Sagedusdetektor: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
2. rida:
'''Sagedusdemodulaator ehk -detektor''' on lülitus, mis eraldab sagedusmoduleeritud kõrgsagedussignaalist moduleeriva signaali ehk muudab sageduse hetkelised muutused pinge muutuseks. Sagedusdetektorid leiavad kasutust FM-raadiotes ja satelliitsides.
Kõikide sagedusdetektorite ülekandetunnusjoon on S-tähe kujuline, sellest ka nimetus S-kõver. Sagedusdetektori ülekandetunnusjoon näitab kuidas väljundpinge sõltub sagedusest. Moonutusete vaba töö tagab suhteliselt kitsas lineaarne osa kõvera keskosas – <math> \Delta S</math>. Sellest alast väljapoole kaldumisega kaasnevad suured moonutused demoduleeritud signaali kujus.<ref name="üks"
== Sagedusdetektorina töötavad lülitused ==
10. rida:
Suhtedetektor muudab moduleeritud signaali sageduse muutused kõigepealt pingetevaheliseks faasinihkeks ning selle omakorda pinge muutusteks. Saadud pingeid detekteerivad kaks tavalises lülituses [[AM-detektor]]it.
Suhtedetektori eeliseks on võime toimida rahuldavalt ka nõrkade sisendsignaalide korral. Puudus avaldub aga selles, et suhtedetektor nõuab väga täpset häälestamist.<ref name=
===Väljatransistoriga sagedusdetektor===
[[Väljatransistor]]i võimaldab kasutada sagedusdetektorina asjaolu, et madalal neelupingel (alla 0,5 V) toimib ta takisitina, mille kanali takistus sõltub lineaarselt paisupingest.
Üks võimalikke skeeme väljatransistoriga. Moduleeritud signaal andtakse detektorisse sidestuskondensaatori ''C1'' kaudu, dioodid ''VD1'' ja ''VD2'' piiravad signaali kandesagedusvõnkumise amplituudi. Teoorias sagedusdetektor pole amplituudile tundlik, kuid praktikas on ning selleks, et väljundsignaalis ei tekiks moonutusi, tuleb amplituudi piirata. Võnkering ''L1,'' ''C2'' on viimase vahesagedusastme koormuseks. Sidestuspooli ''L2'' kaudu rakendub signaal väljatransistori ''VT1'' neelule. Võnkering ''L3'', ''C4'' on samuti häälestatud vahesageduskanali kesksagedusele ning ergutub läbi mahtuvuse ''C3'', mistõttu on pinge temal 90˚ võrra sisendpinge suhtes faasis nihutatud. [[Faasinihe]] muutub 90˚ ümber võrdeliselt sagedusdeviatsiooniga. Kuna madalal neelupingel sõltub väljatransistori kanali takistus lineaarselt paisupingest, siis muutub vastavalt faasinihkele transistori kanali takistus ning koormusel tekib demoduleeritud pinge.<ref name="üks" /><ref name=
[[Pilt:Väljatransistoriga sagedusdetektori põhimõtteskeem.JPG|650px|keskel|Väljatransistoriga sagedusdetektori põhimõtteskeem]]
21. rida:
===Diskriminaator===
[[Pilt:Kahe võnkeringiga diskriminaator.JPG|pisi|Kahe võnkeringiga diskriminaator]]
Diskriminaatorid töötavad lihtsa sagedusdetektorina. Neis kasutatakse ühte või kahte kandesageduse <math>\omega_c</math> suhtes lahkuhäälestatud võnkeringi koos amplituuddetektori(te)ga. Kahe lahkuhäälestataud võnkeringiga skeemi summaarne tunnusjoon on lineaarsem kui üksikvõnkeringi korral. Ühevõnkeringiga diskriminaatori puudusteks on veel ka tundlikkus parasiitse amplituudmodulatsiooni (ajas muutuva amplituudi) suhtes.<ref name=
===Sünkroondetektor===
28. rida:
Seade koosneb korrutist, millel on kaks sisendit ja sellele järgnevast madalpääsfiltrist. Üks neist on mõeldud moduleeritud signaali <math>s_m(t)</math> ja teine tugipinge <math>u_t(t)</math> jaoks. Sünkroondetektori korrektseks tööks on vajalik, et tugipinge <math>u_t(t)</math> sagedus <math>f_c</math> ja faas <math>\phi</math> oleksid täpselt samad kui kandesignaalil.
Sünkroondetektori eeliseks on võime demoduleerida erineva modulatsiooniga signaale, parem kvaliteet, väiksemad signaalimoonutused. Ehk siis puudub nähtus, kus suur müra maskeerib täielikult signaali detektoris.<ref name="viiv"
== Mürade mõju ==
114. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name="üks">{{netiviide | URL =http://www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/IRO0070%203.labor.pdf | Pealkiri = Sagedusdetektor | Autor = Ivo Müürsepp | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref>
<ref name="kaks">A. Isotamm. "Raadioamatöödi käsiraamat", Ilmumiskoht: Tallinn, 1958</ref>
<ref name="kolm">L. Abo. "Raadiolülitusedt", Ilmumiskoht: Tallinn, 1990</ref>
<ref name="neli">A. Meister. "Modulatsioon", Ilmumiskoht: Tallinn, 1999</ref>
<ref name="viiv">{{netiviide | URL =http://www.lr.ttu.ee/~ivom/IRO0070/IRO0070%201.labor.pdf | Pealkiri = Sünkroondetektor | Autor = Ivo Müürsepp | Failitüüp = pdf | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = | Keel =}}</ref>
}}
[[Kategooria:Raadiotehnika]]
| |||