Redaktsioon: 5. aprill 2019, kell 11:20 redigeeri Sacerdos79 (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 30 343 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2019, kell 10:19 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine Märgis: AWB Uuem muudatus →
45. rida: == Loodus == [[Pilt:Satelite image of Malta.jpg\|pisi\|Vaade Maltale kosmosest.]] Malta hõlmab 7 saart, millest asustatud on 3 suuremat: Malta 246 km², Gozo 67 km² ja Comino 2,8 km². Għawdex asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja Kemmuna saar jääb nende vahele. Kemmuna ja Għawdexi saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja Kemmunat Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre. 77. rida: Aastatel [[1960]]–[[1995]] peetud valimisi arvestades on Malta valimisaktiivsuse poolest maailma teine riik ja esimene nende maade seas, kus valimine pole kohustuslik. Riigi parlamentaarne süsteem on üle võetud [[Suurbritannia]]lt. Seetõttu on Maltas kaks põhilist erakonda: kristlik-demokraatlik [[Rahvuslik Partei]] ja sotsiaaldemokraatlik [[Tööpartei (Malta)\|Tööpartei]], kellest esimene on [[2015]]. aasta seisuga opositsioonis ja teine võimul. Malta [[põhiseadus]] võeti vastu ~~[[21. september\|~~21. septembril]] [[1964]]. Riigi kõrgemad kohtuorganid on õuekohus, kriminaalkohus ja konstitutsioonikohus. == Haldusjaotus == [[Pilt:Boat_Street,_Valletta,_Malta_-_panoramio.jpg~~\|250px~~\|pisi\| Malta pealinn Valletta]] Maltas on alates [[1993]]. aastast 68 [[kohalik omavalitsus\|kohalikku omavalitsust]] (''Il-lokalita''), neist 54 Malta saarel ja 14 Gozo (Għawdex) saarel. Haldus on kahetasemeline ning ehkki kohalikud omavalitsused on ühendatud 6 ringkonda (neist 5 Malta saarel), kasutatakse ringkondi peamiselt [[statistika]] jaoks. Kohalikud omavalitsused valitakse iga kolme aasta järel proportsionaalsuse põhimõttel üksiku ülekantava hääle meetodil. 111. rida: == Transport == Malta teede kogupikkus on 3096 kilomeetrit, millest asfalteeritud teid on 2704 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> [[Suurbritannia]] koloniaalaja pärandina kehtib Maltas [[vasakpoolne liiklus]]. Riigis on 1 lennuväli. Riigi peamised [[sadam]]ad on Marsaxlokk ja Valletta. 120. rida: == Ajalugu == [[Pilt:Malta_18_Hagar_Qim.jpg~~\|250px~~\|pisi\| Ħaġar Qimi megaliitehitis]] Għar Dalami koopast on leitud 250 000 aastat tagasi elanud loomade fossiile.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/geography/Indonesia-to-Mongolia/Malta.html Ülevaade Maltast.]</ref> Malta varasemad inimasustuse jäljed pärinevad 5200. aastat eKr, mil saarele olid saabunud arvatavasti Sitsiiliast pärit kütid või maaharijad. Nendega saabumisega seostatakse [[kääbusjõehobu]]de ja [[kääbuselevant]]ide väljasuremist. Esimesed teadaolevad asukad on maaviljelejad ja karjakasvatajad sikanid. [[3. aastatuhat eKr\|3. aastatuhandel eKr]] Maltas toiminud kultuur püstitas [[megaliit]]ehitisi, nagu Ġgantija, Ħaġar Qim ja Mnajdra. 128. rida: Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid\|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltase [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne. Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni\|12]]–[[18. juuni]]ni [[1798]] Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi. [[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif~~\|250px~~\|pisi\| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltas [[1989]]]] [[Prantslased]] ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltasse sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku. [[1947]] saavutas Malta piiratud omavalitsuse ja iseseisvus [[Suurbritannia]] võimu alt ~~[[21. september\|~~21. septembril]] [[1964]], kuid riigipeaks jäi Briti kuninganna [[Elizabeth II]], keda kohapeal esindas kindralkuberner. [[Vabariik]] kuulutati välja [[13. detsember\|13. detsembril]] [[1974]]. [[1980]] kuulutas Malta end [[neutraalne riik\|neutraalseks]] ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni [[mitteühinemisliikumine\|mitteühinemisliikumises]]. Malta astus Euroopa Liitu [[1. mai]]l [[2004]]. [[1989]] kohtusid Maltas [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George Bush vanem]] ja Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] esimest korda silmast silma. Seda kohtumist peetakse üheks [[külm sõda\|külma sõja]] lõpu tähiseks. 140. rida: == Eesti suhted Maltaga == Malta tunnustas [[Eesti]] iseseisvust [[26. august]]il [[1991]]. [[Diplomaatilised suhted]] kahe riigi vahel sõlmiti [[1. ~~jaanuar]]il~~jaanuaril [[1992]].<ref>[http://www.vm.ee/et/riigid/malta?display=relations Eesti ja Malta suhted. [[Eesti Välisministeerium]]i koduleht.]</ref> Eesti suursaadik Maltas resideerib Roomas. [[Märts]]is [[2001]] külastas Maltat peaminister [[Mart Laar]] ja [[oktoober\|oktoobris]] [[2003]] president [[Arnold Rüütel]]. Eestis on käinud Malta presidendid [[Guido de Marco]] 2001 ja [[George Abela]] [[2012]]. Eesti ja Malta on sõlminud vastastikuse viisanõuete kaotamise ning topeltmaksustamise vältimise lepingud.

Malta: erinevus redaktsioonide vahel