Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 10:11 redigeeri 90.190.238.233 (arutelu) Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. mai 2019, kell 10:24 redigeeri eemalda Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 174 243 muudatust P Tühistati kasutaja 90.190.238.233 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Velirand. Märgis: Tühistamine Uuem muudatus →
1. rida: '''Eesti punane raamat''' ehk ~~kandiline~~punane ~~sitajunn~~nimestik on [[Eesti\|Eesti ~~kõigepedem koht~~riigi]] territooriumil leitud looduslike [[liik (bioloogia)\|liikide]] andmestik, mis annab hinnangu liikide ohustatusele ehk nende [[väljasuremine\|väljasuremise]] tõenäosusele. Eesti punase raamatu eesmärgiks on meie ala asustavate elustikuliikide ja madalamate taksonite ning koos sellega kogu looduse seisundi hindamine, tähelepanu pööramine [[elurikkus\|liigilise mitmekesisuse]] vähenemise ohule, üleskutse esitamine selle ohu ärahoidmiseks ning alusteadmiste andmine looduskaitselise tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks. Punaste nimestike pidamise algatus on pärit [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit\|Rahvusvahelisest looduskaitseliidust]], mis peab ohustatud liikide andmestikku [[IUCNi punane nimistu\|ülemaailmselt ohustatud liikide kohta]]. == Ajalugu== ~~Unsub tseries sub pewdiepie~~ Esimese Eesti punase raamatu koostamist alustati [[1975]]. aastal [[Eerik Kumari]] eestvedamisel [[Eesti Teaduste Akadeemia]] looduskaitse komisjonis. Raamatu teaduslik käsikirjaline variant (neljas eksemplaris) valmis 1979. aastal, autoriteks olid peamiselt [[Zooloogia ja Botaanika Instituut\|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] (ZBI) teadlased ja raamat sisaldas andmeid 259 liigi kohta. 1982. aastal ilmus laiale lugejaskonnale mõeldud Eerik Kumari koostatud kõvaköiteline raamat <ref>[http://www.zbi.ee/talkk/html/punane.htm EESTI TA LKK PUNANE RAAMAT]</ref>. Teise Eesti punase raamatu koostamist juhtis [[Arvi Järvekülg]], 1988. aastaks sai valmis 315 liiki käsitlev andmestik, kuid need jäid raamatuna ilmumata Eesti ühiskonnas toimunud suurte muutuste tõttu. Nimestikud avaldati 1993. aastal. Kolmanda Eesti punase raamatu koostaja ja toimetaja oli [[Vilju Lilleleht]]. Andmeid koondasid 25 Eesti loodusteadlast, kokku käsitleti 1312 liigi andmeid ning trükis ilmus TA looduskaitse komisjoni väljaandena 1998. aastal [[Keskkonnaministeerium]]i ja Keskkonnafondi toetusel. 2002. aastal valmis esmakordselt Eesti punase raamatu veebiväljaanne, mis kajastas 1998. aastal ilmunud trükitud raamatu andmeid <ref>[http://www.zbi.ee/punane/muu/saateks.html Punane raamat: saateks]</ref>. 2006. aastal hakkas TA looduskaitse komisjon uut punast raamatut koostama. 2008. aasta lõpus valmis uus Eesti punane (raamat) nimestik, mille koostamise aluseks võeti uued [[Rahvusvaheline Looduskaitseliit\|IUCN]]-i nõuded. See kajastas parimal moel ajakohaseid teadmisi liikide seisundist meie looduses ja moodustab liikide õigusliku kaitse korralduseks, kaitsemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks teadusliku aluse. Uus punase nimestiku andmebaas asub [[eElurikkus]]e kodulehel<ref>[http://elurikkus.ut.ee/prmt.php?lang=est eElurikkus]</ref>. == Viited ==

Eesti punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel