Ujukomaarv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
1. rida:
{{toimeta}}
'''Ujukomaarv''' või '''liikuva komaga arv'''<ref name="ReferenceA">Digitaalseadmete aritmeetika ja loogika I. Ariste,A.; Loengukonspekt, Tallinna Polütehniline Instituut, Informatsioonitehnika kateeder, 95lk, TPI rotaprint, Tallinn, 1971</ref> ([[inglise keel]]es ''floating-point number'') on [[andmetüüp]], mis on loodud esitamaks väga suuri ja väga väikseid arve, mida oleks ebaotstarbekas esitada [[täisarv (andmetüüp)|täisarvudena]].
Ujukomaarv on paigutatav arvuti mällu kolme komponendi, [[arvu märk|märgi]], [[arvu tüvi|arvu tüve]] ehk mantissi ja [[astendaja]] ehk eksponendiga.
Ujukomaarvu väärtus avaldub korrutisena kujul<ref>http://www.artima.com/underthehood/floating.html</ref>:
19. rida:
Töötades kahendarvudega on arvu tüvel alati kindel arv bitte. Kuna normaliseeritud arvu kõige suurema kohakaaluga bitt on alati 1, siis seda arvuti mällu ei salvestata ja nimetatakse varjatud bitiks (''hidden bit''). Kontekstist sõltuvalt võib varjatud bitti võib arvu tüve hulka mitte arvestada. Näiteks [[IEEE 754]] topelttäpsusega (''double precision'') vorming on tavaliselt 53-bitilise tüvega, millesse on arvestatud ka "varjatud bitt" või 52-bitilise tüvega, millesse ei ole arvestatud "varjatud bitti". '''Varjatud biti''' (''hidden bit'') mõiste kehtib ainult arvu '''kahendkujule'''. IEEE 745 määrab täpsuse p, mis peab olema kirjeldatud teatud arvu tüvenumbritega, kaasaarvatud tähenduseta järgnevad bitid (st. topelttäpsusega ujukomaarvu puhul p=53).
Väga nullilähedasi arve, mille puhul on vajalik nullist erinev varjatud bitt (hidden bit) kutsutakse "denormaliseeritud arvudeks" (''Denormal number'') või IEEE 745 järgi "''subnormal number''" <ref>vt. en.wikipedia.org/wiki/Denormal_number</ref>
==Kümnend-ujukomaaarvud==
28. rida:
=== Kahend-ujukomaaarvu normaliseerimine===
Tehte tulemiks võib kujuneda mittenormaliseeritud arv. Lõpptulemuse saamiseks on vajalik tulem nomraliseerida. Sõltuvalt mittenormaliseeritud [[mantiss]]i väärtusest toimub normaliseerimine erinevalt<ref
*Kui mittenormaliseeritud mantiss > 1, siis tuleb mantissi nihutada üks koht paremale koos 1 lisamisega astmenäitajale
*Kui mittenormaliseeritud mantiss < 1/2, siis tuleb mantissi nihutada r kohta vasakule nii, et positiivsel arvul oleks pärast koma esimese koha väärtuseks 1 ja negatiivsel arvul 0. Samas tuleb astmenäitajast lahutada r.
| |||