Traadita kohtvõrk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat
P →‎Ajalugu: pisitoimetamine
7. rida:
 
== Ajalugu ==
[[Pilt:RouterBoard_112_with_U.FL-RSMA_pigtail_and_R52_miniPCI_Wi-Fi_card.jpg |thumbpisi|left|250pxvasakul|Ruuteri sisu koos R52 WiFi kaardiga]]
 
Aastal 1970 töötas Hawaii Ülikooli professor Norman Abramson välja maailma esimese traadita arvutisidevõrgu – ALOHAneti, kasutades selleks odavaid tavalisi raadioid. Süsteem koosnes seitsmest arvutist, mis olid paigutatud neljale saarele, et pidada telefoniliine kasutamata side ühe keskse arvutiga, mis asus Oahu saarel.
13. rida:
1979. aastal avaldasid F.R. Gfeller ja U. Bapst paberi, mis näitas IEEE edusamme traadita side kohtvõrgu loomisel infrapunatehnoloogia abil.
 
* Esimesed eel-Wi-Fi ja standardi 802.11 eellaste traadita arvutivõrgu seadmete tootjad olid AT&T (hiljem: Lucent, NCR, Avaya) ja Aironet (hiljem: Cisco). Tegemist oli seadmetega, mis võimaldasid kiirust kuni 2  Mbit/s, kuid erinevate tootjate lahendused omavahel ei ühildunud.
* Esimene sellealane standard tuli 1997 nimega 802.11 (max kiirus 2  Mbit/s, sagedus 2,4  GHz).
* 1999. aastal tuli standard 802.11b (max kiirus 11  Mbit/s, sagedus 2,4  GHz). Mõlemad tootjad suutsid enne standardi vastuvõtmist luua ka hiljem standardiga mittetäielikult ühilduvaid tooteid.
* Signaalitöötluse täpsemaks ja odavamaks saamisel sooviti kokku leppida standardeid 802.11g ja 802.11a, mis võimaldavad kiirust kuni 54  Mbit/s.
* 2002 ilmusid müügile esimesed integreeritud Wi-Fi-kaardiga arvutid ja Intel tõi 2003 välja Centrino nime kandva sülearvutite loomise komplekti, mis sisaldas Wi-Fi-kaarti. Sellega oli kahe esimese tootja ainuvalitsemise aeg ümber.
...