Vikipeedia

Uku: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P pisitoimetamine
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel| räägib eesti rahvausundi mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Uku (täpsustus)]]}}
 
== ÖööÖÖÖööÖÖÖöÖÖöÖöÖÖööÖÖÖÖööÖöööÖÖööÖÖÖÖÖöööö ==
'''Uku''' on [[Eesti rahvausund]]is [[Kirde-Eesti]] alal tuntud maja[[haldjas]], kellele uuest saagist toodi ohvreid kivile (ukukivi) või ohvrinõusse (ukuvakk)<ref name="EE"/>.
 
Nimi "Uku" on eesti keelekasutusse võetud tõenäoliselt soome äikese- ja ilmajumala [[Ukko]] järgi<ref name="EE"/>.
 
Hiljem andis [[F. R. Kreutzwald]] Ukule tuult, vihma ja müristamist valitsenud jumala staatuse<ref name="EE"/>. Ukut on korduvalt mainitud eesti [[rahvuseepos]]es "[[Kalevipoeg]]", kui jumalust, kellelt palutakse raskes olukorras abi.
 
== Nimi ==
Nimi "Uku" on eesti keelekasutusse võetud tõenäoliselt soome äikese- ja ilmajumala [[Ukko]] järgi<ref name="EE"/>.
Jumaluse käsitamises ei jõudnud igaviku mõiste muistsete eestlaste seas õieti välja kujuneda, seda enam aga vanaduse mõiste. Vanadus kippus taevavalitseja ülemaks tundemärgiks saama. Sellepärast anti taevavalitsejale sellekohane nimigi: [[Vanaisa (mütoloogia)|Vanaisa]], Vanataat, Vana-ätt, Vanamees, Taevataat, Uku. Viiest esimesest nimest tunneme kohe, et nad kõik üht ja sedasama tähendavad. Aga Uku nimigi ei erine kuigi palju eelmistest. Meil tarvitatakse seda nime koguni harva, seda enam aga Soomes, kus see tähendab ometi just sedasama mis Vanataat ja Vanaisa.
Seega on nimi "Uku" eesti keelekasutusse võetud tõenäoliselt soome äikese- ja ilmajumala Ukko järgi.
 
== Asukoht ==
Vanataat asus taevas, kust ta mõnikord tõrelemise ja taplemisega oma ligiolekut kuulutas. Müristamise ajal öeldi ta kohta: "Vanataat tapleb, tõreleb, on kuri, on tige!"
Hiljem andis [[F. R. Kreutzwald]] '''Ukule''' tuult, vihma ja müristamist valitsenud jumala staatuse<ref name="EE"/>.
 
== Ohverdamine ==
 
Uku vakk ise oli enamasti niintest, laastudest või tohust tehtud neljanurgeline kast, millele käis peale silgukarbikaane sarnane kaas. [[Kevad]]e alguses peeti iseäralikku Uku püha, millest kogu [[kihelkond]] ehk [[vald]] osa võttis. Peo ajal viidi Uku vakk hiide ja ohverdati seal. Vist põletati hiies Uku vakka aasta jooksul kogunenud aineid.
== Rahvasuu ==
1884. aastal rääkinud üks Moisekatsi vallas elanud talu peremees Uku kohta järgmist: "Müristamisjumala Uku elukoht oli Võu jõe ääres. Paluti, et Uku laseks vihma sadada, kui põud valitses, ja et Uku vihma keelaks, kui liig palju sadas." Urvaste pastor Gutsaff on Võu jõele ohverdamisest pikemalt kirjutanud; tema jutu järgi tulnud sealt välja mees, kelle ühes jalas sinine, teises kollane sukk. Mitmed oletavad, et see oli Uku.
== Kreutzwald ==
Mõnel pool on arvatud, nagu oleks Ukul nainegi, nimega Rauni (arvatavasti [[rootsi]]keelsest sõnast rönn, "pihlakas"). Sellele oletusele andis ka [[Kreutzwald]] põhjust. Ukust kõneledes tähendas Kreutzwald, et paastumaarjapäeva tuleb arvata Uku ja tema naise Rannj auks peetud kevadise pööripäeva aegse püha kajaks (Inland 1837, nr 27). Kreutzwald ei ütle selgelt, kas ta siin Eesti või Soome Ukust kõneleb või kas eestlased või soomlased Rannijt Uku naiseks pidasid. Leidub andmeid, mille põhjal võib järeldada, et eestlased on Uku või Vanaisa kõrval tundnud ka Maaema. Kreutzwald igatahes on Uku naise tundmise Hiärni ajaraamatust laenanud. Hiärn ometi nimetab Uku naist Raunj; trükivea tõttu on Raunjist Kreutzwaldil Rannj tekkinud.
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="EE">{{EE|2|42}}</ref>}}
30. rida ⟶ 7. rida:
== Kirjandus ==
* Eisen, M. J., "Eesti mütoloogia". Tallinn: Mats, 1995, nr 2, lk 105–107
 
{{Kalevipoeg}}
 
[[Kategooria:Eesti rahvausund]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Uku"