Põlevkivi poolkoks: erinevus redaktsioonide vahel

Põlevkivist saadav poolkoks on musta värvi teradest koosnev aluseline aine, mille [[pH]] jääb 12–13 vahele. Koguproovis on keskmiselt 39% niiskust ja 61% kuivainet (orgaaniline osa 13% ja mineraalosa 87%). Mineraalide hulgas on CaO, SiO₂, CO₂, Al₂O₃, Fe₂O₃, MgO, H₂O (hüdroksiidides), K₂O, S, TiO₂, P₂O₅. Orgaaniline osa sisaldab süsinikku, [[termobituumen]]i, madalmolekulaarseid ühendeid ja [[kerogeen]]i. <ref name="test" />

Jäätmete ladustamine tööstusjäätmete [[prügila]]tesse algas [[Kohtla-Järve]]l 1938. aastal ning [[Kiviõli]]s 1970ndate keskel. <ref name="kik" /> Poolkoksi tekib aastas juurde 600 000 tonni. Juba 2003. aastaks olid Ida-Virumaal ladestatud väga suured poolkoksimäed. Nende kõrgus ületas 100 meetrit ning oli pindalaga 200 hektarit, mis tähendab umbes 75 miljonit tonni jäätmeid. <ref name="KEn9a" />

Eesti põlevkivil on suur hapnikusisaldus ning orgaanilise aine struktuuri poolest fenoolsete ühendite sisaldus suurem võrreldes teiste kütustega. <ref name="fB8Th" /> Seetõttu on poolkoks keskkonnale ohtlikum kui tavaline põlevkivituhk. Samal põhjusel toimub põhja- ja pinnavee reostamine ning aeg-ajalt ka mägede [[isesüttimine]]. Uurimistööd näitasid, et vastavalt mägedest leitud materjali koostisele võib väita, et temperatuurid on ulatunud kohati üle tuhande kraadi.<ref name="loodus" />

Hetkeseisuga puuduvad katsetustega kindlaks tehtud andmed poolkoksi mõjust inimeste tervise, [[kantserogeensus]]e, [[mutageensus]]e ja [[teratogeensus]]e kohta. Poolkoks kuulub ohtlike jäätmete hulka, kuid see lähtub [[Euroopa Liidu [[Direktiivdirektiiv|Euroopa Liidu (Euroopa)|direktiividest]], kus põlevkiviga seotud jäätmed puuduvad loetelus. [[Eesti Keskkonnauuringute Keskus]]e 2009. aaasta uuring käsitles poolkoksi toksilisust [[vee-elustik|vee-elustikule.]] ule. Selles leiti, et värske poolkoks avaldab kahjulikku toimet, mis on piisav tingimus, et määrata poolkoksi ohtlike jäätmete hulka. Vaatamata sellele, et 10-aastane poolkoks sellist toimet ei avalda, ei piisa sellest poolkoksi arvamiseks tavajäätmete hulka. Edaspidi jätkavad uuringuid jäätmetekitajad.<ref name="test" />

Praegusel ajal on võimalik poolkoksi ladustada kahel viisil: [[märgladestustehnoloogia]] ning [[kuivladestustehnoloogia]] järgi. Pärast generaatorist väljumist sisaldab poolkoks väga palju ohtlikke orgaanilisi aineid ([[fenoolid]], [[naftaleen]]id, [[polüaromaatsed ühendid]] jne). Uuringutest selgus, et poolkoks, mis on ladestatud kuivladestustehnoloogia järgi, on keskkonnale oluliselt ohutum. Selle ladestustehnoloogia tulemusi võib kohata Kohtla-Järvel võija Kiviõlis.

Eespool nimetatud tehnoloogiad vaid vähendavad mõju keskkonnale, kuid ei lahenda poolkoksijäätmete probleemi täielikult. <ref name="õli" />

Kui rääkida Kohtla-Järvest, siis poolkoksimäe [[nõrgvesi]] satub alguses [[Kohtla jõgi|Kohtla jõkke]] ja sealt edasi [[Purtse jõgi|Purtse jõe]] kaudu merre. Nõrgveega tegeleb VKG keskkonna- ja tehnoloogiaosakond. Äravoolu kontrollitakse Lüganuse vaatluspostil ja 1 km kaugusel jõesuudmest, kus iga kuu tagant võetakse veeproove ja määratakse keemiliste ainete sisaldused, sh [[raskmetallid]], fenoolid ja [[naftasaadusednaftasaadus]]ed. VKG keskkonna- ja tehnoloogiaosakonna andmetel on Purtse jõel püsiv fenoolireostus, kuid selle tugevus sõltub aastaajast: kõige tugevam on see kevadel ja sügisel, kui vihmaveega uhutakse jäätmemäelt rohkem reoaineid. Peale poolkoksi ladestatakse poolkoksimäele ka puhastusseadmete muda, mis samuti reageerides sademetega võib reostada pinnavett orgaaniliste ühendite ja lämmastikuga. Viimaste aastate jooksul on Purtse jõe olukord siiski paranenud ja raskmetallide sisaldus on vähenenud, kuid suurenenud on [[plii]] sisaldus (2,0 µg/l). Fenoolide jõudmine jõkke on piiratud, mida kahjuks ei saa öelda naftasaaduste kohta.<ref name="keskk" />

* R. Mõtlep, K. Kirsimäe, P. Talviste, E. Puura, J. Jürgenson. [http://www.kirj.ee/public/oilshale/oil-2007-3-2.pdf Mineral composition of Estonian oil shale semi-coke sediments] . Oil shaile, 2007.