Redaktsioon: 28. märts 2019, kell 13:44 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P pisitoimetamine using AWB ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. aprill 2019, kell 22:57 redigeeri eemalda Minnekon (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 10 800 muudatust Viitamata, kahtlane ja ebaselge tekst asendatud artiklist Eesti pärit tekstiga Uuem muudatus →
1. rida: '''Eesti nime''' algupära on sageli nähtud [[aestid]]e nimes, keda teadaolevalt esimest korda mainis [[Rooma riik\|Rooma]] ajaloolane [[Tacitus]] oma raamatus "[[Germania (raamat)\|Germania]]" (kujul ''Aestiorum gentes'', ''Aestii'', umbes 98. aastal), hilisemates allikates esines see nimi kujul ''Hestis'' ([[Cassiodorus]], 523–526), ''Aesti'' ([[Jordanis]], 551), ''Aisti'' ([[Einhard]], 830), ''Esto'', ''Estum'' ([[Wulfstan]], 887), ''Iste'' ([[Widsith]], 10. saj). Aeste peetakse tavaliselt [[balti rahvad\|balti rahvasteks]] või konkreetsemalt mõneks [[preislased\|preislaste]] hõimuks, kuna mitmed aestide kirjeldused osutavad selgelt nende asualale, praegusele [[Kaliningradi oblast\|Kaliningradi]] piirkonnale. Samas on mitmed autorid oletanud, et aestide all võidi mõelda ka kõiki Läänemere idakalda elanikke – nime üheks võimalikuks [[etümoloogia\|etümoloogiliseks]] allikaks ongi peetud [[germaani keeled\|germaani]] tüve ''ost''- (''öst''-, ''est''-), tähendusega "ida". Aja jooksul võis nime kasutusala kitseneda ja lõpuks püsima jääda vaid praeguse Eesti ala ning selle asukate tähistajana.<ref name="Palmaru" /><ref name="Bqnu9" /><ref name="Uj1yF" /><ref name="i0Gq7" /> ~~'''[[Eesti]] nimi''' ([[etnonüüm]]ina) esineb [[Pytheas]]el (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega ''Ostiatoi''. [[Diodorus]]el (20 eKr) esineb see nimekuju ''Aestyi''.~~ Selles tähenduses oli nimi esimesena käibel ilmselt [[skandinaavia\|skandinaavlastel]], kes kasutasid [[saaga]]des (kirja pandud alates 13. sajandist, aga kirjeldavad sündmusi alates 1. aastatuhande keskpaigast) nimekujusid ''Aistland'' ([[Gutasaga]]) ja ''Eistland'' ([[Ynglingrite saaga]], [[Saaga Harald Kaunisjuuksest]], [[Olaf Trygvessoni saaga]], [[Saaga Olaf Pühast]], [[Svirrerasaaga]], [[Örvar-Oddri saaga]]). Ühel 11. sajandil Rootsi ruunikivil on kirjas ''i estlatum'', "Eesti maadel". Umbes 1216. aastal valminud [[Saxo Grammaticus]]e kroonikas on tarvitusel nimekujud ''Hestia'' ja ''Estia'' ning etnonüüm ''Esto'' (mitmuses ''Estones''). Sama tähendusega võib olla ka [[Al-Idrisi]] 1154. aastal kasutatud ''Astalānda''. Skandinaavlastelt kandus nimi üle [[alamsaksa keel\|alamsaksa]] (pika algvokaaliga ''Ehstland'') ja [[ladina keel]]de (nt 13. sajandi alguse [[Henriku Liivimaa kroonika]]s ''Estonia'', teoses [[Descriptiones terrarum]] ka ''Hestonia''). Ladina keele kaudu levis nimi hiljem omakorda edasi [[vene keel\|vene]] (''Эстония'') ja teistesse keeltesse. Mõnes neist varastest, kuni 13. sajandi allikatest tähistab see nimi selgelt enam-vähem tänase Eestiga kattuvat territooriumit, teistes on selle tähendus ebamäärasem või vastab ainult osale praegusest Eestist.<ref name="Palmaru" /><ref name="NxR01" /><ref name="Y86tJ" /><ref name="Ratsep" /> Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini [[Rooma riik\|Rooma]] ajaloolase [[Tacitus]]ega, kes oma raamatus "[[Germania (raamat)\|Germania]]" (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat hõimu, keda ta nimetas ''[[Aestiorum gentes]]''. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased"). Need nimetused käisid praeguse Eesti põhjaosa (tolleaegse [[Eestimaa provints]]i ja [[Eestimaa kubermang\|kubermangu]]) kohta), kuid 15.–17. sajandil eristub ka [[Päris-Eesti]] (''Estonia Propria'') [[Liivi laht\|Liivi lahe]] ja [[Võrtsjärv]]e vahel. Kujunevasse [[eesti kirjakeel]]de laenati nimi (algselt ''Estimah'', ''Esthi Mah'') alamsaksa või idaskandinaavia keelekujust 17. sajandil. Eestlaste asuala hakati sõnaga ''Eesti(maa)'' tähistama alates 19. sajandi keskpaigast. Samal ajal võeti kasutusele ka sõna ''eestlased'' ja ''eesti keel'', mis asendasid varasemad omanimetused ''maarahvas'' ja ''maakeel''.<ref name="Ratsep" /><ref name="Susz2" /> 1918. aastal sai see Eesti riigi nimeks. Veel on tuntud (kas [[toponüüm]]ina või etnonüümina) Aisti ja ''Aistorum ([[Jordanes]]), Haestii ([[Cassiodorus]]), Istum ja Aestii ([[poeem Widsith]]), Aistland ([[Gutasaga]]), Hestia ja Estonum ([[Saxo Grammaticus]]), Eistlanz ([[Ynglingasaga]]), Eistland ja Estland ([[Hervararsaga]], [[Olafsaga]], [[Haraldsaga]]), Aestland ([[Bremeni Adam]]), Astlanda ([[Idrisi]]), Estonia, Estlandia ([[Läti Henrik]]) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten ("eestlased"). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.–17. sajandil eristub ka [[Päris-Eesti]] (''Estonia Propria'') [[Liivi laht\|Liivi lahe]] ja [[Võrtsjärv]]e vahel. Muistsed [[Skandinaavia]] [[saagad]] nimetavad maad ''Eistland''<nowiki>'</nowiki>iks. 1930. aastate lõpuni kirjutati seda nime [[inglise keel]]es enamasti ''Esthonia''. [[Saksa keel]]es kasutati varem nime alguse pika vokaali tähistamiseks nimekuju ''Ehstland''. ~~19. sajandini nimetasid eestlased ise end [[maarahvas\|maarahvaks]] ja oma keelt [[maakeel]]eks. Eestlaste hulgas juurutas nime Eesti [[Johann Voldemar Jannsen]].~~ ==Eesti nimi teistes keeltes== ''Siin on loetletud [[Eesti]] nimed mitmes keeles. Mõnel juhul on nimi antud transkriptsioonis või transliteratsioonis. Sulgudes on sel juhul nime algkuju.{{lisa viide}} * Aishaniya, Àishāníyà (爱沙尼亚, 愛沙尼亞): [[hiina keel\|hiina]] 87. rida ⟶ 83. rida: * ਈਸਟੋਨੀਆ: [[pandžabi keel\|pandžabi]] * எஸ்தோனியா: [[tamili keel\|tamili]] ==Viited== {{viited\|allikad= <ref name="Palmaru">[[Raivo Palmaru]]. Eesti vanimais kirjalikes allikais. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1980, 5, lk 261 – 269</ref> <ref name="Bqnu9">[[Peeter Päll]]. [http://www.horisont.ee/node/1821 ''Kust tulid eestlased?''] Horisont 2/2012</ref> <ref name="Uj1yF">[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]]. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita, 2002. Lk 135</ref> <ref name="i0Gq7">[[Simas Karaliūnas]]. Aestii ja Eesti. — ''[[Keel ja Kirjandus]] 2003'', nr 6, lk 401–416</ref> <ref name="NxR01">[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 26–29</ref> <ref name="Y86tJ">Marek Tamm. Uus allikas Liivimaa ristiusustamisest: Ida-Baltikumi kirjeldus Descriptiones terrarum'is (u 1255). Keel ja Kirjandus, 12, 2001, lk 872–884</ref> <ref name="Ratsep">[[Huno Rätsep]]. [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2007_1/OK_2007-1_01.pdf Kui kaua me oleme olnud eestlased? ''Oma Keel'', nr 14, kevad 2007.]</ref> <ref name="Susz2">[[Vello Paatsi]]. "Terre, armas eesti rahwas!": Kuidas maarahvast ja maakeelest sai eesti rahvas, eestlased ja eesti keel. ''Akadeemia'', 24-2, 2012, lk 231–257</ref> }} ==Välislingid==

Eesti nimi: erinevus redaktsioonide vahel