Vikipeedia

Kadrioru park: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 85.253.136.159 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar.
Märgis: Tühistamine
P Tegin paranduse(ja kadrioru loss-koos kadrioru lossiga, nn-nii nimetatud)
2. rida:
'''Kadrioru park''' on [[Tallinn]]as [[Kadriorg|Kadriorus]] asuv [[park]].
 
Kadrioru park jakoos [[Kadrioru loss]]<nowiki/>iga rajati [[18. sajand Eestis|18. sajandi alguses]], kui [[Peeter I]] ostis [[1714]]. aastal [[Drenteln]]ide suguvõsale [[suvemõis]]a ja ligikaudu sada [[hektar]]it maad [[Lasnamägi|Lasnamäe]] nõlva all. [[1718]] mõõtis arhitekt [[Niccolò Michetti]] koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena [[Itaalia villa]]de eeskujul. Lossi juurde rajati lossi ehitajatele ja teenijaskonnale [[Kadrioru slobodaa]], pargist edela poole oja äärde ning seal asusid majad kahes reas koos juurviljaaedadega. Pargiväravate juures lõunas (tänapäeva [[Weizenbergi tänav|Weizenbergi tänava]] kohal) asus nnnii nimetatud vahimaja, põhjas aga puhkemaja. Nimi Katharinenthal ([[Kadriorg]]) võeti senise Fonnenthali asemel kasutusse alles [[1740. aastad|1740. aastatel]].
 
18. sajandi keskel lasi keisrinna [[Anna Ivanovna]] viia lossipargist [[Peterhofi palee]] parki raidkujud ja purskkaevud ning Kadrioru loss jäi edaspidi kasutamata ja hooletusse. Kadrioru lossi ja pargi paremad päevad saabusid pärast keiser [[Aleksander I]] külaskäiku Tallinna [[1804]]. aastal, misjärel anti korraldus [[Eestimaa kuberner]]ile korrastada loss ja ehitati tänapäeva [[Lydia Koidula tänav (Tallinn)|Koidula tänava]] äärde lossi ülevaataja elumaja, kus tänapäeval asub [[Eduard Vilde Muuseum|Eduard Vilde muuseum]], kuid aja jooksul jäi loss jälle keisriperekonna tähelepanuta.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Kadrioru_park"