Konflikti reguleerimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P pisitoimetamine |
||
8. rida:
Konflikti reguleerimine toimub kolmel tasandil: [[Kognitiivne psühholoogia|kognitiivsel]], [[Emotsioon|emotsionaalsel]] ja käitumuslikul.
Kognitiivne lahendus on seotud sellega, kuidas osapooled tulenevalt oma arusaamadest, ootustest, [[
Emotsionaalne lahendus peegeldab seda, kuidas osapooled suhtuvad konflikti, selle emotsionaalsesse energiasse.
Käitumuslik lahendus peegeldab seda, kuidas lahendamise käik toimib, kuidas selles käitutakse ehk partnerite vahelist suhtlemist.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mayer, Bernard|pealkiri=The Dynamics of Conflict: A Guide to Engagement and Intervention|aasta=2012|koht=San Francisco, CA|kirjastus=Jossey-Bass|lehekülg=|isbn=978-0470613535}}</ref>
== Psühholoogilise konflikti tunnused ==
23. rida:
… viidet muutuste vajadusele või toimuvale muutumisele.<ref name=":2" />
Vastuolusid teadvustades kalduvad inimesed tajuma teist osapoolt moonutatult, mõlema osapoole [[
Konflikt võib olla avalik või varjatud<ref>{{Raamatuviide|autor=Pondy, L.R|pealkiri=Organizational conflicts. Concepts and methods.|aasta=1967|koht=Administrative Science Quartely, 12|kirjastus=1967|lehekülg=296-320}}</ref> ning väljenduda [[Agressiivne käitumine|agressiivsel]] või [[Alistuv käitumine|passiivsel]] kujul<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Lacey, H.|pealkiri=Kuidas lahendada konflikte töökohal|aasta=2002|koht=|kirjastus=Elmatar|lehekülg=}}</ref><ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Borodkin, F., Korjak, N.|pealkiri=Tähelepanu - konflikt!|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Valgus|lehekülg=}}</ref> Vaata kõrvaolevat joonist.
34. rida:
* tühistel põhjustel tekivad sõnelused, vaidlused jms.
* ametialasel suhtlemisel kõrgendatakse häält, öeldakse teravusi, ironiseeritakse jne.
* omaette eesmärgiks muutub
* kasutusele võetakse laim, inimeste üksteise vastu ässitamine, oma leeri meelitamine jms
* ainuüksi
* võimalikud on käsikähmlused
* konflikti iseloomustavad ka jäine viisakus, mitterääkimine (boikott), informatsiooni edasiandmiseks kolmanda isiku kasutamine
81. rida:
|5. Mainekaotus
|Vähehaaval ununeb kõik, mis varasemates suhetes on olnud positiivset, ja seetõttu välistatakse vähimgi kompromiss või järeleandmine, üldisemalt igasugune koostöö.
Fookus nihkub vastaspoole
Kuid vastaspoole avalik tagakiusamine võib kahjustada ka
|-
|6. Ähvarduskäitumine
99. rida:
* Kõik konflikti osapooled peavad vahendajat aktsepteerima kui erapooletut ja õiglast abistajat, otsuse konflikti põhiküsimuses teevad aga konflikti osapooled ise.
* Vahendaja avab oma tegevusega [[Suhtlustõkked|infosulge]] ja pooltevahelise suhtlemise kanaleid.
* On olukordi, kus vahendajal tuleb tasakaalustada võimusuhteid poolte vahel, taastada allasurutud poole õigusi ja võimalusi.
Konflikti eskaleerumise 1. - 3. astmel on võimalik jõuda [[Võidan-võidad mõtteviis|võidan-võidad]] lahenduseni<ref>{{Raamatuviide|autor=Glasl F.|pealkiri=Konflikt Management. Ein Handbuch für Führunskräfte, Beraterinnen und Berater.|aasta=2002|koht=Bern|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>. Selleks kasutab vahendaja modereerimist, mille eesmärk on aidata osapooltel mõista teineteise eesmärke, motiive ja mõistete käsitlusi. Heal juhul piirdub moderatsioon ühekordse vestlusega, edasi töötavad osapooled põhiküsimusega iseseisvalt edasi.
117. rida:
# Vaenulikkuse tasand – vaadeldakse konflikti ja teist osapoolt vaenulikult, tekkinud olukorras süüdistatakse teist poolt. Selline konflikti tajumine toidab konflikti. Tundeid on palju ja neid on raske juhtida, sellega võib kaasneda konflikti plahvatamine.
# Peegeldamise tasand – pööratakse pilk sissepoole. Uuritakse oma vajadusi ja huve selles konfliktis. Küsitakse endalt ''Miks ma olen selle konflikti osaline? Kuidas mina sellesse olukorda sattusin? Ehk on mõni parem viis oma eesmärgi saavutamiseks?''
# Integratsiooni tasand – vaadeldakse olukorda ja püütakse inimesi mõista neutraalselt, kõrvaltvaataja pilguga. Nii vaadeldakse sama olukorda kahest küljest so mõlema osapoole vaatenurgast.
Selline vaade ei välista loomulikult pettumust ja valu, kuid võimaldab analüüsida ja märgata eri osapoolte erinevaid vajadusi ja seega ka erinevaid lahendusi.
147. rida:
* konfliktid sunnivad otsima uusi võimalusi
* edukas konfliktilahendus soodustab pooltevahelist usaldust, avatust ja vastastikust toetust, mille tulemusena suureneb grupi või organisatsiooni efektiivsus,
* konflikte tekib rohkem vähese eneseregulatsiooni ja nappide sotsiaalsete oskustega inimestel<ref>{{Raamatuviide|autor=Juusola, M.|pealkiri=Tugevaks armastatud lapsed|aasta=2011|koht=|kirjastus=Ajakirjade Kirjastus|lehekülg=}}</ref>
Selleks, et esile kutsuda kaalukaid muutusi nii inimeste arusaamades kui ka ühiskonnas laiemalt, tuleb järelikult õppida konflikte taluma ja vajadusel ka ajastama, algatama, raamides hoidma ja lahendama. Lahendama nii, et konflikt jääks lühiajaliseks ja protsess oleks konstruktiivne.<ref name=":5" />
155. rida:
Seletuseks kõrvalolevale joonisele:
* Võitlus – domineerimine ja oma õiguse rõhutamine, koostööst hoidumine. Selliselt oma eesmärke läbi surudes tekib kas lahing või sunnitakse teine kohe alguses oma üleolekuga taanduma. Tegemist olemuselt [[Agressiivne käitumine|agressiivse käitumisega
* Kohanemine – koostööd otsiv käitumine:
* Vältimine – koostööst hoidumine, püüd jääda neutraalseks. Tagasi tõmbudes loodetakse, et küll aeg asja lahendab. Kuna erinevates huvides, vajadustes jms nähakse pinge allikat, jäetakse oma ootused väljendamata, kuid see varjamine võib pikemas perspektiivis pingeid suurendada.
* Kompromiss – loobume mõlemad natuke ja jagame kahjud võrdselt. Selle lähenemise korral keegi ei kaota, kuid tegelikult ka ei võida midagi. Tehing sõlmitakse pigem kiire kokkuleppe kui kasu huvides.
168. rida:
* suhtute temasse lugupidavalt,
*[[Kuulamine|kuulate]] seda, mida ta räägib,
*[[Selge eneseväljendamine|väljendate selgel]]
* aitate tal teha kõike sedasama.
174. rida:
* [[Kontakti loomine|kontakti loomise]] ja [[Kontakti hoidmine|hoidmise]] oskust
* kuulamisoskust ([[aktiivne kuulamine]])
* kehtestamist sh [[Selge eneseväljendamine|selget eneseväljendamist]]
* [[Loovus|paindlikkust]] uute lahenduste otsimisel <ref name=":3" /><ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Gordon, T.|pealkiri=Tõhus juht|aasta=2003|koht=|kirjastus=Väike Vanker|lehekülg=}}</ref>
=== 6-astmeline mudel ===
| |||