Valga–Koidula raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
49. rida:
Raudteelõik rajati aastatel [[1886]]–[[1889]] osana [[Riia–Pihkva raudtee]]st (selle alla arvati ka [[Tartu–Valga raudtee]]). Aastal [[1907]] sai see [[Peterburi–Varssavi raudtee]] osaks.
Kuna laiemas Euroopa raudteestiku mõistes on Eestis ainsana tegemist transiitteega, siis leidis raudteelõik [[Reisirong|reisi]]- ja [[kaubarong]]ide poolt intensiivset
Samal põhjusel teostati raudteel 1980. aastate keskel ulatuslik remont, mille käigus paigaldati näiteks [[Blokeering (raudtee)|täisautomaatblokeering]]u süsteem, mis võimaldab suuremat [[rongikoosseis]]ude läbilaskevõimet. Veel 1990. aastate keskel oli reisirongide maksimaalne lubatav sõidukiirus raudteelõigul kuni 120 km/h.<ref>[Postimees: "Eesti Raudtee võib hakata kasutama autobusse", 03.12.1994]</ref>
Raudteelõigu omanik on [[Eesti Raudtee]], kuid seoses vajalike investeeringute puudumisega taasiseseisvumise järgsel perioodil on raudtee kiirelt taandarenenud.<ref>[https://www.err.ee/876237/tehnikateadlane-raudtee-taandarengu-taga-on-ambitsioonika-plaani-puudumine ERR uudised. "Tehnikateadlane: raudtee taandarengu taga on ambitsioonika plaani puudumine", 11.11.2018]</ref>
Praegu kasutatakse raudteed üksnes kaubaveoks, mis on aga tugevalt kokku tõmbunud. Valdava osa vähesest säilinud liiklusest moodustab metsavedu.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/raudtee-kus-inimeste-asemel-veetakse-puid?id=71179859&utm_source=feedburner&utm_medium=feed&utm_campaign=Feed%3A+maaleht+%28Maaleht.ee%29 Maaleht "Raudtee, kus inimeste asemel veetakse puid" 11.04.2015]</ref>
==Reisirongiliiklus==
85. rida ⟶ 86. rida:
==Koidula raudteejaam==
Aasta [[2011]] keskpaigaks ehitati seoses [[Koidula piiripunkt]]i ja seal asuva [[Koidula raudteejaam]]a renoveerimisega [[Piusa]] lähedal ([[Eesti]] alal) kokku [[Valga]] poolt tulev Valga–Petseri raudtee ja [[Tartu]] poolt tulev [[
| |||