Jüütimaa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
[[Pilt:Jutland Peninsula map.PNG|
'''Jüütimaa''' ehk '''Jüüti poolsaar''' ([[taani keel]]es ''Jylland'', [[saksa keel]]es ''Jytland'', [[friisi keel]]es ''Jutlân'', [[alamsaksa keel]]es ''Jötlann'') on [[poolsaar]], mis langeb enam-vähem kokku [[Taani]] mandriosaga.
Poolsaare lõunapiir ei ole täpselt määratletud. Piir võidakse tõmmata [[Elbe]] jõele, [[Eider]]i jõele, [[Danevirke]]le, praegusele Taani ja [[Saksamaa]] piirile või [[Kongeå]]le.
Mõnikord eristatakse Jüütimaad kui ala, mille piirid olenevad Taani riigi piiridest, ja Jüüti poolsaart kui loodusgeograafilist ala, mis jääb põhja poole Eideri jõest.
Saksamaal nimetatakse Jüüti poolsaart laiemates piirides mõnikord ''Kimbrische Halbinsel'' 'Kimbri poolsaar'. Nimetus pärineb [[Ptolemaios]]elt ja on seotud arvatavasti poolsaare põhjaosas elanud [[kimbrid|kimbrite]] hõimuga.
Poolsaarest põhjas asuvat [[Vendsyssel-Thy]] saart, mida eraldab [[Limfjorden]], peetakse traditsiooniliselt Jüütimaa osaks. [[Viikingiaeg|Viikingiajal]] oli Limfjorden laevaliiklusele avatud. [[12. sajand]]i alguses läbipääs kadus ja Vendsyssel-Thy muutus poolsaare osaks. [[1825]]. aasta üleujutuse tagajärjel muutus Vendsyssel-Thy taas saareks, üleujutuse loodud [[Aggeri kanal]] ummistus aga aja jooksul liivast. [[1862]]. aasta torm lõi uue läbipääsu, [[Thyborøni kanal]]i, mis on avatud praegugi.
12. rida:
== Loodus ==
Jüütimaa ulatub kuni 173 meetri kõrgusele merepinnast. Metsaga on kaetud 9% poolsaarest. Sademeid on 600–800
== Ajalugu ==
18. rida:
Jüütimaal asutati [[8. sajand|8.]] ja [[9. sajand]]il Taani vanimad linnad: [[Ribe]] ja [[Hedeby]].
Selleks, et kaitsta
Aastal [[1920]] peeti poolsaare lõunaosa riikliku kuuluvuse suhtes [[rahvahääletus]]. Selle tulemusena läks [[Põhja-Schleswig]] Taanile ja [[Lõuna-Schleswig]] jäi Saksamaale.
24. rida:
== Kultuur ==
{{Coordinate |NS=55.62944444 |EW=9.20111111 |type=landmark |region=DK}}
| |||