Vald: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Robot: eemaldatud mittetöötav välislink |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
'''Vald''' on mitmes riigis [[omavalitsusüksus|omavalitsus]]- ja/või [[haldusüksus]].
==
===Valla ajaloolisest tähendusest===
Eestis tähendas skandinaavia laensõna ''vald'' [[muinasaeg|muinasajal]] ilmselt kas kellegi poolt rohkem või vähem vägivaldselt kehtestatud võimu ja võimuala või mõne kohaliku autoriteedi mõjupiirkonda (sellest ajast pärineb ilmselt ka sõna 'vald' seotus võimu ja mõjuga, näiteks liitsõnades meelevald, vägivald, surmavald jne). Ilmselt ei olnud tegu otseselt kindla valitsuspiirkonnaga või haldusüksusega, nagu selleks oli [[muinaskihelkond]].
[[17. sajand]]il hakati vallaks nimetama ühe valla juurde kuuluvaid sunnismaiste talupoegade majapidamisi ehk ühe mõisa võimkonda, inimesi ja maid. [[18. sajand]]il hakkas see tähendama aga ka lihtsalt talupoegade kogukonda.
Olukord muutus pärast pärisorjuse kaotamist [[Eestimaa talurahvaseadused|Eestimaa talurahvaseadustega]] [[1816]]. aastal [[Eestimaa]]l ja [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadustega]] [[1819]]. aastal [[Liivimaa]]l, mille järel hakati valdu moodustama kohalike [[omavalitsus]]üksustena, enamasti mõisakogukondade kaupa nn [[
[[1856]]. aasta "[[Walla kogukonna seadus]]e" ja [[1866]]. aasta vallareformiga allutati vallad [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] ametivõimudele, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Vallaametnike hulka kuulus ka [[vallatalitaja]], kes teostas vallaelanike registreerimist (sisse- ja väljakolimist). Tollased vallad hõlmasid vaid [[talumaa|talumaid]], [[mõisamaa]]dele need ei laienenud. Valimised olid kuni [[1917]]. aastani siiski ebaühtlased: peremehed valisid kaks, [[maatamehed]] ühe kolmandiku volikogust. Peale [[Veebruarirevolutsioon]]i muutusid valimised aga demokraatlikeks, valitud kogu hakati kutsuma nõukoguks, mis nimetati uuesti volikogudeks aastal [[1926]]. 1917. aastal liideti valdadega ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud.
16. rida:
===Eesti vallad tänapäeval===
Alates 1990. aastast nimetati senised külanõukogud (mida 1950.–1960. aastatel oli suuremateks liidetud) kolme aasta jooksul ümber valdadeks ning neid hakati omavahel edaspidigi liitma. Samuti loodi maavaldade kõrvale [[alevvald|alevvallad]], nendeks said [[alev]]id, mis ei saanud toona [[linn]]aks. Mõne aja pärast hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad.
Et valdade suurus, rahvastik ja elujõulisus on Eesti lõikes väga varieeruv, on püütud puhuti läbi viia põhjalikumaid haldusreforme, et omavalitsuste süsteemi tasakaalustada. Suuremahulised valitsusepoolsed katsed on seni lõppenud edutult, kuid kohalikul tasandil on paljud vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Tõeline pretsedent loodi aga [[2005]]. aastal, mil [[Tapa vald|Tapa vallaks]] ühinesid [[Lehtse vald|Lehtse]] ja [[Saksi vald]] ning [[Tapa]] linn ning senised [[Järva maakond|Järvamaa]] alla kuulunud Lehtse valla alad liideti [[Lääne-Virumaa]]ga.
37. rida:
*[[Eesti omavalitsuste haldusreform]]
==
Bhutan on jaotatud 201 vallaks. Valla keskmine pindala on 230
Vallad loodi Bhutani detsentraliseerimise programmi käigus, mida [[Bhutani kuningas|kuningas]] [[Jigme Singye Wangchuk]] [[1980. aastad|1980. aastal]] järgis.
Alates [[1991]]. aastast on vallad ametlikud haldusüksused. Iga valda hakkas valitsema ''[[gup]]'' ([[vallavanem]]). Vallavanema valimisel osaleb üks esindaja igast [[majapidamine|majapidamisest]].
67. rida:
==Taani==
[[Taani]]s on vald ehk kommuun (''kommune'') [[2. järgu haldusüksus]].
Keskaja lõpus oli valdadel palju ülesandeid, kuid absoluutse monarhia ajal valdade ülesandeid piirati. [[1849. aasta Taani põhiseadus]]ega tagati valdade iseseisvus oma ülesannete määramisel riigi järelevalve all. Sealt sai alguse praegune detsentraliseeritud süsteem.
Tänapäeva [[heaoluühiskond|heaoluühiskonnas]] on valdadel keskne roll.
| |||