Wales: erinevus redaktsioonide vahel

'''Wales''' [u'eils] ([[inglise keel]]es on hääldus [u'eilz]) on ajaloolis-geograafiline piirkond [[Suurbritannia]]s. Uelsi keeli Cymru [khõm-ri]. Wales asub [[Suurbritannia saar]]e edelaosas [[Walesi poolsaar]]el ja [[Anglesey]] saarel, mida ühendab Walesi poolsaare loodeosaga maantee- ja raudteesild. Wales piirneb põhjas [[Iiri meri|Iiri merega]] ([[Dee]] jõe [[suue|suudme]] ja [[Liverpooli laht|Liverpooli lahega]]), läänes [[Saint George'i väin]]aga, lõunas [[Mouth of the Severn]]i ja [[Bristoli laht|Bristoli lahega]] ning idas [[Inglismaa]]ga.

Walesi suurim linn on pealinn [[Cardiff]] (317 500 elanikku). Cardiff on olnud maailma suurim kivisöesadam.<ref name="BBC News" /> Mõni aasta enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli sadamal suurem käive kui Londonil ja Liverpoolil.<ref name="Rhagor 1" />

Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab [[Lõuna-Wales]]is, teine tihedamalt asustatud piirkond on [[Põhja-Wales]]i idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik.<ref name="wWFoj" /><ref name="RsjQs" />

[[Walesi lipp|Walesi lipul]] on kujutatud prints [[Cadwalader]]i punane draakon (''[[Y Ddraig Goch]]'') [[Tudorite dünastia]] värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal [[1959]].

Wales on alates 1. aprillist [[1996]] jaotatud 22 tervikomavalitsuseks. Neist 9 on nime poolest krahvkonnad (''county''), 3 linnad (''city'', loendis *) ja 10 {{kas|krahvkond-vallad}} (''county borough'', loendis &dagger;†).

|[[Pilt:WalesNumbered.png|thumbpisi|leftvasakul]]

#[[Merthyr Tydfil]] (''Merthyr Tudful'') &dagger;†

#[[Caerphilly (tervikomavalitsus)|Caerphilly]] (''Caerffili'') &dagger;†

#[[Blaenau Gwent]] &dagger;†

#[[Torfaen]] (''Tor-faen'') &dagger;†

#[[Vale of Glamorgan]] (''Bro Morgannwg'') &dagger;†

#[[Bridgend (tervikomavalitsus)|Bridgend]] (''Pen-y-bont ar Ogwr'') &dagger;†

#[[Rhondda Cynon Taff]] &dagger;†

#[[Neath Port Talbot]] (''Castell-nedd Port Talbot'') &dagger;†

#[[Wrexham (tervikomavalitsus)|Wrexham]] (''Wrecsam'') &dagger;†

#[[Conwy (tervikomavalitsus)|Conwy]] &dagger;†

Mittekristlike usundite järgijaid on Walesis umbes 1,5%. Suurim mittekristlik usund on [[islam]], millel oli 2001. aasta seisuga üle 30 000 järgija.

Walesi ainus [[rahvusvaheline lennujaam]] on [[Cardiffi rahvusvaheline lennujaam]].

Piirkonnas on hästi toimiv [[raudtee]]võrk.

Walesis on nüüdisinimene (''[[Homo sapiens]]'') elanud juba vähemalt 29 000 aastat tagasi.<ref name="C4 Science 1" />

Pidevalt on inimesed seda ala asustanud alates [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] ([[Devensi jäätumine|Devensi jäätumise]]) lõpust (12 000 – 10 000 aastat tagasi; Wales oli liustikest vabanenud umbes 10 000 aastat tagasi), mil Suurbritanniasse hakkas rändama Kesk-Euroopa [[mesoliitikum]]i [[kütid-korilased|kütte-korilasi]]. Kuni [[7. aastatuhat eKr|7. aastatuhandeni eKr]] oli inimestel võimalik Mandri-Euroopast Suurbritanniasse jalgsi kõndida, liustike sulades tõusis aga [[merevee tase]] ja [[Suurbritannia saar|Suurbritanniast]] sai saar; tekkisid [[La Manche]] ning Walesi ja [[Iirimaa saar|Iirimaa]]d eraldav [[Iiri meri]].<ref name="Wales Hist 10" /><ref name="BBCHistory-P1" /> Ajaloolase [[John Davies]]e arvates võivad lood [[Cantre'r Gwaelod]]i uppumisest ja "[[Mabinogion]]i" jutud kunagistest madalamatest ja ahtamatest vetest Walesi ja Iirimaa vahel põhineda pärimusel nondest aegadest.<ref name="Wales Hist 10" />

[[Pilt:BrynCelliDdu3.jpg|thumbpisi|[[Bryn Celli Ddu]], [[neoliitikum|neoliitiline]] [[hauakamber]] [[Anglesey]]l.Angleseyl]]

Kõige varasem dokument tulevase Walesi ala ajaloost pärineb aastast [[48]] pKr. Selles kirjutab [[Vana-Rooma|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]], et pärast Kagu-Walesi [[silurid|silurite]] hõimu rünnakut [[47]] ja 48 pKr võttis uue [[Rooma riik|Rooma]] [[provints]]i [[Britannia]] kuberner "... vastu ''Deceangli'' hõimu alistumise" Kirde-Walesis.<ref name="Wales Hist 26" />

Järgides [[Cornwall]]i (aastal 722) ja [[Bretagne]]'i (865) eeskuju, tegid Walesi britid [[viikingid|viikingitega]] vaherahu ja palusid neilt abi võitluses [[Mercia]] [[anglosaksid]]ega. Aastal [[878]] purustasid Walesi britid koos Taani viikingitega Mercia anglosakside väe. See kindel võit anglosakside üle andis Walesile mõned aastakümned rahu anglosakside rünnakutest.

Walesi rahvamuusika on taaselustanud bändid [[Crasdant]], [[Carreg Lafar]], [[KilBride]] ja [[The Hennessys]] ja [[Fernhill]], lauljatar [[Siân James]], harfimängijad [[Robin Huw Bowen]] ja [[Llio Rhydderch]] jt. Traditsiooniliste pillide seas on [[harf]] ja [[viiul]].

Walesist on pärit ka alternatiivsemaid bände, näiteks [[Skindred]], [[The Blackout]], [[Lostprophets]], [[Kids In Glass Houses]], [[Bullet For My Valentine]], [[Funeral for a Friend]] ja [[Man (ansambel)|Man]].

Rahvusvahelistel [[kriket]]ivõistlustel moodustavad Inglismaa ja Wales ühise esindusmeeskonna. Olemas on ka eraldi [[Walesi kriketimeeskond]], mis osaleb mõnikord kodumaistel meistrivõistlustel.

Samuti mängitakse Walesis [[Briti pesapall]]i, peamiselt [[Cardiff]]is ja [[Newport]]is, kus on väga pikad pesapallitraditsioonid.

Walesist on pärit mitmed maailmaklassi [[snuuker]]imängijad, nagu [[Ray Reardon]], [[Terry Griffiths]], [[Mark J. Williams]], [[Matthew Stevens]] ja [[Ryan Day]].

Walesist on pärit ka maailmatasemel [[110 &nbsp;m tõkkejooks]]ja [[Colin Jackson]], kes on võitnud mitmeid olümpiamängude ning Euroopa ja [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] medaleid. [[Tanni Grey-Thompson]] on võitnud maratone ja 11 kuldmedalit [[paraolümpiamängud]]elt.

[[Vormel 1]] maailmameistrivõistlustel on võistelnud kaks Walesi sõitjat. Esimene oli [[Alan Rees]], kes sõitis [[1967]]. aasta [[Suurbritannia Grand Prix]]' etapil. [[Tom Pryce]] jõudis kahel korral poodiumikohale ning kvalifitseerus [[1975]]. aasta Suurbritannia Grand Prix' etapil esimesele stardipositsioonile. [[1977]]. aasta [[Lõuna-Aafrika Grand Prix]]'l sõitis ta otsa tulekustutit kandnud vabatahtlikule abilisele Jansen Van Vuurenile; mõlemad said silmapilkselt surma.