalsetesse ja mediastinaalsetesse lümfisõlmedesse ja hematogeenselt peaajju, luudesse, maksa jne.<ref
==Kliiniline klassifikatsioon (aegunud, ebasoovitatav) ==
237. rida:
Kliinilises praktikas jaotatakse kopsuvähk kahte gruppi:
*1. väikerakk-kopsuvähk (''Small Cell Lung Cancer'' – SCLC)
*2. mitteväikerakk-kopsuvähk (''Non-Small Cell Lung Cancer'' – NSCLC)<ref
Mõnel pool maailmas peetakse kliinilist klassifikatsiooni aegunuks ja ebatäpseks, selle asemel soovitatakse kasutada [[WHO]] kopsuvähi morfoloogilist klassifikatsiooni (2004).<ref
=== Väikerakk-kopsuvähk===
247. rida:
[[Väikerakk-kartsinoom]] (''carcinoma parvocellulare'') on bronhiaalnäärmete neuroendokriinsetest rakkudest lähtuv pahaloomuline [[neuroendokriinne kasvaja]], mis on väga kiire kasvu ja metastaseerumisega. Esinemissagedus hinnanguliselt ligi 15%.
Arvatavasti on väikerakk-kopsuvähi rakud pärit [[bronh]]i neuroendokriinsetest rakkudest, ''[[endocrinocytus EC]]'' raku vormidest. Ekspresseeruvad mitmetes neuroendokriinsetes markerites ja võivad osaleda ektoopiliste [[hormoon]]ide tootmises, näiteks [[antidiureetiline hormoon]]) (ADH) ja [[adrenokortikotroopne hormoon]] (AKTH).<ref name="Mitchell"
Väikerakk kopsuvähk metastaseerub kiiremini ja laiemalt kui mitteväikerakk-kopsuvähk.
257. rida:
Jaguneb omakorda:
* [[adenokartsinoom]] – kõige levinum kopsuvähi tüüp mittesuitsetajate seas<ref name="Subramanian"
* [[lamerakk-kartsinoom]] – esineb rohkem suitsetajatest meeste seas kui suitsetajatest naistel<ref name="Kenfield"
* [[suurrakk-kartsinoom]] – diferentseerumata [[heterogeenne]] pahaloomuline kasvaja, mis paikneb [[kopsuepiteel]]i rakkudes<ref name="Popper"
*teised vähem esinevad alamvormid.
277. rida:
{{Vaata|Kopsuvähi sõeluuring}}
[[Kopsuvähi sõeluuring]]ud ([[Kompuutertomograaf|CT]]-skriining) on vajalikud, et avastada haigus enne sümptomite ilmnemist. Varajase avastamise korral ja sobiva raviga saab rakendada enamikule patsientidele tervistavat ravi, mõjutades suremusnäitajaid.<ref name="
Varasemad kopsuvähi sõeluuringud, kus kasutati tuumori avastamiseks [[kopsuröntgen]]it ning [[röga tsütoloogiline uuring|röga tsütoloogilist uuringut]]<ref name="
Kasutusele on võetud uued meetodid, näiteks katsetatakse [[rindkere madaladoosiline spiraalne kompuutertomograafiline uuring|rindkere madaladoosilist spiraalset kompuutertomograafilist uuringut]].
290. rida:
Fiiberbronhoskoopia ajal viiakse [[hingamisteed]]esse peenike valguskiududega toru, mille abil edastatakse pilt [[videosüsteem]]i, bronhoskoobi abil on võimalik võtta materjali teatud koeuuringute tarbeks.
Perifeerse kopsukasvaja korral tehakse piltdiagnostilise kontrolli all [[transtorakaalne jämenõelbiopsia]]. Selle meetodi tundlikkust peetakse tänapäeval väga suureks, 90–99%.<ref name="
==== Röntgeniülesvõte rindkere piirkonnast ====
301. rida:
Kopsuröntgenipildil võib [[radioloog]] tuvastada kahtlasi piirkondi, mille morfoloogiline tuvastamine võib nõuab edasisi uuringuid (näiteks fiiberbronhoskoopiat või kopsubiopsiat).
Röntgeniülesvõte on oluline abivahend, et märgata muutusi lümfisõlmede suuruses või tsentraalse lisamassi olemasolust.<ref name="
Röntgenleiu variandid kopsuvähi korral võivad olla kas varjustus tipus, perifeerne [[ümarvari]]<ref
====Kompuuteruuring====
310. rida:
Kompuutertomograafia (KT) puhul luuakse arvuti abil uuritavast kehapiirkonnast pilt, mis on tehtud röntgenülesvõtetest. Näitab täpset kasvaja suurust ja asukohta, pannakse paika ka haiguse levik (siirete olemasolu ja asukoht).
Selle meetodi puhul on võimalik uurida kopse kiiresti, sel on suurem tundlikkus kui röntgenil, andes samas ka suurema kiirguskoormuse organismile, kuid madalama kui tavalise KT-uuringu kiirguskoormus. Selle meetodiga avastatud vähkidest 85% olid I staadiumis ning see võimaldas opereeritute 10 aasta elumuse tõsta 92%-ni. Olgugi, et uuringul on palju positiivseid tagajärgi, ei soovitata kasutada seda rutiinseks sõeluuringuks tema kalliduse, suure kiirguskoormuse ning paljude valepositiivsete tulemuste tõttu. Valepositiivsete tulemuste ravimine võib viia healoomuliste muutuste agressiivse üleravini ning sellest tekkinud [[tüsistus]]teni.<ref name="
====Kopsuvähi magnetresonantstomograafia====
Kasutatakse kahtlusel, et siirded on levinud peaajju ja lisainformatsiooni saamiseks vähkkasvaja paiknemisest rindkeres. [[Magnetuuring]] on vastunäidustatud patsientidele, kel on näiteks [[südamerütmur]] või operatsiooni klambrid, mis võivad magnetvälja sattudes oma õigest kohast eemale nihkuda. MRT on sobilik ka näiteks keskseinandi protsesside ja tsentraalsete [[veresoon]]te seina haaratuse hindamisel peendiagnostiliseks vahendiks. Olgugi, et see skanner on üks levinumaid vahendeid, ei ole ta sobilik õhku sisaldavate struktuuride uurimiseks.
<ref name="Hollings" />
==== Kopsuvähi positronemissioontomograafia (PET-) uuring ====
{{Vaata|Kopsuvähi positronemissioon-tomograafia uuring}}
Kopsuvähi positronemissioontomograafia (PET-) uuring on [[radioloogia]]s kasutatav uurimismeetod, kus piltkujutise saamiseks süstitakse patsiendile väike kogus [[radioaktiivsus|radioaktiivset]] glükoositaolist märkainet ([[18F-FDG]]). Märkaine hakkab kogunema kudedesse ja haiguskolletesse, mis on suurenenud [[glükoos]]i tarbimisega – aine imendumisel organismis püütakse tekitaga võimalikult täpne pilt, mis võimaldaks hinnata kudede ainevahetusprotsesse raku ainevahetuse tasemel, rõhuasetusega haiguskolletel.<ref
PET-uuring erineb MRT-st selle poolest, et tema tulemuseks ei ole varjukujutis, kuna kopsuvähi kolde suurus ei inditseeri selle kasvukiirust, vaid rakutasandilise ainevahetuse peegeldamine. [[Positronemissioontomograafia]] põhineb teoorial, et vähirakud, mis kasvavad kontrollimatult, omastavad glükoosi kiiremini kui normaalsed rakud, seetõttu võivad piltkujutisel tulla nähtavale kehas piirkonnad, kus toimub väga kiire suhkrute [[ainevahetus]]. Eriti usaldusväärseks peetakse PET-uuringut pahaloomuliste muutuste tuvastamisel ning ka kaugmetastaaside avastamisel kogu organismis. Uuringul süstitakse patsiendi [[vereringe]]sse radioaktiivset ainet, mis koguneb kiiresti kasvavate rakkude piirkonda, mille aparaat seejärel kuvab.
326. rida:
Uuringu piiranguteks on iga indiviidi rakkude hingamisahelate ja ainevahetuse eripärad, nii võivad uuringut mõjutada inimesel esinev [[hüpoglükeemia]] (keha rakud reguleerivad [[veresuhkur|veresuhkru]] taseme alla) või ka [[hüperglükeemia]].{{lisa viide}}
PET-uuringu tulemused, kui vähipaige on väike (väiksem kui 1 cm), vajaksid täpsemat uurimist ja lisanduda võiks siiski ka histoloogiliste leidude analüüs. PET-uuringu tulemused mitteväikerakk-kopsuvähi tuvastamisel on osutunud ka [[väärpositiivne tulemus|valepositiivseks]] (terve tunnistatakse haigeks).<ref
PET-seadme negatiivseks küljeks on tema kõrge hind ja esialgu vähene seadmete levik<ref name="
=== Kopsuvähi eristusdiagnoos ===
344. rida:
* [[granuloomid]]
* [[ümaratelektaas]]
* ja paraneoplastiliste sündroomide eristamine endokriin-, naha, skeleti- ja lihaskonna, neeru- ja neuroloogilistest haigustest jm.<ref name="
== Diagnoosi kodeerimine ==
430. rida:
| Eri suurusega kasvaja, mis põhjustab invasiooni järgmistesse struktuuridesse: keskseinand, suured veresooned, [[söögitoru]], [[süda]], lülikeha, trahhea bifurkatsioon või kasvaja metastaasidega kopsus algkoldega samal poolel, kuid teises sagaras
|}
<ref name="dyfrt" />
{| class="wikitable"
476. rida:
Kopsuvähi ravitulemus on sõltuvuses ka haiguse staadiumist – mida varem haigus avastatakse, seda parem on elumusprognoos. Seetõttu pööratakse väga suurt tähelepanu selle haiguse varajasele avastamisele ja kopsuvähi [[sõeluuring]]utele.
Samuti leiti, et pärast neoadjuvantset keemiaravi allusid naiste organismid oluliselt paremini ravile kui meestel. Ka väikerakulisel kopsuvähil on sarnased tulemused.<ref name="
<ref name="Schiller" />
<ref name="Fossella" />
<ref name="Paclitaxel-carboplatin" />
Kõige edukamaks raviks on osutunud onkoloogiline ravi, mis on kombineeritud kirurgilise raviga. Kuna viimase poole sajandi jooksul on toimunud suured edasiminekud kopsuvähi diagnostikas ja ravis, on toimunud märkimisväärsed muutused ka mitteväikerakulise kopsuvähi haigete 5 aasta elumuses, mis on tõusnud 20%-lt 55%-ni tänapäeval. Postoperatiivne suremus on kopsuvähiga opereeritud patsientide hulgas vähenenud 1–2%-ni.<ref name="
===Kirurgiline ravi===
488. rida:
Kopsuvähi kirurgiline ravi oli üks esimesi kopsuvähi ravivorme, mis hakkas, tõenäoliselt ligi 70 aastat tagasi, haiglates levima.
Kopsuvähi kirurgilise ravi korral, mille läbi viimisel püütakse Eestis järgida [[onkoloogiline kirurgia|onkoloogilise kirurgia]] üldtunnustatud printsiipe<ref
Kirurgilise ravi mahuks on kas [[lobektoomia]], [[pulmonektoomia]], [[segmentektoomia]] või ka [[atüüpiline kopsuresektsioon]] ja mediastinaalne [[lümfadenektoomia]].<ref
Kirurgiline ravi nõuab näidustuste hindamisel eri aspektide arvestamist:
497. rida:
* kopsude funktsionaalsed näitajaid
* operatsiooniga kaasnevad riske
* tähtsamate elundkondadega kaasnevad haigused <ref name="Janssen"
Kopsuvähi operatsiooni eesmärkideks on (vastavalt Kopsuvähi TNM-klassifikatsioon 7. väljaandele) T (kasvaja algkolle) ja N (lümfisõlme) lõplik diagnostika ja kasvaja radikaalne eemaldamine, kopsuvähi algkolde ja kopsuvärati [[lümfisõlm]]ede resektsioon ühe plokina, kasvaja ja lümfisõlmede kirurgiline dissektsioon kasvajarakkude disseminatsiooni vältides ja ipsilateraalsete intratorakaalsete lümfisõlmede eemaldamine. Teine oluline kriteerium on regionaalsete lümfisõlmede eemaldamise ulatus.<ref name="
Üldiselt eemaldatakse kopsu pahaloomuline kasvaja koos ümbritsevate kudedega, et saada võimalusel lahti kõikidest vähirakkudest ja kopsuvähi haigete [[elumus]]t pikendada, tihti eemaldatakse ka ümbritsevad lümfisõlmed.
523. rida:
{{Vaata|Kopsuvähi kiiritusravi}}
[[Kopsuvähi kiiritusravi]] võib olla kas osa kombineeritud ravist: operatiivne, [[kemoteraapia]] ja kiiritusravi, või ka iseseisvalt kasutatav ravi liik. Operatiivse ravi vastunäidustuste korral tuleks, vastavalt kopsuvähi TNM-süsteemile, koostöös kopsuvähihaigega arutada kopsuvähi kiiritusravi võimaluste üle ja koostada [[kiiritusravi plaan]].<ref
Kopsuvähi kiiritusravi jagatakse kaheks: välis- ja sisekiiritusravi<ref
[[Väliskiiritusravi]] põhineb kasvajapaikme [[kiiritamine|kiiritamisel]] kehavälise spetsiaalse [[kiirgusallikas|kiirgusallikaga]] (seadme sees), kasutatakse [[röntgenikiirgus]]t ja erinevaid kiirgusdoose.
531. rida:
Väliskiiritusravi eesmärgiks on kopsuvähi kolde mõõtmete vähendamine või sümptomite leevendamine. Kiiritusravi teostatakse väikeste osade kaupa ehk fraktsioneeritult. Väikerakulise kopsuvähi standardse fraktsioneeringu puhul toimub üks kiiritusraviseanss päevas ja ravi kestus umbes 6–7 nädalat. Hüperfraktsioneeritud kiiritusravi puhul on kaks kiiritusravi fraktsiooni päevas, kusjuures nende seansside vaheline periood peab olema vähemalt 6 tundi.
Kopsuvähi kiiritusravi kõige peamisemad kõrvaltoimed on [[kiiritusösofagiit]], köha, rindkerevalu, palavik, juuste väljalangemine, kurnatus<ref
==== Kopsuvähi kiiritusravi doosid ====
572. rida:
* juuste väljalangemine
* [[depressioon]]
* [[leukopeenia]] (valgeliblede arvu langus veres), ka [[trombotsüüt]]ide madal arvukus. Leukopeenia muudab organismi vastuvõtlikumaks [[infektsioon]]idele.<ref name="
== Kopsuvähi retsidiivid ==
Enamikul väikerakk-kartsinoomihaigetel, kes on saanud nii kiiritus- kui ka keemiaravi, on haigus [[haiguse retsdiiv|tagasi tulnud]]. Haiguse taastulemine toimub tõenäoliselt esimese kahe aasta jooksul pärast ravi.<ref
==Kopsuvähi elumus ==
601. rida:
|}
<ref name="tai" />
Suurte vaatluste põhjal on jõutud järeldusele, et kopsuvähki haigestunud naiste elumus on suurem kui meestel. I staadiumis oli naiste 5 aasta elumus võrreldes meestega suurem: 69% vs. 64%; II staadiumis 60% vs. 50% ning III staadiumis vastavalt 46% ja 37%.
== Molekulaarpatoloogia ==
607. rida:
Kopsuvähi ravi baseerub tänapäeval mitmete riikide meditsiini- ja farmakoloogiavaldkonnas nii patohistoloogilise kui molekulaarse ehituse ja kliinilise haiguse levikul.
Patohistoloogilisel tasandil ei ole väikerakk-kartsinoomi ja mitteväikerakk-kopsuvähi eristamine koematerjalide alusel piisav, erinevate vähitüüpide ja staadiumite tuvastamiseks ja algkollete eristamiseks metastaasidest ning raviskeemide koostamiseks tuleks läbi viia vähirakkude fragmentide molekulaarsete profiilide uurimised molekulaarsel tasandil.<ref
===== Protoonkogeenid =====
615. rida:
=== Immunopatoloogia ===
Kopsuvähihaigetel esineb muutusi [[rakuline immuunsus|rakulise immuunsuse]] talitluses, nii näiteks on vähenenud ringlevate [[B-lümfotsüüt|B-]] ja [[T-lümfotsüüt]]ide ning nende erinevaid funktsioone kandvate alampopulatsioonide arvukus.<ref
== Kopsuvähi kolde mikrokeskkond ==
622. rida:
Kopsuvähi kolle moodustub lisaks geneetilistele teguritele ka mitmete kehasiseste protsesside tulemina, [[põletik]]ukolde düsregulatsioon, immunosupressioon ja lahustuvate kasvufaktorite, [[tsütokiin]]ide ja [[hormoon]]ide suurenenud ringlus.
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonnale on iseloomulik [[kasvaja hüpoksia]] – hüpoksilised kasvajarakud (kiirgusele üsna resistentsed). Kasvajat varustav veresoonte võrgustik on sagedasti vigane – kas veresoonte vähesuse või ka talitlushäirete tõttu ja osa kasvajast ei saa piisavalt ja õigeaegselt [[hapnik]]ku ja [[toitaine]]id. Kasvaja hüpoksia võib välja kujuneda juba 100–150 µm kaugusel [[veresoon]]test.<ref
Kopsuvähi kolde mikrokeskkonna hulka loetakse ka endoteelirakud, kasvaja fibroplastid, müeloidrakud, ''[[mastocytus]]'', [[dendriitrakud]] ja [[ekstratsellulaarne maatriks]]. Kopsuvähi kolde [[Uussoonestumine|uussoonestumise]] tulemusel tekkinud sooned (vere- ja [[lümfisoon]]ed) liiguvad koldesse ka arvukad vererakud, [[makrofaagid]], [[neutrofiilid]], T- ja B-rakud.<ref
== Kopsuvähivastane vaktsiin ==
Kopsuvähivastaste terapeutiliste vaktsiinide eesmärk on aktiveerida organismi [[immuunsüsteem]]i [[vähiantigeen]]ide suhtes.
Käimasolevad [[MAGE-A3]] [[antigeen]]il rajaneva kopsuvähivastase vaktsiini kolmanda faasi juhuslikustatud platseeboga kontrollitud topeltpimedasse üleilmsesse uuringusse koondnimega [[MAGRIT]] kaasatud 2272 mitteväikerakk-kopsuvähki põdeva patsiendi (Eestis kaasatud 57 patsienti) elumusnäitajad ei erinenud oluliselt platseebot saanud patsientide omast.<ref
== Ajaloolist ==
642. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Devi">P Uma Devi, [http://medind.nic.in/haa/t05/i1/haat05i1p16.pdf BASICS OF CARCINOGENESIS], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="Blot">Johnson D, Blot W, Carbone D, et al. Cancer of the lung: non-small cell lung cancer and small cell lung cancer. In: Abeloff M, Armitage J, Niederhuber J, et al., eds. Abeloff ́s Clinical Oncology. 4th ed. Philadelphia: Churchill Livingstone; 2008. lk 1307–66.</ref>
<ref name="Jaal">Jana Jaal, Margit Mägi, [http://www.eestiarst.ee/static/files/039/ea10lisa2lk5-11.pdf Viimaste aastakümnete suundumused kopsuvähi epidemioloogias.]</ref>
<ref name="Márquez">Márquez-Garbán, D.C., Chen, H.W., Fishbein, M.C. et al. Estrogen receptor signaling pathways in human non-small cell lung cancer. Steroids. 2007; 72: 194-205</ref>
<ref name="Horn">Horn, L; Pao W; Johnson DH (2012). "Chapter 89". In Longo, DL; Kasper, DL; Jameson, JL; Fauci, AS; Hauser, SL; Loscalzo, J. Harrison's Principles of Internal Medicine (18th ed.). McGraw-Hill. ISBN 0-07-174889-X.</ref>
<ref name="epidemiology">The changing epidemiology of lung cancer in Europe Maryska L.G. Janssen-Heijnenemail, Jan-Willem W. Coebergh</ref>
<ref name="pxweb">[http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Dialog/varval.asp?ma=PK10&ti=PK10%3A+Pahaloomuliste+kasvajate+esmasjuhud+paikme%2C+soo+ja+vanuser%FChma++j%E4rgi+++++++++&path=../Database/Haigestumus/04Pahaloomulised%20kasvajad/&lang=2]</ref>
<ref name="HydeCI">HydeL,HydeCI. Clinical manifestations of lung cancer. Chest 1974;65:299–306</ref>
<ref name="Ferrigno">Buccheri G, Ferrigno D. Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time. Eur Respir J 2004;24:898–904</ref>
<ref name="Corner">Corner J, Hopkinson J, Fitzsimmons D, et al. Is late diagnosis of lung cancer inevitable? Interview study of patients’ recollections of symptoms before diagnosis. Thorax 2005;60:314–9</ref>
<ref name="ATS">Pretreatment evaluation of non-small-cell lung cancer. The American Thoracic Society and The European Respiratory Society. Am J Respir Crit Care Med 1997;156:320–32</ref>
<ref name="Parker">Cromartie RS 3rd, Parker EF, May JE, et al. Carcinoma of the lung: a clinical review. Ann Thorac Surg 1980;30:30–5.</ref>
<ref name="GrippiMA">GrippiMA.Clinical aspect sof lung cancer. SeminRoentgenol 1990;25:12–24</ref>
<ref name="Karsell">Karsell PR, McDougall JC. Diagnostic tests for lung cancer. Mayo Clin Proc 1993;68:288–96</ref>
<ref name="Hamilton">Hamilton W, Peters TJ, Round A, et al. What are the clinical features of lung cancer before the diagnosis is made? A population based case-control study. Thorax 2005;60:1059–65</ref>
<ref name="Carbone">Carbone P, Frost J, Feinstein A. Lung cancer: perspectives and prospects. Ann Intern Med 1970;73:1003–24</ref>
<ref name="Koyi">Koyi H, Hillerdal G, Branden E. A prospective study of a total material of lung cancer from a county in Sweden 1997–1999: gender, symptoms, type, stage, and smoking habits. Lung Cancer 2002;36:9–14</ref>
<ref name="Mitchell">Mitchell, Richard Sheppard; Kumar, Vinay; Abbas, Abul K.; Fausto, Nelson. "Ch. 13, box on morphology of small-cell lung carcinoma". Robbins Basic Pathology (8th ed.). Philadelphia: Saunders</ref>
<ref name="Subramanian">Subramanian, J.; Govindan, R. (2007). "Lung Cancer in Never Smokers: A Review". Journal of Clinical Oncology 25 (5): 561–70</ref>
<ref name="Kenfield">Kenfield, S. A.; Wei, E. K.; Stampfer, M. J.; Rosner, B. A.; Colditz, G. A. (2008). "Comparison of aspects of smoking among the four histological types of lung cancer". Tobacco Control 17 (3): 198–204.</ref>
<ref name="Popper">Popper, H. H. (2011). "Large cell carcinoma of the lung – a vanishing entity?". Memo - Magazine of European Medical Oncology 4: 4–9</ref>
<ref name="Flenley">"Respiratory Medicine. 2nd Edition" David C. Flenley</ref>
<ref name="Cagle">Cagle P, Allen T, Kerr K. Transbronchial and Enddobronchial Biopsies. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 2009</ref>
<ref name="Melamed">Melamed MR, Flehinger BJ, Zaman MB, et al. Screening for early lung cancer. Results of the Memorial Sloan-Kettering study in New York. Chest 1984;86:44–53</ref>
<ref name="Marran">Marran S, Almre I, Tamvere T, et al. Cryotechnology-based bronchial biopsies provide high efficiency in diagnosing lung cancer. Am J Respir Crite Care Med 2010;181(Suppl1):A5169</ref>
<ref name="Altraja">A. Altraja, [http://tervis.tostamaa.ee/ul/Kopsuvahk__Konspekti_koostaja_dr_Alan_Altraja.PDF Kopsuvähk], 2004, veebiversioon (vaadatud 11.11.2014)</ref>
<ref name="Mulshine">Mulshine JL, Sullivan DC. Clinical practice. Lung cancer screening. N Engl J Med 2005;352:2714–20</ref>
<ref name="Berrington">Berrington de Gonzalez A, Darby S. Risk of cancer from diagnostic X-rays: estimates for the UK and 14 other countries. Lancet 2004;363:345–51</ref>
<ref name="Jett">Jett JR, Midthun DE. Commentary: CT screening for lung cancer--caveat emptor. Oncologist 2008;13:439–44</ref>
<ref name="Hollings">Hollings N, Shaw P. Diagnostic imaging of lung cancer. Eur Respir J 2002;19:722–42</ref>
<ref name="Naidich">Naidich D, Webb W, M[ller N, et al. Computed Tomography and Magnetic Resonance of the Thorax. 3rd edn. Philadelphia: Lippincott Williams & Wilkins; 1999.</ref>
<ref name="Cerfolio">Cerfolio RJ, Bryant AS, Scott E, et al. Women with pathologic stage I, II, and III non-small cell lung cancer have better survival than men. Chest 2006;130:1796–802.</ref>
<ref name="Schiller">Schiller JH, Harrington D, Belani CP, et al. Comparison of four chemotherapy regimens for advanced non-small-cell lung cancer. N Engl J Med 2002;346:92–8</ref>
<ref name="Fossella">Fossella F, Pereira JR, von Pawel J, et al. Randomized, multinational, phase III study of docetaxel plus platinum combinations versus vinorelbine plus cisplatin for advanced non-small-cell lung cancer: the TAX 326 study group. J Clin Oncol 2003;21:3016–24</ref>
<ref name="Paclitaxel-carboplatin">Sandler A, Gray R, Perry MC, et al. Paclitaxel-carboplatin alone or with bevacizumab for non-small-cell lung cancer. N Engl J Med 2006;355:2542–50</ref>
<ref name="Pearson">Pearson FG. Non-small cell lung cancer: role of surgery for Stages I-III. Chest 1999;116:500–3.</ref>
<ref name="Shields">Shields TW, LoCicero J, Reed EC, et al. General Thoracic Surgery 7th ed. Philadelphia: Lippincot Williams & Wilkins; 2010</ref>
<ref name="Janssen">Trends in incidence and prognosis of the histological subtypes of lung cancer in North America, Australia, New Zealand and Europe. Janssen-Heijnen ML1, Coebergh JW. http://www.lungcancerjournal.info/article/S0169-5002(00)00197-5/abstract</ref>
<ref name="Pass">Pass HI, Carbone DP, Johnson DH, et al. Lung cancer: principles and practice. 3rd ed. Lippincott Williams & Wilkins, 2005:373–86</ref>
<ref name="Freedman">Freedman ND, Leitzmann MF, Hollenbeck AR, et al. Cigarette smoking and subsequent risk of lung cancer in men and women: analysis of a prospective cohort study. Lancet Oncol 2008;9:649–56</ref>
<ref name="Marquez">Marquez-Garban DC, Chen HW, Goodglick L, et al. Targeting aromatase and estrogen signaling in human non-small cell lung cancer. Ann N Y Acad Sci 2009;1155:194 –205</ref>
<ref name="tai">http://www.tai.ee/images/PDF/Registrid/Elulemuse_tabel_1.pdf Eesti Vähiregister</ref>
<ref name="OfSV0">[http://www.macmillan.org.uk/Cancerinformation/Cancertypes/Lungsecondary/Secondarylungcancer.aspx Secondary cancer in the lung (metastatic lung cancer)], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="w8XEr">[[CDC]], [http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/fact_sheets/adult_data/cig_smoking/ Adult Cigarette Smoking in the United States: Current Estimates], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="8WOOY">Coté ML, Liu M, Bonassi S, Neri M, Schwartz AG, Christiani DC, Spitz MR, Muscat JE, Rennert G, Aben KK, Andrew AS, Bencko V, Bickeböller H, Boffetta P, Brennan P, Brenner H, Duell EJ, Fabianova E, Field JK, Foretova L, Friis S, Harris CC, Holcatova I, Hong YC, Isla D, Janout V, Kiemeney LA, Kiyohara C, Lan Q, Lazarus P, Lissowska J, Le Marchand L, Mates D, Matsuo K, Mayordomo JI, McLaughlin JR, Morgenstern H, Müeller H, Orlow I, Park BJ, Pinchev M, Raji OY, Rennert HS, Rudnai P, Seow A, Stucker I, Szeszenia-Dabrowska N, Dawn Teare M, Tjønnelan A, Ugolini D, van der Heijden HF, Wichmann E, Wiencke JK, Woll PJ, Yang P, Zaridze D, Zhang ZF, Etzel CJ, Hung RJ.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3445438/ Increased risk of lung cancer in individuals with a family history of the disease: a pooled analysis from the International Lung Cancer Consortium.], Eur J Cancer. september 2012;48(13):1957-68. doi: 10.1016/j.ejca.2012.01.038., veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="NTM2Y">Demetrius Albanes, [http://ajcn.nutrition.org/content/69/6/1345s.full β-Carotene and lung cancer: a case study 12], Am J Clin Nutr, juuni 1999, 69. köide, nr 6 lk 1345-1350, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="S33Ft">Christophe Bolognaa, Marie-Christinne Picotb, Christian Jorgensena, Philippe Viua, Regis Verdierb, Jacques Sanya, [http://ard.bmj.com/content/56/2/97.full Study of eight cases of cancer in 426 rheumatoid arthritis patients treated with methotrexate], 24. oktoober 1996, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="2K0PQ">Lee JY, Jeon I, Lee JM, Yoon JM, Park SM., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23562551 Diabetes mellitus as an independent risk factor for lung cancer: a meta-analysis of observational studies. Lühikokkuvõte.], Eur J Cancer. juuli 2013 ;49(10):2411-23. doi: 10.1016/j.ejca.2013.02.025., veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="gbEV8">M Kale, R Ramsey-Goldman, [...] ja AE Clarke, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3467492/ Lung cancer in systemic lupus erythematosus], Arthritis Res Ther. 2012; 14(Suppl 3): A15., doi: 10.1186/ar3949, PMCID: PMC3467492, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="TqR1w">J Koshiol, M L Gulley, Y Zhao, M Rubagotti, F M Marincola, M Rotunno, W Tang, A W Bergen, P A Bertazzi, D Roy, A C Pesatori, I Linnoila, D Dittmer, A M Goldstein, N E Caporaso, L M McShane, E Wang ja M T Landi, [http://www.nature.com/bjc/journal/v105/n2/full/bjc2011221a.html Epstein–Barr virus microRNAs and lung cancer], British Journal of Cancer (2011) 105, 320–326. doi:10.1038/bjc.2011.221 www.bjcancer.com, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="wfZJJ">J Cadranel, D Garfield, A Lavolé, M Wislez, B Milleron, ja C Mayaud, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2121163/ Lung cancer in HIV infected patients: facts, questions and challenges], Thorax. Nov 2006; 61(11): 1000–1008., doi: 10.1136/thx.2005.052373, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2121163, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="fYmTJ">Heidi Ledford, [http://www.nature.com/news/2008/080425/full/news.2008.779.html Viruses found in lung tumours. Common viruses might contribute to lung cancer.], 25. aprill 2008, Nature, doi:10.1038/news.2008.779, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="T2A2y">Eric A. Engels, Ruth M. Pfeiffer, [...] , ja Monica Lin, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3310893/ Spectrum of Cancer Risk among U.S. Solid Organ Transplant Recipients: The Transplant Cancer Match Study], JAMA. 2. november 2011; 306(17): 1891–1901., doi: 10.1001/jama.2011.1592, PMCID: PMC3310893, NIHMSID: NIHMS362724, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="sIU6Z">ScienceDaily, [http://www.sciencedaily.com/releases/2014/04/140406214413.htm Increased risk of developing lung cancer after radiotherapy for breast cancer], 6. aprill 2014, ESTRO, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="91GjC">Christopher G. Slatore, Jason W. Chien, David H. Au, Jessie A. Satia, and Emily White, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2849773/ Lung Cancer and Hormone Replacement Therapy: Association in the Vitamins and Lifestyle Study], J Clin Oncol., 20. märts 2010; 28(9): 1540–1546., doi: 10.1200/JCO.2009.25.9739, PMCID: PMC2849773, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="O0VSR">G. Buccheri ja D. Ferrigno, [http://erj.ersjournals.com/content/24/6/898.full Lung cancer: clinical presentation and specialist referral time], doi: 10.1183/09031936.04.00113603, veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="vyh5L">Stefanie Heinemann, Peter Zabel, Hans-Peter Hauber, [http://cancer-therapy.org/CT/v6/A/73._Heinemann_et_al,_687-698.pdf Paraneoplastic syndromes in lung cancer], Cancer Therapy, 6. väljaanne, lk 687-698, 2008, veebiversioon (vaadatud 09.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="28IDe">[[Ingrid Mesila]], [[Enn Jõeste]], [[Mari-Ann Reintam]], [[Hannes Tamm]], [[Živile Riispere]], [[Maret Murde]], [[Retlav Roosipuu]], "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 318–321, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4</ref>
<ref name="rVSty">[[Tartu Ülikooli Kliinikum]], [http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/61-kopsuvaehk Kopsuvähk], veebiversioon (vaadatud 08.11.2014)</ref>
<ref name="SfB45">Iver Petersen, Prof. Dr. med., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3163783/ The Morphological and Molecular Diagnosis of Lung Cancer], Dtsch Arztebl Int. august 2011; 108(31-32): 525–531., doi: 10.3238/arztebl.2011.0525, PMCID: PMC3163783, veebiversioon (vaadatud 11.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="RnlyR">[http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-148 Kopsuvähi ravijuhistes ei soovitata kasutada üldist kompuutertomograafia sõeluuringut], veebiversioon (vaadatud 11.11.2014)</ref>
<ref name="mCuiK">Tanel Laisaar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/012/ymarvari_kopsus.pdf Ümarvari kopsus], TÜ Kliinikumi kopsukliinik, Eesti Arst 2008; 87(4):260−268, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)</ref>
<ref name="i0t7m">Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonna vanemõde Epp Linnasmägi, [http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/PET_uuring_RD.pdf POSITRONEMISSIOON-TOMOGRAAFIA (PET) UURING], 2013, veebiversioon (vaadatud 13.11.2014)</ref>
<ref name="foDKb">Liesbet Schrevens, Natalie Lorent, Christophe Dooms ja Johan Vansteenkiste, [http://theoncologist.alphamedpress.org/content/9/6/633.full The Role of PET Scan in Diagnosis, Staging, and Management of Non-Small Cell Lung Cancer], doi: 10.1634/theoncologist.9-6-633, The Oncologist, november 2004, 9. väljaanne, nr 6, lk 633-643, veebiversioon (vaadatud 13.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="dyfrt">Kopsuvähi TMN-klassifikatsiooni 7. väljaanne. Ingemar Almre, Tõnu Vanakesa http://www.eestiarst.ee/static/files/048/ea10lisa2lk43-47.pdf</ref>
<ref name="k1EHt">[[Tõnu Vanakesa]], PERHi kardiotorakaalkirurgia keskus, [http://www.eestiarst.ee/static/files/013/ea10lisa2lk48-58.pdf Kopsuvähi kirurgiline ravi], [[Eesti Arst]] 2010; 89(Lisa2):48−58, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="UNM1W">Tanel Laisaar, [http://www.eestiarst.ee/static/files/078/ea10lisa2lk59-67.pdf Minimaalinvasiivse ravi võimalused kopsuvähi korral], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):59−67, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)</ref>
<ref name="cancerresearchuk">[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/about-radiotherapy-for-lung-cancer About radiotherapy for lung cancer], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="qb8wB">[http://www.cancerresearchuk.org/about-cancer/type/lung-cancer/treatment/radiotherapy/lung-cancer-radiotherapy-side-effects Lung cancer radiotherapy side effects], veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="VA8ZK">The Merck Manula, Home edition, [http://www.merckmanuals.com/home/lung_and_airway_disorders/tumors_of_the_lungs/lung_cancer.html Lung Cancer], veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="C7nvo">Dara L. Aisner, MD, PhD ja Carrie B. Marshall, MD, [http://ajcp.ascpjournals.org/content/138/3/332.full Molecular Pathology of Non–Small Cell Lung Cancer A Practical Guide], doi: 10.1309/AJCPFR12WJKCEEZZ, (2012) American Journal of Clinical Pathology, 138, 332–346., veebiversioon (vaadatud 10.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="dSKK2">Wesselius LJ, Wheaton DL, Manahan-Wahl LJ, Sherard SL, Taylor SA, Abdou NA., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/3032522 Lymphocyte subsets in lung cancer. Lühikokkuvõte.], Chest. 1987 May;91(5):725-9. (vaadatud 14.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="MhwVK">Edward E. Graves, Ph.D., Amit Maity, M.D., Ph.D, ja Quynh-Thu Le, M.D., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2917385/ The Tumor Microenvironment in Non-Small Cell Lung Cancer], Semin Radiat Oncol. juuli 2010; 20(3): 156–163., doi: 10.1016/j.semradonc.2010.01.003, PMCID: PMC2917385, NIHMSID: NIHMS200259, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="onoDd">Zhao Chen, Christine M. Fillmore, Peter S. Hammerman,Carla F. Kim & Kwok-Kin Wong, [http://www.nature.com/nrc/journal/v14/n8/fig_tab/nrc3775_F1.html Non-small-cell lung cancers: a heterogeneous set of diseases], Nature Reviews Cancer 14, 535–546 (2014) doi:10.1038/nrc3775, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
<ref name="AcoTB">Dave Levitan, [http://www.cancernetwork.com/lung-cancer/mage-a3-lung-cancer-vaccine-provides-no-benefit-over-placebo MAGE-A3 Lung Cancer Vaccine Provides No Benefit Over Placebo], 13. oktoober 2014, Lung Cancer, ESMO 2014, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)(''inglise keeles'')</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||