Dokumendihaldus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
|||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}}
'''Dokumendihaldus''' on [[dokument]]ide loomise, saamise, kasutamise ja säilitamise korraldamine ning selleks loodud süsteem. Dokumendihaldussüsteemi eesmärk on tagada väärtuslikku teavet tagavate dokumentide säilimine ja kättesaadavus.
==Dokumendisüsteem==
28. rida:
*Dokumendihaldusprotsesside dokumenteerimine
Suuremates asutustes on dokumendihalduse korraldamiseks ametis dokumendihaldur – väljaõppe saanud isik, kes peab tagama organisatsiooni tegevuse nõuetekohase dokumenteerimise, dokumentide haldamise ja säilimise.
==Dokumentide haldamist reguleerivad normatiivaktid==
35. rida:
*Dokumentide loetelu on vahend asutuse tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks. Dokumentide loeteluga luuakse asutuse dokumentide liigitamise skeem, kus loetletakse asutuse tegevuse käigus tekkivate dokumentide sarjad, ning määratakse sarjade säilitustähtajad.
*Arhivaalide loetelu on asutuses alalhoitavate arhivaalide füüsilise ja intellektuaalse haldamise vahend. See loetleb asjaajamises tekkinud toimikuid või muid füüsilisi üksusi, kasutades dokumentide loetelust pärit liigitusskeemi.
*Arhiivi ohuplaan on dokument, mis määrab õnnetustele reageerimise protseduurid ja kahjustuste likvideerimise meetodid.
===Üldised Eestis dokumendihaldust reguleerivad normatiivaktid===
75. rida:
Esimesed teadaolevad dokumentide registrid koostati 13. sajandil Itaalias. Dokumente märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal.
16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Venemaa tsaaririigis töötati asjaajamise ühtsed alused välja 1720. aastal.
Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all.
Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja ühest vanemast distsipliinist – arhiivindusest. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida
Dokumendihaldus hõlmab dokumentide haldamist vaatamata nende eale, rahuldamaks avaliku- ja erasektori dokumentide organisatsioonilisi vajadusi ning teenides kogu ühiskonna huve.
89. rida:
==Välislingid ==
* [http://www.ra.ee/juhised/dhjuhis.pdf Rahvusarhiivi juhis
* [http://www.ra.ee/juhised/auditjuhis.pdf Rahvusarhiivi juhis
* [http://www.riigikantselei.ee/failid/dh_kutsestandard.pdf Dokumendihalduri kutsestandard (20.10.2007)]
* [http://www.ra.ee/abc
* [http://mailchi.mp/cae4878cff4a/dokumendihalduse-uudiskiri-juuni-2017?e=6fd8b99847 Dokumendihalduse ajaloost], Dokumendihaldurite ühing, uudiskiri juuni 2017
| |||