Redaktsioon: 1. jaanuar 2019, kell 00:56 redigeeri 37.157.100.217 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 10:54 redigeeri eemalda RbX (arutelu \| kaastöö) 70 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Arvo Ots''' (~~sündinud~~ [[26. juuni]]l [[1931]] [[Pärnu]]s) on ~~eesti energeetikateadlane,~~ [[~~Eesti Teaduste Akadeemia~~eestlased\|eesti]] ~~liige~~energeetikateadlane. ==Haridus== 1950 lõpetas Arvo Ots [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1955 Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna soojustehnika erialal. Seejärel töötas ta kuni 1960. aastani nooremteadurina [[Eesti Teaduste Akadeemia]] energeetika instituudis. Sinna mahtus ka aspirantuuriaeg, mis lõppes 1958 kandidaadiväitekirja kaitsmisega. 1968 kaitses Arvo Ots Eesti Teaduste Akadeemias doktoriväitekirja ning 1969 anti talle professori kutse. Lõpetas [[Tallinna 2. Keskkool]]i [[1950]]; [[TPI]] mehaanikateaduskonna soojuselektrijaamade eriala cum laude [[1955]]; [[Eesti NSV TA\|Eesti Teaduste Akadeemia]] Energeetika Instituudi aspirant [[1955]]-[[1958]]. Arvo Ots on täiendanud oma teadmisi Moskva Üleliidulises Soojustehnika Instituudis [[1971]]; Budapesti Tehnikaülikoolis [[1974]]; Toronto Ülikoolis [[1990]], Turu Åbo Akademis [[1992]]. <ref name="prof"/> ==Teaduskraad ja kutse== Alates 1960. aastast kuni käesoleva ajani on Arvo Otsa tegevus teadlase ja õpetlasena olnud seotud [[Tallinna Tehnikaülikool]]iga. Kuni 1968 oli ta soojusenergeetika kateedri dotsent, seejärel soojusenergeetika kateedri ning soojustehnika instituudi direktor ja professor, alates 2003. aastast on Arvo Ots tehnikaülikooli erakorraline vanemteadur. 1966 valiti Arvo Ots Soome Tehnikateaduste Akadeemia liikmeks, 1983 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Tema juhendamisel on kaitstud mitmeid doktori- ja kandidaadiväitekirju. Arvo Ots on avaldanud ligi 350 teadusartiklit, kolm monograafiat ning mitu õpikut. Ta on ka mahuka soojustehnika käsiraamatu üks autoritest. tehnikakandidaat [[1958]], ([[TPI]]) Горение сланцевой пыли; vanemteadur [[1966]]; tehnikadoktor [{1968]] ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia\|Eesti Teaduste Akadeemia]]) Теплофизические и химические процессы в пылесланцевых топках; professor [[1969]]. .<ref name="leks"/>, <ref name="prof"/>, ==Teenistus== Arvo Otsa teaduslik tegevus on olnud seotud soojuselektrijaamade aurukatelde uurimisega, mille tähtsamateks tulemusteks on: kütuse polüfraktsioonse püsivmahuliselt põleva põlemisteooria loomine; termilise piirkihi mõju selgitamine kiirgussoojusülekandele koldes; aurukatla küttepindade korrosioon-erosiivse kulumise ja metalli oleku kindlakstegemine äkkjahutuse tingimustes. [[Eesti NSV TA Energeetika Instituut]] nooremteadur [[1955]]-[[1960]]; [[TPI]] soojusenergeetika kateedri vanemlaborant [[1954]]-[[1955]]; [[TPI]] õppejõud tunnitasu alusel [[1959]]-[[1960]]; [[TPI]] soojusenergeetika kateedri dotsent [[1960]]-[[1966]]; vanemteadur [[1966]]-[[1968]]; professor ja soojustehnika kateedri juhataja [[1968]]-[[1991]]; soojusjõuseadmete õppetooli professor ja soojustehnika instituudi direktor [[1991]]-[[2001]]; erakorraline professor [[2002]]-[[2003]]; emeriitprofessor, erakorraline vanemteadur [[2003]]-[[2016]]; emeriitprofessor [[2017]]- … <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/> Clausathali Tehnikaülikooli külalisprofessor [[2000]]-[[2001]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/> ~~Tööst ja tegemistest eemal olles ja puhates armastab akadeemik Ots aga kuulata muusikat (tal on ka ulatuslik muusikasalvestiste kogu), suusatada või tegeleda orienteerumisspordiga.~~ ==Teadustöö põhisuunad== == Tunnustused ==▼ Tahkekütuste põletustehnika: põlemisteooria, soojusefektid, mineraalosa käitumine põlemisel, soojusülekanne aurukatla elementides, aurukatla küttepindade saastumine, metalli korrosioon-erosiivse kulumise teooria ja arvutusmeetodid, õhku saastavate komponentide teke ja emissioon, põlevkivi energeetiline kasutamine. On osalenud põlevkivil töötavate energiaplokkide aurukatelde konstruktsioonide väljatöötamisel. * [[1970]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia\|riiklik teaduspreemia]] "Eesti põlevkivi energeetiline kasutamine" eest (kollektiivselt)▼ Arvo Ots on avaldanud üle 300 teaduspublikatsiooni, sh õpikuid ja õppematerjale ülikoolidele, nt "Soojustehnika" [[1966]], [[1976]], "Termodünaamika" [[1972]], "Soojustehnika aluskursus" [[2011]]; monograafiaid, nt "Процессы в парогенераторах при сжигании сланцев и канско-ачинских углей" ([[Moskva]]) [[1977]], "Коррозия и износ поверхностей нагрева котлов" ([[Moskva]]) [[1987]], "Põlevkivi põletustehnika" ([[Tallinn]]) [[2004]], "Oil Shale Fuel Combustion" ([[Tallinn]]) [[2006]], "Tahkekütuse keevkihtpõletustehnika" [[2016]] ja artikleid teatmeteostele. * [[1980]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia\|riiklik teaduspreemia]] "Aurukatelde küttepindade korrosioon-erosiivne kulumine" eest (kollektiivselt)▼ Tema juhendamisel on kaitstud 3 doktori- ja 20 kandidaadiväitekirja. * [[1981]] [[Eesti NSV teeneline teadlane]]▼ Arvo Otsal on 18 autoritunnistust. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/> * [[2002]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] ▼ * [[2006]] [[Aasta Insener]] 2005 ▼ ==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus== * [[2010]] [[EV teaduspreemia]] (elutööpreemiana) Arvo Ots on osalenud Eesti energeetikaseaduse väljatöötamisel ja Soome-Eesti energeetika koostöögrupi töös; olnud [[TTÜ]] tööstusliku soojustehnika laboratooriumi teaduslik juhendaja; NSV Liidu Kõrgema Atestatsioonikomisjoni liige; Kõrgema Atestatsioonikomisjoni poolt moodustatud doktori- ja kandidaadiväitekirjade kaitsmiskomisjoni esimees [[TPI]]s, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Informaatika ja Tehnilise Füüsika osakonna akadeemik-sekretäri asetäitja ; [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Termofüüsika a Elektrofüüsika Instituudi teadusnõukogu liige; [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]te komitee liige; [[Enefit Kaevandused\|AS Eesti Põlevkivi]], AS [[Narva elektrijaamad]] ja AS Tallinna Soojus nõukogu liige; ajakirja [[Oil Shale]] peatoimetaja asetäitja, toimetuskolleegiumi liige; rahvusvaheliste teadusajakirjade Thermotechnika ja Thermal Science toimetuskolleegiumi liige; [[AS Eesti Energia]] teaduslik konsultant; [[Eesti Teaduste Akadeemia]] põlevkivinõukogu esimees; [[Eesti Teaduste Akadeemia]] energeetikanõukogu ja [[Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]i energeetikanõukogu liige; osalenud Eesti energeetika arendusprogrammide koostamisel; rahvusvaheliste teaduskonverentside International Conference on Plant Conditions & Life Management, Advances in Engineering Heat Transfer ja Circulating Fluidized Bed Combustion Conference korralduskomisjoni liige. Arvo Ots on [[Tallinna Teadlaste Maja]] liige. <ref name="prof"/> ▲== Tunnustused == * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia\|Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemik [[1983]]; ▲* [[~~1970]]~~Nõukogude [[Eesti ~~Vabariigi teaduspreemia\|riiklik teaduspreemia~~preemia]] "Eesti põlevkivi energeetiline kasutamine" eest (kollektiivselt) [[1970]]; ▲* [[~~1980]]~~Nõukogude [[Eesti ~~Vabariigi teaduspreemia\|riiklik teaduspreemia~~preemia]] "Aurukatelde küttepindade korrosioon-erosiivne kulumine" eest (kollektiivselt) [[1980]]; ▲* ~~[[1981]]~~ [[Eesti NSV teeneline teadlane]] [[1981]]; * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] [[2001]]; ▲* ~~[[2002]]~~ [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] [[2002]]; * [[TTÜ]] teenetemedal Mente et Manu (nr 14) [[2003]]; ▲* ~~[[2006]]~~ [[Aasta Insener]] 2005 [[2006]]; * [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest [[2010]]; * Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliige [[1996]]; * USA Mehaanikainseneride Assotsiatsiooni (ASME) liige [[2005]]. <ref name="prof"/> ==Viited== {{viited\|allikad= <ref name="leks">Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. [Tallinn], [[2013]], lk. 302-304</ref> <ref name="prof">Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 288-289</ref> }} == Välislingid == * [http://www.akadeemia.ee/et/liikmeskond/_liikmed/ots/ Arvo Ots] Eesti TA kodulehel *{{ETIS}}

Arvo Ots: erinevus redaktsioonide vahel