Kiirendatud graafikaport: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
kjeel
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:AGP slot.jpg|thumbpisi|Pruun AGP-port emaplaadi ülemises servas|alt=Lilla AGP-port emaplaadi ülemises servas]]
'''Kiirendatud graafikaport''' ([[inglise keel]]es ''accelerated graphics port'', '''AGP''') on [[Intel]]i loodud kiire [[port]], mis on ette nähtud ainult [[kuvaadapter]]i (videokaardi) tarbeks.
 
Kiirendatud graafikaport tagab otseühenduse videokaardi ja [[mälu (arvuti)|mälu]] vahel. [[Emaplaat|Emaplaadil]] on ainult üks [[AGP pesa]]. AGP tuli aeglasema [[PCI siin|PCI]]-põhise [[adapter]]i asemele ja ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu [[välisseade|välisseadme]] ühendamiseks. Pruuni värvi AGP pesa on veidi lühem kui valget värvi PCI pesa ja algab mõni sentimeetri võrra kaugemal [[emaplaat|emaplaadi]] servast.
 
[[Windows]] toetab AGP-d alates [[1997]]. aastast: [[Windows 95]] alates versioonist 4.00.950B ja [[Windows NT]] alates versiooni Windows 4.0 3. uuenduspaketist. [[Linux]]ile lisati AGP toetus alles [[1999]].
 
Alates [[2004]] hakkas AGP siini välja vahetama [[PCI Express]]i siin. [[2009]]. aasta seisuga toodetakse AGP toetusega [[emaplaat|emaplaate]] endiselt, aga turgu domineerib juba [[PCI Express]].
 
==Eelised PCI ees==
 
Kuna arvutid muutusid üha rohkem graafikale orienteerituks, hakkasid järgmise põlvkonna graafika adapterid [[PCI siin|PCI]] piire laiendama. See tõi kaasa "siinile" orienteeritud graafika adapteri AGP väljaarendamise.
 
Esmane AGP eelis [[PCI siin|PCI]] ees on, et see pakub eraldi ühendust pesa ja protsessori vahel, selle asemel, et jagada PCI siini. Lisaks konkurentsi puudumisele siini pärast võimaldab otseühendus protsessoriga suuremaid taktsagedusi. AGP kasutab ka külgriba adresseerimist, mis tähendab, et aadress ja andmesiinid on eraldatud, seega aadressi informatsiooni saamiseks pole vaja lugeda tervet paketti. See saadakse lisades kaheksa 8-bitist siini, mis lubab graafika kontrolleril väljastada uue AGP andmetaotlused ja käsud samal ajal, kui muud AGP andmed liiguvad läbi 32 aadressi / andmete (AD) pealiinide. Selle tulemuseks on AGP paranenud andmete läbilaskevõime.
 
Tekstuuri laadimisel peab PCI videokaart kopeerima tekstuurid süsteemi [[Muutmälu|RAM]]-ist videokaardi kaadripuhvrisse, samas AGP kaart on võimeline lugema tekstuurid otse [[Muutmälu|RAM]]-ist, kasutades ''Graphics Address Remapping Table'''it ([[GART]]). [[GART]] jaotab põhimälu osadeks nii, nagu seda on vaja tekstuuride salvestamiseks, võimaldades graafikakaardil pöörduda nende poole otse. Maksimaalne AGP-le kättesaadav süsteemimälu on kindlaks määratud kui "AGP apertuur".
 
Kaks peamist põhjust, miks ikka toodetakse graafikakaarte PCI liidesega, on esiteks see, et neid saab kasutada peaaegu kõikides personaalarvutites, sest kuigi mõnedel sisseehitatud graafikaadapteritega [[emaplaat]]idelemaplaatidel puudub AGP pesa, leidub vaid vähesid lauaarvuteid, kui üldse, millel puudub PCI pesa. Teiseks, kasutajale sobiv operatsioonisüsteem on võimeline kasutama mitut PCI videokaarti (või mitut PCI graafikakaarti koos ühe AGP kaardiga) samaaegselt selleks, et anda palju videoväljundeid (mitme ekraani kasutamine). See on peaaegu võimatu AGP 1.0 ja AGP 2.0 kaartidega, sest need ei toeta rohkem kui ühte AGP ''Master''it (videokaart) koos ühe AGP ''Target''iga (kiibistiku liides). AGP 3.0 ei toeta rohkem kui ühte AGP ''Master''it AGP ''Target''i kohta, kuid siiski on mõned personaalarvuti [[emaplaat|emaplaadid]] varustatud rohkem kui ühe AGP pesaga. Mõned server-klassi arvutid toetavad mitut AGP pesa ühes süsteemis: [[HP]] AlphaServer GS1280 kuni 6 AGP pesa, AlphaServer ES80 kuni 4 AGP pesa ja AlphaServer ES47 kuni 2 AGP pesa.
 
===AGP vs. PCI <ref name="X05n2" />===
24. rida:
! PCI
|- bgcolor="#FFFAFA"
| Konveieri ([[inglise keel|inglise keeles]] ''pipeline'') päringud
| Puuduvad konveierid
|- bgcolor="#FFFAFA"
44. rida:
 
==Ajalugu==
Esimene AGP pesa ilmus [[x86]]-ga ühilduvale [[emaplaat|emaplaadile]] ja põhines Socket 7 Intel P5 Pentium ja Slot 1 P6 Pentium II protsessoritel. [[Intel]] tutvustas AGP toetust i440LX Slot 1 kiibistikul 26. augustil [[1997]] ja kohe järgnesid ka tooted teistelt suurematelt emaplaatide tootjatelt.
 
Esimesed AGP toega Socket 7 kiibistikud olid VIA Apollo VP3, SIS 5591/5592 ja ALI Aladdin V. Intel ei andnud kunagi välja AGP toega varustatud Socket 7 kiibistikku. FIC näitas novembris esimest Socket 7 AGP [[emaplaat]]iemaplaati, milleks oli 1997 FIC PA 2012, mis põhines VIA Apollo VP3 kiibistikul. Sellele järgnes väga kiiresti EPOX P55-VP3, mis samuti põhineb VIA VP3 kiibistikul, mis oli esimene turul.
Varajased AGP toega videokiibistikud olid Rendition Vérité V2200, 3DFX Voodoo Banshee Nvidia RIVA 128, 3Dlabs PERMEDIA 2, Intel i740, ATI Rage seeria, Matrox Millennium II ja S3 Virge GX / 2. Mõned varased AGP emaplaadid kasutasid PCI-le ümber ehitatud graafikaprotsessoreid ja olid lihtsasti ühendatavad AGP-ga. Seega said kaardid vähe kasu uuest siinist, mille ainsateks uuendusteks olid 66 &nbsp;MHz taktsagedus, mille tulemusena kahekordistus ribalaius PCI-ga võrreldes, ja siini ainuõigus. Selliste kaartide näideteks on Voodoo Banshee, Vérité V2200, Millennium II ja S3 Virge GX / 2. Inteli i740 kavandati nii, et see kasutaks ära uusi AGP funktsioone. See disainiti nii, et tekstuure hoiti ainult AGP mälus, muutes PCI emaplaadid raskesti kasutatavaks (kohaliku emaplaadi [[muutmälu]] pidi emuleerima AGP mälu).
 
==AGP versioonid==
53. rida:
Inteli esimene, 1997 välja tulnud AGP versioon 1.0 sisaldas kiirusi 1x ja 2x. AGP 2.0 lisas kiiruse 4x ja 3.0 kiiruse 8x.
 
AGP kasutab 32-bitist [[siin]]i ja töötab sagedusel 66 &nbsp;MHz.
*'''AGP 1x''' maksimaalne andmeedastuskiirus on 266 MB/s; pinge 3,3 V
*'''AGP 2x''' maksimaalne andmeedastuskiirus on 533 MB/s; pinge 3,3 V
65. rida:
====64-bitine AGP====
64-bitine kanal oli välja pakutud valikuline standard AGP 3.0 dokumentide eelnõudes, kuid oli välja jäetud viimases versioonis.<ref name="Fp280" />
Standard võimaldab 64-bitist andmevahetust AGP8X-i lugemisel, kirjutamisel ja kiirel kirjutamisel ning 32-bitist andmevahetust [[PCI siin|PCI]] operatsioonide korral.
 
===Mitteametlikud variatsioonid===
73. rida:
::Esialgne versioon toetab sama ribalaiust nagu AGP 8x, aga Ultra-AGPII maksimaalseks ribalaiuseks on 3,2 GB/s.
 
====[[PCI siin|PCI]]-l põhinevad AGP-pordid====
:'''AGP Express'''
 
::Pole õige AGP liides, kuid pigem lubab AGP kaardil ühenduda üle [[PCI siin|PCI]] siini [[PCI Express]] emaplaadil. Seda tehnoloogiat on rakendatud ECS emaplaatidel ja see on võetud müügiartikliks inimeste jaoks, kellel on vaja osta uus emaplaat, kuid kes ei soovi koos sellega osta uut [[PCI siin|PCI]] graafikakaarti (enamikul uutel emaplaatidel pole AGP pesa, vaid selle asemel on [[PCI siin|PCI]] pesa). AGP Expressi liides on üldjuhul sama nagu [[PCI siin|PCI]] pesa (kahekordse elektrilise võimsusega). Kuigi see pakub tagasiühilduvust AGP kaartidega on, selle üheks miinuseks mittetäielik tugi (mõned AGP kaardid ei tööta AGP Express pesaga) ja vähendatud võimsus – kaart on sunnitud kasutama jagatud [[PCI siin|PCI]] siini väiksemal ribalaiusel, seega pole võimalust kasutada AGP täielikku kiirust.
 
:'''AGI'''
 
::AGI ([[inglise keel|inglise keeles]] ''ASRock Graphics Interface'') on üks AGP pesa standard. Selle tehnoloogia idee on tagada AGP tugi ASRock emaplaatidele, mille kiibistik ei toeta otseselt AGP-d. On teada, et see tehnoloogia ei toeta teatud videokaartide kiibistikke.
 
:'''AGX'''
 
::AGX ([[inglise keel|inglise keeles]] ''Epox Advanced Graphics eXtended'') on suletud AGP pesa standard. See tehnoloogia sisaldab samu probleeme kui AGI pesa, millest oli juttu ülevalpool. Kasutusjuhendid soovitavad mitte kasutada AGP 8X ATI kaarte AGX pesadega.
 
:'''FGP'''
 
::XGP ([[inglise keel|inglise keeles]] ''Biostar Xtreme Graphics Port'') on AGP pesa standard. See tehnoloogia sarnaneb kahe eespool nimetatud standardiga. See toetab AGP kaarte emaplaadiga, millel pole korraliku kiibistiku AGP toega. Sarnaselt eelmistega on ka sellel tehnoloogial mitme AGP kaardiga ühilduvusprobleeme.
 
====PCI-Expressil põhinevad AGP pordid====
:'''AGR'''
 
::AGR ([[inglise keel|inglise keeles]] ''Advanced Grahpics Riser'') on AGP pesa variatsioon, mida kasutatakse mõnel MSI loodud [[PCI Express|PCIe]] emaplaadil, pakkumaks piiratud tagasiühilduvust AGP kaartidega. See on põhimõtteliselt muudetud [[PCI Express|PCIe]] pesa, mis lubab samu kiirusi liidese vahel kui AGP 4x/8x pesa. Ka see tehnoloogia ei toeta kõiki AGP kaarte. Tootja on avaldanud mittetäieliku ühilduvuse nimekirja kaartidest ja kiibistikest, millel see tehnoloogia ([[PCI Express|PCIe]] moondatud pesa) töötab.
 
==Ühilduvus==
[[Pilt:AGP_&_AGP_Pro_Keying.svg|thumbpisi|Ühilduvus, üleval AGP-graafikakaart (vastavate ''key''dega) ja all AGP-kaardipesad]]
 
AGP-kaardid on piiratud tagasi- ja edasiühilduvusega. Kaardid, mille pinge on 1,5 V, ei sobi pessa, mille pinge on 3,3 V, ja vastupidi. Samas on olemas ka "universaalsed" pesad, millesse sobivad mõlemat tüüpi kaardid. AGP Pro kaardid ei sobi standardsetesse pesadesse, kuid standardsed AGP kaardid töötavad Pro pesades. Mõned kaardid, nagu Nvidia GeForce 6 seeria (välja arvatud 6200) või ATI Radeon X800 seeria kaardid, on ehitatud nii, et neid ei saa paigaldada vanematele [[emaplaat]]ideleemaplaatidele, millel puudub toetus kaartidele pingega 1,5 V. Mõned uuemad kaasaegsed kaardid, millel oli 3,3 V toetus, olid Nvidia GeForce FX seeria (FX 5200, FX 5500, FX 5700, osad FX 5800, FX 5900 ja osad FX 5950) ja ATI Radeon 9500/9700/9800 (R350) (välja arvatud 9600/9800 (R360)). Mõned GeForce 6200 kaardid töötavad AGP 1.0 (3,3 V) pesades.
 
Oluline on kontrollida, et kaardi ja [[emaplaat|emaplaadi]] pinged oleksid vastavuses, sest mõnel kaardil on valed ''key''d ja mõnel emaplaadil on valesti täielikult avatud pesa, mille korral küll kaart ja pesa sobivad omavahel, aga ei funktsioneeri. Samuti on mõnedel halvasti disainitud vanadel 3,3 V kaartidel 1,5 V pesad. Kaardi sisestamine pessa, mis ei toeta õiget signaalpinget, võib põhjustada rikkeid.
 
Ei ole olemas emaplaate, millel on nii 3,3 V kui ka 1,5 V pesad.
107. rida:
 
==Tänapäeva kasutus==
Aastal [[2011]] on vähesed uued [[emaplaat|emaplaadid]] varustatud AGP pesadega. Ükski uus emaplaadi kiibistik pole varustatud AGP toega, kuid jätkuvalt toodetakse vanemate kiibistikega emaplaate, millel on olemas AGP tugi. [[PCI-Express]] võimaldab suuremat andmeedastuskiirust koos jõulisema täisduplekstoetusega ja samas toetab ka teisi seadmeid.
Kõik uued graafikaprotsessorid on tehtud [[PCI-Express]]iExpressi jaoks. Et toota AGP videokaarte on vaja lisada nendele kiipidele lisaks sillakiip [[PCI-Express]]iExpressi ja AGP vahele, et teisendada [[PCI-Express]]iExpressi signaale AGP signaalideks ja vastupidi. See tekitab lisakulusid emaplaatide tootmisel, sest on vaja lisada täiendavaid sillakiipe ja eraldi AGP jaoks kavandatud trükkplaat.
Erinevad graafikakaarditootjad jätkavad AGP graafikakaartide tootmist pidevalt vähenevale AGP kasutajate kogukonnale. Esimesed sillatud graafikakaardid olid GeForce 6600 ja ATI Radeon X800 XL plaadid, toodetud 2004–5.<ref name="R57ea" /><ref name="yrk85" />