Ungari: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Map of counties of Hungary 2004.png|thumbpisi|300px|Ungari komitaadid]]

Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009).

Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009).

Ungari maastik koosneb põhiliselt [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]].

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]].

Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est.

Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015  m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]].

[[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410  km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580  km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]].

Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70  km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó'').

[[ImagePilt:Kekesteto1.JPG|right|thumbpisi|Kékes, 1014 m]]

[[FilePilt:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|thumbpisi|Esterháza]]

Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7 &degnbsp;°C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30 &degnbsp;°C.

Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6 &degnbsp;°C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2 &degnbsp;°C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635  mm.

Ungari [[muld|mullad]] on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid [[mustmullad|must-]] ja [[lammimullad|lammimuldi]], kohati ka vähem viljakaid [[liivased mullad|liivaseid muldi]]. Küngastel on keskmiselt viljakad [[pruunid metsamullad]].

*Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]].

[[Pilt:Ungari-kaart.png|thumbpisi|Ungari ning naabrid]]

Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]].

[[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]].

[[FilePilt:A Szent Korona elölről 2.jpg|thumbpisi|Ungari kroon]]

[[FilePilt:Esztergom Basilica.jpg|thumbpisi|[[Esztergom]]]]

9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajatest ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel, rajades [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] ([[997]]–[[1001]] vürst, [[1001]]–1001–[[1038]] kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.

15. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning [[1526]]. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel [[1683]]–[[1699]] vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid|Habsburgidele]]ele.

[[1867]]. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]].

Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end [[16. november|16. novembril]] [[1918]] iseseisvaks riigiks. [[1919]]. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] ([[1920]]) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. [[1920]]. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari [[1938]]. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, [[1939]]. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja [[1940]]. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, [[1944]]. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes [[1945]]. aastal NSV Liidu okupatsioon.

* [[Jenö Fazekas]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=355 Ungarlus ja Euroopa kultuur], [[Varamu]] nr. 10/[[1939]]