Graniit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
[[ImagePilt:Rapakivigranite_ss.jpg|thumbpisi|Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit).]]
 
'''Graniit''' ([[ladina keel|ladina]] sõnast ''granum'' 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise [[Kivimi struktuur|struktuuriga]] enamasti [[tardkivim]].
 
Graniit koosneb põhiliselt [[kvarts]]ist ja [[päevakivi]]dest. Vähemal määral sisaldab ta [[vilgud|vilke]] (enamasti [[biotiit]]i), [[amfibool]]e ja muid [[mineraalid|mineraale]].
11. rida:
Graniidiga sama koostisega peeneteralist [[purskekivim]]it nimetatakse [[rüoliit|rüoliidiks]].
 
Graniidi [[tihedus]] on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³³
Graniit on looduses laialt levinud [[süvakivim]], kohati leidub teda laialdaselt [[maakoor]]es. [[Kilp (geoloogia)|Kilpidel]] [[Paljandumine|paljandub]] graniit tihti maapinnal.
 
Graniidil on palju [[erim]]eid. Ka [[rabakivi]] pole midagi muud kui [[Eriteraline struktuur|eriteralise struktuuriga]] graniit.
 
[[Eesti]]s leidub graniiti [[aluskord|aluskorras]] ja [[rändkivi]]dena. Ligi 80% Eesti rändkividest on [[granitoid]]se koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt [[Gneiss|gneisist]] ja muudest moondekivimeist.
 
[[Kõvadus]]e ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti [[ehitusmaterjal|ehitusmaterjalina]]ina, [[skulptuur]]ide (eriti [[portree]]de, [[büst]]ide ja [[aiaskulptuur]]ide) ning [[mälestussammas]]te ja [[hauasammas]]te valmistamiseks. Graniit [[dekoratiivkivi]]na ei ole geoloogilises mõttes siiski mitte alati graniit. Graniidisarnase dekoratiivkivi kohta vaata artiklit [[Kommertsgraniit]].
 
Graniit on [[Soome]] [[rahvuskivi]].
55. rida:
 
==Vaata ka==
*[[Granitoid]]
*[[Graniidistumine]]
*[[Plagiograniit]]
*[[raudkivi]]